Terveilm

In English

Johannesburgi kompass – samm globaalse kodanikuühiskonna poole

28.11.2013

Paljud tänapäeva väljakutsed ei ole enam lahendatavad rahvusriikide piires – kliimamuutused, inimõiguste kaitse, ületarbimine ja selle sotsiaalsed mõjud – kõik need teemad on riikideülesed ning vajavad ühist pingutust.

11.-12. novembril toimus Lõuna-Aafrika Vabariigis rahvusvaheline konverents, mis tõi kokku 200 aktiivset kodanikku kogu maailmast, kes töötavad selle nimel, et maailm oleks parem paik kõigile selle elanikele.

Tee Johannesburgi

Kolm aastat tagasi otsustas Euroopa Maailmahariduse foorum*, et on aeg mõelda raamist välja ja panna kirja tulevikuvisioon. See ei pea olema ratsionaalne ja teostatav, vaid selline, millisena me tahame maailma kümne aasta pärast näha. Sellest kooruski välja Globaalse Kodanikuühiskonna idee. Saime muidugi aru, et Euroopa maailmaharijad on imeväike nišš ning visiooni poole liikumiseks vajame toetust kogu maailmast. Mõistsime ka seda, et me ei tohi oma euroopalikke tõekspidamisi liigselt peale suruda, peame foorumina looma avatud platvormi kõigile kodanikuühiskonnas tegutsejatele. Kolm aastat hiljem leidsime end 200 suurepärase kolleegiga Johannesburgist.

Konverents jättis vabaduse leida need ühisosad ja puutepunktid, millelt edasi liikuda, ette dikteerimata, kuhu tuleb jõuda ja mis on „õige“ tulemus. Kuigi eelnevalt oli kavas luua Johannesburgi deklaratsioon, jõuti lõpuks mõistmiseni, et deklaratsioonid ei muuda maailma. Pika ja igava baasdokumendi asemel loodi Johannesburgi kompass, mis aitab leida õige suuna globaalse kodanikuühiskonna loomisel.

joburg4

Johannesburgi Kompass

Johannesburgi Kompass ütleb, kes me oleme, mis on meie ühine visioon ning millised on ühised kohustused.

Kompass väljendab kaht fundamentaalset väärtust:

1. Globaalne õiglus – võrdsed õigused ressurssidele, teadmistele ja otsustusõigusele, mis kehtib kõigile, kaasa arvatud tulevastele põlvedele. See tähendab, et Maa looduslik keskkond, ökosüsteem ja teadmus on ühine vara ja seda tuleb kasutada üldsuse hüvanguks.

2. Globaalne kodanikuühiskond – kõigil inimestel on õigus mõjutada maailma puudutavaid otsuseid ning otsustusprotsessi tuleb kaasata erinevaid ühiskonna gruppe. Kodanikuühiskonnas on kõigil inimestel võrdsed põhiõigused ning kohustused.

Kompassi lõpliku versiooniga saab tutvuda siin.

joburg6

Maailmaparandajad

Osalejad Kõrgõzstanist Argentiinani ja Süüriast Uus-Meremaani tõid igaüks oma kogemuse ja ootused. Uskumatult tore oli näha, et kodanikuühiskonna väljakutsed on kõikjal maailmas sarnased:

  • osalemine poliitikate kujundamises, kaasamine ning poliitikaloome läbipaistvus. Valvekoera roll;
  • lokaalse ja globaalse ühendamine, piirideülene koostöö. Näiteks arengukoostöö rahade kasutamine Nigeerias ei ole alati läbipaistev, seega võiks teemaga tegeleda nii Nigeeria kui ELi kodanikud. Nigeerlased nõuaks raha kasutamist seal, kuhu see on määratud, eurooplased omakorda nõuaks oma valitsustelt, et toetuste väärkasutuse puhul maksed peatataks;
  • rohujuuretasandi liikumiste kaasamine organiseeritud kodanikuühiskonna tegevustesse, neile ruumi loomine. Näiteks Occupy Wall Street ei ole institutsioon ega organisatsioon, kuid liikumisel on globaalne mõju ning selle sõnumid peavad mõjutama ka poliitikaloomet;
  • kodanike kaasamine laiematesse protsessidesse, et tajutaks oma seoseid keskkonnareostuse, inimõiguste rikkumiste või töötajate õigustega mitte ainult kodumaal, vaid ka teistes riikides.

Kindlasti on oluline, et paljudes küsimustes ja teemades ei leitud konsensust ning jõuti järeldusele, et meie erinevus ongi meie tugevus. Seisukohtade paljusus ning erimeelsuste võimaldamine ja säilitamine oli kindlasti üks Globaalse Kodanikuühiskonna põhimõtetest, sest kuigi ühist on palju, ei peagi alati kõiges üksmeelele jõudma.

Konverentsi lõpus jäi kõlama kaks mõtet – kõigil meil on kohustus oma kodumaal tuua inimesed kokku, et kõigi hääl ja arvamus oleks kosta. Teiseks, konverentsil osalejad on andnud end kodanikuühiskonna teenistusse.

Kes käis ÜRO peasekretäri Ban Ki-Mooni loengus, kuulis küllap ka tema arvamust, et maailma paremaks muutmises on igal kodanikul roll. Kasutagem oma võimalusi, häält ja mõtteid, et üheskoos maailma paremaks muuta!

* Development Awareness Raising and Education Forum of CONCORD.

Tekst ja fotod:
Mari-Helene Kaber
Arengukoostöö Ümarlaua nõukogu liige

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee