Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Eestis teatakse limonaadide negatiivsest mõjust tervisele, kuid tähelepanuta on jäetud jookide ränk mõju arengumaadele ja keskkonnale.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Anna Karolin selgitab: “Iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse või reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett. Arvestades, et vannitäis vett on umbes 90 liitrit, siis on veekulu ühele pisikesele pudelile kaks-kolm vannitäit. Enamus sellest veest läheb suhkruroo kasvatamiseks. Olukorra teeb raskeks see, et vett kuritarvitatakse arengumaades, kus seda on niigi vähe. Kui suur firma teeb piirkonda enda limonaaditehase või suhkruroo istanduse, võetakse vesi ära perekondadelt, kes vajavad seda joogiks või toidu kasvatamiseks”.

Eesti on kahjuks jõudnud nende riikide hulka, kes kasutavad enda hüvesid arenguriikide arvelt. Anname nõu, kuidas tarbida värskendavaid jooke eetiliselt ja keskkonnasäästlikult:

  • Joo kraanivett. Kui Sulle ei meeldi kraanivee maitse, siis pane vesi kannu koos puuviljade või maitsetaimedega, tulemus on maitsev ja tervislik. Proovida võid maasikaid, sidrunit, piparmünti või muid puuvilju, värskendav on ka kurgivesi.
  • Osta taaskasutatav pudel – valik on lai, kujundused trendikad ja roostevaba pudel kestab aastakümneid. Nii saad jaheda vee kaasa võtta ilma enda tervist ja keskkonda saastamata.
  • Kõige keskkonnavaenulikum osa limonaadist on suhkur, kuna selle valmistamiseks läheb palju vett ja reostatakse keskkonda. Kui soovid magusamat jooki, tee morssi kraaniveest koos suhkruvaba mahlaga. Joogi magustajana võib kasutada ka kodumaist mett, peedisuhkrut või õiglase kaubanduse suhkrut.
  • Kui Sulle meeldivad gaasiga joogid, osta Eestis toodetud mullivett ja tee sellest ise morssi. See ei lahenda küll taara probleemi – vii pudel kindlasti pakendiringluse kogumispunkti tagasi.
  • Ethical Consumer uuring soovitab vältida Coca-Cola Company jooke – selle firma toodetud joogid said eetiliste karastusjookide skaalal 1,5 punkti 20st. Näiteks Pepsi sai 6,5 punkti 20st, mis on samuti vähe, kuid Coca-Cola jookidest siiski üle nelja korra parem punktisumma. Kahjuks ei ole võimalik Eestist veel osta õiglase kaubanduse limonaade, mis said 16 punkti 20st. Eetiliste karastusjookide hinded septembris 2013.

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 29 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Foto: www.geo-life.org

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

1.08.2017

Terveilm.ee soovitab @ Arvamusfestival 2017!

Sõbrad, siin on ülevaade Arvamusfestivalil toimuvatest aruteludest, mida soovitame kuulata. Kui oled globaalsetest arengutest huvitatud, ära maga maha!   Arengukoostöö Ümarlaud ehk meie ise korraldame kaks arutelu. 11. augustil kell 18.00 arutletakse Äärealal teemal “Kui…

Loe lisaks

18.07.2017

Hannes Astok: Eesti kogemus on maailmas kuldaväärt

Hannes Astok (E-riigi Akadeemiast) töötas 4 kuud ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) peakorteris, et aidata kavandada e-riigi alaseid projekte arenguriikides. UNDP on ÜRO suurim allorganisatsioon, mis tegutseb ligi 170 riigis. Oma intervjuus räägib ta helikopteri vaatest maailmale…

Loe lisaks

18.07.2017

Ühe pere lugu: Asia ja Hussam

Asia ja Hussam saabusid Eestisse möödunud aasta septembris. Hussam on hariduselt lastearst, Asia on aga õppinud prantsuse keelt. Nad lahkusid Süüriast 2016. aasta alguses, kui Asia oli 4 kuud lapseootel ning olukord koduriigis muutus väljakannatamatuks….

Loe lisaks

18.07.2017

Veganpere: Me ise halvustasime ka kunagi veganeid, aga vaadake meid nüüd!

Anett ja Martin on eestlastest veganid, kelle tee on neid Inglismaale elama viinud. Martin õpib akustiliseks inseneriks ja Anett on kodune kaheaastase tütre Mayaga. “Üks on praegu praktikant akustikafirmas, teine üritab väikse lapse kõrvalt normaalseks…

Loe lisaks