Leedsi Ülikooli magistrant jätkusuutlike linnade alal Annabel Solnik kirjutab AKÜ huvikaitsekoolitustest innustatuna Bioneeris linnastunud kogukondadest, mis võiksid/saaksid olla kestlikud.

Inimkond on jõudnud ajajärku, kus suurem osa meist elab linnades. Euroopas elab praegu 75% elanikkonnast linnaaladel¹. Linnad on majanduse ja innovatsiooni keskused ning pakuvad võimalusi, mida mujal pole. Kuid nende pidev kasvamine tekitab probleeme.

Nt suurendavad kasvav autode arv ja fossiilkütuste põletamine õhusaastet, mis kahjustab inimeste tervist ja keskkonda². Samuti mõjutab närviline ning lärmakas linnakeskkond meie vaimset tervist. Linnastumine ja nö linnade täis ehitamine vähendavad looduslike elupaikade osakaalu nii linnas kui selle ümber. Samuti esineb linnades sotsiaalset ebavõrdsust ja inimeste psühholoogilist eraldatust. Lisaks sõltub elu linnas välistest resurssidest nagu energia, toit ja vesi, mis muudab linnad haavatavaks. Loomulikult peavad kõik linnad järjest enam arvestama kliimamuutusega ning selle tagajärgedel tekkivate väljakutsetega nagu ressursside vähenemine ja ekstreemsed ilmaolud.

Keskkond, kus elame, mõjutab meie elu ja mõtteviisi. Seetõttu võiksime luua linnakeskkondi, mis on paremad – linnu, mis on loodud kestva arengu põhimõtetele lähtudes. Jätkusuutlikke linnade loomisel on arvesse võetud nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku mõju³. Linn, mis annab parimad võimalused praegustele elanikele, kuid ei tee kompromisse tuleviku arvelt ning kasutab ressursse nii, et neid jääks ka tulevastele põlvedele.

Kogu linnakorralduse muutmine vajab süsteemset lähenemist ning eelkõige julgust mõelda teisiti. Seetõttu on jätkusuutlikkes linnades oluline roll kogukondadel, aktiivsetel kodanikel, kes on grupeerunud ning tahavad ühiselt oma elukeskkonda positiivselt mõjutada. Kogunedes ühiste huvide taha, saavad kogukonnad mõjutada otsuseid kohaliku omavalitsuse tasandil. Toimetades oma ümbruskonnas nutikalt, saab kaasa tõmmata ka passiivsemaid kodanikke, aidata kaasa erinevate tausta ja vanusega inimeste lõimumisele ning harida lapsi ja noori. Kogukonnad saavad aidata kaasa linna jätkusuutlikkusele just sotsiaalsel tasandil.

Kohalike ettevõtmiste ja teeme-ise-siin-lähedal-ära suhtumisega saab tuua leevendust nii mõnelegi ennist mainitud probleemile. Linna- või kogukonnaaiad aitavad luua kohalikku toidusüsteemi, mis muudab kohalike toidulaua (teatud määral) sõltumatuks ning milles puuduvad tugevad pestitsiidid. Samuti toob aiatöö kohalikud inimesed kokku, suurendades kogukondade sidusust. Head näited on Tartu kogukondade linnaaiad – Aleksandri Avatud Aed ja Mõisavahe Aed^4,5.

Kohalik (taastuv)energia tootmine aitab luua sõltumatut, odavamat ja kontrollitavat energiasüsteemi oma kodu lähedal. Näiteks on Saksamaal laialt levinud tsentraliseeritud energia tarbimise asendamine kogukondliku tuule- või päikeseenergiaga. Samuti aitab kohalik lahendus jätta raha kogukonda, mis aitab kaasa kogukonna ja linna majanduslikule jätkusuutlikkusele⁶. Hea näide kogukondlikust tegutsemisest Elav Tartu, mis ühendab Tartu elanikke, kes soovivad näha oma linnas kestlikul arengul põhinevaid muutusi näiteks transpordi, toidu ja taaskasutuse valdkondades⁷.

Linnastumine ja kliimamuutused toovad endaga kaasa palju väljakutseid, kuid linnad võivad pakkuda innovatsiooniks ja lahenduste leidmiseks unikaalset keskkonda. Kogukondadel on jätkusuutlike linnade loomisel märkimiväärne potentsiaal, tuleb vaid julgeda teisiti mõelda.

Kasutatud kirjandus

1 www.eea.europa.eu/themes/urban/intro

2 www.eea.europa.eu/et/themes/air/intro

3 www.un.org/en/development/desa/policy/wess/wess_current/wess2013/Chapter3.pdf

4 elavtartu.weebly.com/toit.html

5 www.google.com/maps/d/edit?mid=1dz_SlgLUeGC_qKPCAeSWdyVX2uc&ll=58.384088151043535%2C26.754550339869184&z=13

6 www.communitypower.eu/en/germany.html

7 elavtartu.weebly.com/