Terveilm

In English

Annabel Solnik: Jätkusuutlikud linnad ja kogukonnad

03.12.2019

Foto: Pixaby

Foto: Pixaby

Leedsi Ülikooli magistrant jätkusuutlike linnade alal Annabel Solnik kirjutab AKÜ huvikaitsekoolitustest innustatuna Bioneeris linnastunud kogukondadest, mis võiksid/saaksid olla kestlikud.

 

Inimkond on jõudnud ajajärku, kus suurem osa meist elab linnades. Euroopas elab praegu 75% elanikkonnast linnaaladel1. Linnad on majanduse ja innovatsiooni keskused ning pakuvad võimalusi, mida mujal pole. Kuid nende pidev kasvamine tekitab probleeme.

Nt suurendavad kasvav autode arv ja fossiilkütuste põletamine õhusaastet, mis kahjustab inimeste tervist ja keskkonda2. Samuti mõjutab närviline ning lärmakas linnakeskkond meie vaimset tervist. Linnastumine ja nö linnade täis ehitamine vähendavad looduslike elupaikade osakaalu nii linnas kui selle ümber. Samuti esineb linnades sotsiaalset ebavõrdsust ja inimeste psühholoogilist eraldatust. Lisaks sõltub elu linnas välistest resurssidest nagu energia, toit ja vesi, mis muudab linnad haavatavaks. Loomulikult peavad kõik linnad järjest enam arvestama kliimamuutusega ning selle tagajärgedel tekkivate väljakutsetega nagu ressursside vähenemine ja ekstreemsed ilmaolud.

Keskkond, kus elame, mõjutab meie elu ja mõtteviisi. Seetõttu võiksime luua linnakeskkondi, mis on paremad – linnu, mis on loodud kestva arengu põhimõtetele lähtudes. Jätkusuutlikke linnade loomisel on arvesse võetud nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku mõju3. Linn, mis annab parimad võimalused praegustele elanikele, kuid ei tee kompromisse tuleviku arvelt ning kasutab ressursse nii, et neid jääks ka tulevastele põlvedele.

Kogu linnakorralduse muutmine vajab süsteemset lähenemist ning eelkõige julgust mõelda teisiti. Seetõttu on jätkusuutlikkes linnades oluline roll kogukondadel, aktiivsetel kodanikel, kes on grupeerunud ning tahavad ühiselt oma elukeskkonda positiivselt mõjutada. Kogunedes ühiste huvide taha, saavad kogukonnad mõjutada otsuseid kohaliku omavalitsuse tasandil. Toimetades oma ümbruskonnas nutikalt, saab kaasa tõmmata ka passiivsemaid kodanikke, aidata kaasa erinevate tausta ja vanusega inimeste lõimumisele ning harida lapsi ja noori. Kogukonnad saavad aidata kaasa linna jätkusuutlikkusele just sotsiaalsel tasandil.

Kohalike ettevõtmiste ja teeme-ise-siin-lähedal-ära suhtumisega saab tuua leevendust nii mõnelegi ennist mainitud probleemile. Linna- või kogukonnaaiad aitavad luua kohalikku toidusüsteemi, mis muudab kohalike toidulaua (teatud määral) sõltumatuks ning milles puuduvad tugevad pestitsiidid. Samuti toob aiatöö kohalikud inimesed kokku, suurendades kogukondade sidusust. Head näited on Tartu kogukondade linnaaiad – Aleksandri Avatud Aed ja Mõisavahe Aed4,5.

Kohalik (taastuv)energia tootmine aitab luua sõltumatut, odavamat ja kontrollitavat energiasüsteemi oma kodu lähedal. Näiteks on Saksamaal laialt levinud tsentraliseeritud energia tarbimise asendamine kogukondliku tuule- või päikeseenergiaga. Samuti aitab kohalik lahendus jätta raha kogukonda, mis aitab kaasa kogukonna ja linna majanduslikule jätkusuutlikkusele6. Hea näide kogukondlikust tegutsemisest Elav Tartu, mis ühendab Tartu elanikke, kes soovivad näha oma linnas kestlikul arengul põhinevaid muutusi näiteks transpordi, toidu ja taaskasutuse valdkondades7.

Linnastumine ja kliimamuutused toovad endaga kaasa palju väljakutseid, kuid linnad võivad pakkuda innovatsiooniks ja lahenduste leidmiseks unikaalset keskkonda. Kogukondadel on jätkusuutlike linnade loomisel märkimiväärne potentsiaal, tuleb vaid julgeda teisiti mõelda.


Kasutatud kirjandus

www.eea.europa.eu/themes/urban/intro

www.eea.europa.eu/et/themes/air/intro

www.un.org/en/development/desa/policy/wess/wess_current/wess2013/Chapter3.pdf

elavtartu.weebly.com/toit.html

www.google.com/maps/d/edit?mid=1dz_SlgLUeGC_qKPCAeSWdyVX2uc&ll=58.384088151043535%2C26.754550339869184&z=13

www.communitypower.eu/en/germany.html

elavtartu.weebly.com/

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee