Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Üle-Euroopaline võrgustik CONCORD avaldas raporti, kus analüüsitakse Euroopa Liidu lubadusi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ja reaalseid tegevusi, mis peaksid meid sinna viima.

52-lehelise raporti võtab kõige lühemalt kokku tõdemus, et ilukõne ja ümmarguste lubadustega ei ole võimalik hädavajalikke tulemusi saavutada. Muutus mõtlemises ja tegudes on see, mis aitab meil oma lastele pärandada natukenegi puhast loodust ja päriselt toimiv maailmakorraldus. Raport annab hea sissevaate kestliku arenguga seotud väljakutsetele tänases Euroopas.

Esimene suur murekoht on see, et kuigi Euroopa Liit ja liikmesriigid võtsid suure hurraaga vastu Tegevuskava 2030 koos 17 kestliku arengu eesmärgiga, ei ole EL veel hakanud astuma reaalseid samme nende eesmärkide täitmiseks. Puudu on korralik raamistik, strateegiline plaan selleks, et keegi ei jääks maha ning kahjuks ka arusaam, kuidas tulemusi mõõta või kontrollida.

Teiseks heidetakse valgust kestliku arenguga seotud poliitikavaldkondade sidususe teemale. Hetkel tundub, et poliitikatega tegeletakse vaakumis, ei vaadata, kuidas arengukoostöö eesmärkidele avaldavad mõju kaubandus-, rände- ja muud olulised poliitikad. Puudujääke on poliitikate hindamisel ja enamasti ei arvestata poliitikate kujundamisel olemasolevate mõjuhinnangutega.

Kolm valdkonda, kus Euroopa Liit peaks CONCORDi arvates kestliku arenguni jõudmiseks kiiresti oma poliitikaid ja praktikaid muutma on toidu tarbimine, toidu tootmine ja ränne. Meie praeguses maailmas on nälg ebaõigluse, mitte puuduse tagajärg. Toitu toodetakse rohkem, kui kõigi toitmiseks vaja on, ent meie toidusüsteemid pole kaasavad ega demokraatlikud, seega on maailmas 800 miljonit pidevalt näljas elavat inimest. Rände osas tuli Euroopa Liit ainuüksi 2016. aastal välja paljude reformidega, mis õõnestavad Liidu võimet täita oma Tegevuskavaga 2030 võetud kohustusi ja kestliku arenguga seotud poliitikavaldkondade sidususe kohustust. Euroopa Liit raamistab rännet julgeolekuprobleemina, ent keskenduda tuleks inimõigustele ja rände rollile kestliku arengu saavutamises nii Euroopas kui partnerriikides.

Ja lõpuks, kuidas me arengut mõõdame? Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad ülioluliseks sisemajanduse kogutoodangut. SKT on oluline, kuid ainult sellest lähtumine jätab varju kasvu tegeliku hinna inimestele ja planeedile. Nukker statistika näitab, et majanduskasv ei taga heaolu kasvu kõikidele inimestele. Kuidas saaks teha teisiti, kuidas saaks hinnata kaasavat ja jätkusuutlikku arengut? Erinevaid positiivseid eeskujusid maailmast leiab.

CONCORD kutsub Euroopa komisjoni ja kõiki liikmesriike näitama üles kõrgetasemelist poliitilist juhtimist ja tegelikku tahet. Tahet viia kestlik areng teooriast praktikasse, tehes seda partnerluses kodanikuühiskonnaga. CONCORDi raportiga saab tutvuda siin:

Kogu raportit saab lugeda siit (PDF). Kokkuvõte lehekülgedel H-K annab ülevaate CONCORDi olulisematest ettepanekutest Euroopa Liidule.

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

16.10.2017

Toidupäev –  nii ülekaaluliste kui nälgivate inimeste arv kasvab

Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva. Toidu teema muutub iga aastaga järjest vastuolulisemaks – kogu maailmas tõuseb nii nälgivate kui ülekaaluliste inimeste arv.   AKÜ huvikaitse ekspert Anni Jatsa: “Kõige rohkem muret ei tekita mitte…

Loe lisaks

13.10.2017

AKÜ liikmete eelinfo 16. – 20. oktoober

Fenno-Ugria Asutus Terve järgmise nädala toimuvad Hõimupäevad 2017. Avaüritus “Kuni päike ärkab” toimub pühapäeval, 15.10 kell 14 Viimsi Vabaõhumuuseumis ja esmaspäeval, 16.10 kell 18 Ülenurme mõisakompleksis. Lisainfo: Fenno-Ugria Asutus, tel 644 5119, info@fennougria.ee Roheline Liikumine…

Loe lisaks

10.10.2017

AKÜ oktoobris

Aastas on vaid üks kuu, mil saab rahus öelda, et ega väga midagi teha olegi. See kuu on juuli, mil kõik niidavad muru ja nuusutavad lilli ega tegele töiste asjadega. Oktoober, seevastu, on tegus ja…

Loe lisaks

10.10.2017

Vaimse tervise mured on suurim õnnetuse allikas

Täna, 10. oktoobril on rahvusvaheline vaimse tervise päev. Maailma õnnelikkuse indeksi järgi on vaimsed probleemid peamine põhjus, miks on läänemaailma inimesed õnnetud. Uuringu järgi põhjustavad vaimsed häired läänemaailmas kõige rohkem õnnetust. Vaimne tervis mõjutab õnnetunnet…

Loe lisaks