Terveilm

In English

Arvamuslugu: ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja kiriku misjonitöö

20.11.2019

EELK Rakvere Kolmainu ja Käsmu koguduste õpetaja, Viru praostkonna praost ja ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Tauno Toompuu osales kevadel AKÜ kestliku arengu huvikaitsekoolitusel ning jagab veebilehel Kirik & Teoloogia koolituse järelkajana mõtteid kestliku arengu eesmärkidest kiriku kontekstis. Artikkel on avaldatud 8. novembril 2019.

Oktoobris toimunud misjonikonverentsi ja misjonipüha kontekstis arutasime ühe ametivennaga selle üle, milline peaks misjon tänases Euroopas välja nägema. Kui Jeesuse jumalariigi kuulutusega käis kaasas haigete tervendamine, tõrjutute tagasitoomine, põlatute väärikuse taastamine, siis meie oma töös oleme sageli väga sõnakesksed ja passiivsed praktilistes asjades. Viimase all ei pea me silmas mitte järjekordseid remonttöid kirikuhoone juures, vaid konkreetselt inimeste aitamisele fokusseeritud diakoonilist teenimist. Vastupidine on olukord nn kolmandates riikides toimuva misjoni raames, kus kirikud on ka väga praktilise abi ja toe pakkujad. Seal ei saa misjonitööd teha, arvestamata inimeste reaalseid ja igapäevaseid vajadusi, olgu siis meditsiiniabi, hariduse, puhta vee või perenõustamise näol.

Globaalses võtmes on neid praktilisi vajadusi ja ülesandeid käsitletud neli aastat tagasi vastu võetud ÜRO dokumendis, mille eestikeelseks nimeks on „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“. Dokumenti võiks käsitleda ka kui ühiskondlikku tellimust või reaalsete vajaduste kirjeldust, mis kiriku jaoks saab olla väga oluline lähtepunkt oma misjonaarsete ja diakooniliste teenimisülesannete planeerimiseks. Kuigi paljud kirjeldatud probleemid võivad tunduda liialt globaalsed, on nende hulgas siiski mitmeid teemasid, mis ka meie ühiskonnas aktuaalsetena vastu kajavad. Esmalt aga natuke dokumendist endast.

2015. aasta septembris lepiti globaalselt kokku kestliku arengu eesmärgid järgmiseks 15 aastaks.  Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. ÜRO liikmesriigid, sealhulgas Eesti peaks poliitika kujundamisel nendest eesmärkidest lähtuma. Oluliseks peetakse, et kõik, mida me teeme, ei kahjustaks maakera ega siin elavaid inimesi veel rohkem, vaid meie olukord paraneks 2030. aastaks valdkondades, mis puudutavad inimesi, keskkonda ja majandust. (Vaata Kestliku Arengu Eesmärgid). Eestis tegeleb nende eesmärkide tutvustamise ja kestliku arengu kontseptsiooni tutvustamisega MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud.

Vahetult enne 2015. aastal toimunud säästva arengu tegevuskava, mida nimetatakse rahvusvaheliselt ka nimega Agenda 2030 heakskiitmist ÜRO-s, avaldas Rooma paavst Franciscus entsüklika „Ole kiidetud. Laudato si“(eesti keeles välja andnud kirjastus Gallus aastal 2018). Just paavst Franciscus oli inimene, kes pidas dokumendi ametliku väljakuulutamise kohtumise avakõne, kus avaldas lootust lahendada kestliku arengu eesmärkidega ülemaailmseid probleeme inimkaubandusest kuni ökoloogilise kriisi ja sõdadeni. „Sõda on kõikide õiguste eitamine ja traagiline rünnak keskkonnale. Kõigile tõelise ja tervikliku inimarengu tagamiseks peame väsimatult töötama rahvuste ja rahvaste vaheliste sõdade vältimise nimel,” ütles paavst Franciscus kohalviibinud riigijuhte kõnetades. (Vt ÜROs lepiti kokku ajaloolise tähtsusega eesmärgid aastaks 2030)

Paavsti tegevus ja eriliselt tema eelviidatud entsüklika annavad hea lähtealuse säästva arengu teemade käsitlemiseks kirikus. Just missioloogiliste teenimisülesannetena käsitletuna on dokumendil kaalukas roll kirikute tegevuse planeerimisel. Veel vaid nädalapäevad tagasi tervitas paavst Vatikanis maailma religioonide liidreid konverentsil „Religioonid ja kestliku arengu eesmärgid“ ning rõhutas seal vajadust pühenduda nende eesmärkide elluviimisele kõigi meie religiooossete ja eetiliste väärtuste toel. (Vt Pope: Sustainable development rooted in ethical values)

Ka  Maarjamaal oleks kirikutel põhjust mõelda, kuidas oma tegevuses taolist omalaadset „ühiskondlikku tellimust“ tõsiselt võtta ja tegutseda nõnda, et sõnum jumalariigist puudutaks inimeste elu-olu ka praktiliselt nii, et selle tähendus sügavamalt puudutaks. Põhimõtteliselt oleks võimalik igat kiriku ja koguduse tegevust planeerida, et see seitsmeteistkümnest säästva arengu eesmärgist vähemalt ühe täitmisele kaasa aitaks. Rääkimata sellest, et arengu- ja tegevuskavade, sotsiaal- ja misjonistrateegiate ning muude selliste suunaandvate dokumentide koostamisel võtta ÜRO sätestatatud arengu eesmärke tõsiselt.

17 eesmärki on jaotatavad kolme põhivaldkonda. Esimene puudutab inimväärikuse tagamist, teine keskkonnahoidu ja kolmas õiglast majanduskorraldust. Viimselt on kõik kolm taandatavad evangeeliumi kuulutusele. Olgu siis iga inimese väärikuse eest seismine, loodu hoidmise kohustus või õigluse teostamine – viimselt on see kõik osa kiriku kuulutusest. Mida enam suudab kirik muuta oma sõnumi kaalukaks läbi ühiskonna jaoks oluliste tegude, seda rohkem kõlab see soolana maale ja valgusena maailmale.

Säästva arengu eesmärgid, nõnda nagu need on kirjas dokumendis „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ on järgmised:

1. eesmärk. Kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul

2. eesmärk. Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust

3. eesmärk. Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu

4. eesmärk. Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused

5. eesmärk. Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu

6. eesmärk. Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine

7. eesmärk. Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele

8. eesmärk. Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele inimestele inimväärne töö

9. eesmärk. Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning innovatsiooni

10. eesmärk. Vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel

11. eesmärk. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks

12. eesmärk. Tagada säästev tarbimine ja tootmine

13. eesmärk. Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks

14. eesmärk. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng

15. eesmärk. Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine

16. eesmärk. Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid

17. eesmärk. Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus

 

Arengukoostöö Ümarlaua kestliku arengu huvikaitsekoolitus toimus Kodanikuühiskonna Sihtapitali toel. Aitäh!

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee