Terveilm

In English

Aserbaidžaan – muutused saavad alguse rohujuuretasandil

02.01.2014

Aserbaidžaan on rohkem kui 9 miljoni elanikuga Taga-Kaukaasia riik, mis naftamiljonite toel proovib muutuda tõsiseltvõetavaks jõuks nii piirkonnas kui ka terves maailmas. Kahjuks ei tähenda see alati liikumist demokraatlike väärtuste ja sotsiaalse võrdsuse suunas, sest autoritaarse riigijuhtimise tõttu saavad tavalised inimesed vähe kasu riigis leiduvatest tohututest maavaradest.

Sellest hoolimata võib Aserbaidžaanis kohata palju inimesi, kes on võtnud enda südameasjaks kõikidest takistustest hoolimata riik avatumaks ja paremaks muuta – nii ka Sheki linnas tegutsevas sotsiaalmajanduslikus mittetulundusühingus Uluchay. Selles Narva suuruses linnas elasin ja töötasin kolm kuud vabatahtlikuna, aitasin erinevaid projekte välja töötada ja kokku kirjutada. Kuna kogu mu eelnev elu on möödunud ühiskonna probleemidega teoreetiliselt maadeldes leidsin, et just niimoodi on minust kõige rohkem kasu vabatahtlikuna. Seetõttu ei puutunud ma oma vabatahtliku töö perioodi jooksul kokku projektide elluviimisega, üks takistus oli loomulikult ka aserbaidžaani keele oskuse puudumine.

Üks teema, mis minu ja sakslasest töökaaslase Elena arvates vajas suuremat tähelepanu, oli naistevastane vägivald. Kuigi ametliku statistika järgi pole see ühiskonna jaoks oluline probleem, siis jutuajamised kohalike naistega maalisid olukorrast hoopis teistsuguse pildi. Korrumpeerunud või hoolimatud riigiametnikud ei ole huvitatud probleemiga tegelemisest, pidades seda perekonna siseasjaks. Nii on tekitatud olukord, kus vägivalda kogevatel naistel pole abi saamiseks kuhugi pöörduda. Meie esitasime pilootprojektina taotluse naistele mõeldud nõustamiskeskuse avamiseks, kus naistele pakutakse nii juriidilist kui vaimset tuge. Veel on Uluchayl plaanis avada nõuandev telefoniliin, mis annab naistele võimaluse anonüümselt oma mured ära rääkida.

006

Naiste õigustest rääkimine muudab Aserbaidžaani mehed sõjakaks.  

Uluchays hinnatakse kõrgelt organisatsiooni iseseisvust ja erapooletust riigivõimust, nii tuleb enamik nende rahastusest USA ja Euroopa fondidest. Võimalusi raha leida jagub, kuid kahjuks puuduvad paljudel kohalikel aktivistidel teadmised, kuidas end fondide pakutavaga kursis hoida. Selle probleemiga tegelemiseks loodi meie abiga Shekisse mittetulundusühinguid ühendav võrgustik, mis aitab Sheki piirkonnas tegutsevatel MTÜdel kiiremini ja tulemuslikumalt rahastusallikaid leida, omavahel koostööd teha ja võimalust erinevate konverentside läbi töötajate võimekust tõsta.

Kindlasti on Aserbaidžaanis elades üheks oluliseks kõneaineks suhted naabrite Armeenia ja Gruusiaga. Kui Armeenia on paljude aserite jaoks lausa sõimusõna, siis kahjuks ollakse Gruusiast rääkides peaaegu sama üleolevad. Armeeniaga puuduvad Aserbaidžaanil igasugused normaalsed suhted, mistõttu igasugune katse kahte kõrvuti elavat kultuuri lähendada on praegusel ajahetkel mõttetu ettevõtmine. Nii võtsime Elenaga oma südameasjaks leida üheskoos viis, kuidas just Gruusia ja Aserbaidžaani suhteid parandada. Eelarvamustega võitlemise ühe viisina nägime kahe riigi noori kaasava fotokonkursi korraldamist, kus naabrid külastavad teineteist, jäädvustavad kogetu fotodele ning panevad saadud materjalidest kokku ühisnäituse.

Kõige poliitiliselt erapooletum tegutsemisala on Aserbaidžaanis seotud ettevõtlusega. Kuigi kõik on omamoodi ettevõtlusega seotud, puuduvad riigi kodanikel esmased teadmised majanduse toimimisest. Näiteks korraldab Uluchay inimeste majandusalase teadlikkuse tõstmiseks ettevõtluskoolitusi näiteks puuetega inimestele ja naistele.

011

Mõnikord on raske mõista, miks riigi raha raisatakse ebaolulistele projektidele. Pealinna üks vaatamisväärsus on hiiglaslik Aserbaidžaani lipp. Siiski pole see 162 meetri kõrgune lipuvarras enam maailma kõrgeim, veel kõrgem on nüüd Tadžikistanis.

Kõige praktilisem tööülesanne oli paar korda kuus korraldada esinemisi noorte teadlikkuse tõstmiseks. Need andsid võimaluse kohalikega lähemalt kokku puutuda, nende mõttemaailma tunnetada ja oma seisukohti tutvustada. Mina tegin endale ülesandeks anda kohalikele ülevaade keskkonnaprobleemidest, millele me kõik oma mõtlematu tegevusega kaasa aitame. Keskendusin teemadele, mis olid minu arvates kõige problemaatilisemad: prügimajanduse puudulikkus ja inimeste hoolimatus puhta keskkonna suhtes. Püüdsin korraldada ka väikese koristusaktsiooni Sheki linnas, kuid presidendivalmiste perioodi tõttu soovitati meil seda mitte korraldada. Välismaalaste tegevus oli sel hetkel kõrgendatud tähelepanu all ja organisatsioonile probleemide tekitamise kartuses tegime üheskoos otsuse, et ühiskoristust seekord ei toimu.

Vahetult enne presidendivalimisi oli tunda, et õhus on väike lootus muutusteks Aserbaidžaanis. Ametlikult soovis presidendiks kandideerida 21 isikut, kellest kümne taotlused ka valimiskomisjon rahuldas. Väliselt oli kõik demokraatlik – tänavapilti ilmusid poliitreklaamid ja televisioonis näidati väitlussaated. Sellele vaatamata tunnistas Freedom House valimistulemused mittelegitiimseteks. Enne valimisi valmistas OSCE-le muret sõna- ja kogunemisvabaduse piiramine, opositsiooni tagakiusamine ja meedia kallutatus. Opositsioonipoliitikud ei saanud minu kodulinnas kogunemisi korraldada ja väitlussaadetes loobiti opositsioonikandidaate veega. Valimiste ajal täheldati probleeme häälte lugemisega lausa 58 protsendil valimisjaoskondadest. Selle tõttu läksid opositsiooni püüdlused midagi muuta luhta ning ülekaaluka võidu saavutas juba kolmandat korda president Ilham Alijev. Sellest hoolimata armastavad paljud aserbaidžaanlased oma presidenti ja peavad probleemiks korrumpeerunud ametnikke, mitte presidenti ennast.

007

Poliitreklaamid on suhteliselt väikesed ja lubatud ainult kaks nädalat enne valimisi

Meie kohaloleku ajal olime me ka Uluchayd propageerivad väliskülalised, kes tegid kõik endast oleneva, et organisatsiooni ja selle tegevusi nii kohalike kui välismaalaste seas igal võimalusel näidata. Selline aktiivse suhtlemise vorm võimaldas tutvustada ka GLENi eesmärke, nagu ka Eesti ja Saksamaa eluolu. Meie kohaloleku ajal külastasid Uluchayd näiteks üliõpilaste grupp Saksamaalt, keskkonnaaktivistid Ida- ja Lääne-Euroopast, noorteorganisatsiooni liikmed Ungarist ja Maltalt ja PeaceCorpi liikmed USAst.

Rõõm on tõdeda, et hoolimata suurtest erinevustest kahe riigi vahel toimub kõige suurem koostöö alati isiklikul tasandil. Aserbaidžaanid on sõbralikud inimesed, kes üle kõige väärtustavad perekonda ja traditsioone. Parim viis kohalike inimeste mentaliteeti ja maailmavaadet mõista on nendega ühise aja veetmine, olgu siis osalemine õhtusöökidel või siis iga kohaliku inimese elu tähtsaimal sündmusel – pulmas. Just ühes sellises väikeses külapulmas kogesin aserbaidžaanide külalislahkust ja soojust kõige vahetumalt.

Jaak Ilomets
GLEN 2013 vabatahtlik

Fotod: autor

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee