Terveilm

In English

Kestlik turism Läänemaa moodi

14.11.2019

Foto: Spithami Puhkemajad

Foto: Spithami Puhkemajad

Spithami Puhkemajade perenaine Epp Loorens osales kevadel AKÜ kestliku arengu huvikaitsekoolitusel ning jagab  bioneer.ee-s järelkajana mõtteid kestlikest ettevõtlus- ja eluvalikutest. Spithami Puhkemajad asuvad Nõva Maastikukaitseala serval Spithami külas Läänemaal. Lähedal asuvad erineva pikkusega  RMK Nõva matkarajad, Roosta ja Peraküla rannad ning Dirhami sadam.

 

Nõva ja Noarootsi piirkonda on alati tunnustatud looduskauni ja puhta kohana. Eriti Spithami poolsaart, mis oli väga kaua kinnine sõjaväeline piirkond ning seega turistidele täiesti suletud. Piirkonda iseloomustavad puhas meri, laulvad liivad ja seene- ning marjade-rohke mets. Suur osa alast on looduskaitse all ning turistidele avatud kohad RMK poolt hästi hooldatud. 

Loodussäästliku hoiakuga lõime ka oma puhkemajad. Kuna eelarve oli piiratud, hankisime juba eos äärmiselt palju mööblit taaskasutuskeskustest või tegime suisa ise. Nii on näiteks osad voodid minu  enda poolt disainitud ja koosnevad puupakkudest ja ehitusest üle jäänud lauajuppidest. Kämpingutes sai oma-loominguna ära kasutatud vanad euroalused. Samuti kõik valamukapid, saunade pingid, nagid, saunade eesruumide riiulid, puukastid jms on minu enda tehtud. Paljud valgustid, diivanid, lauad ja toolid sai soetatud taaskasutuskeskustest. Põrandaid katavad kaltsuvaibad, mis on kohalik käsitöö ja kootud üleliigsetest ja seisma jäänud kangajuppidest või voodiriietest. Pesukapid on leidnud tee meie juurde otse vanaema suvilast. Sel hetkel sai küll minu tegevus pigem tuld kokkuhoiust, kuid täna olen selle üle väga  tänulik, et raha liiast ei olnud. Majad on omanäolised, igas esemes on natuke minu hinge ja kõik on saanud looduse jaoks võimalikult vähe koormavaks. Seega hetkel juurdeehitust tehes on mu kindel plaan jätkata sama joont. 

Oleme  majutust pakkunud juba viis aastat ja võime kogemuses pinnalt oma külaliste profiili kirjeldada. Suuremalt jaolt on tegemist peredega, kes soovivad lihtsalt looduses koos aega veeta. Pea pooled meil majutunutest on ise meie maju korduvalt rentinud või satuvad meie juurde läbi mõne seltskonna ja soovivad kindlasti tagasi tulla. Enamasti ollakse korralikud selles mõttes, et välja kolides  on majad puhtad. Samas on tihti juhuseid, kui ollakse liiga korralikult ning teadmatusest prügi majast kilekotiga ukse taha tõstetakse – üsna kiirelt on metsloomad kottide kallal ja oleme seetõttu mitmeid kordi neljakäpukil kuusetihnikus prügi kokku korjanud. Sama on juhtunud ka pahaaimamatult välikööki jäetud ühekordsete papptaldrikutega – olgugi, et need on kaminasse visatud, ei peata see kährikut neid metsa alla vedamast. 

Foto: Spithami Puhkemajad

Foto: Spithami Puhkemajad

 

Teine murekoht on prügi põletamine. Millegipärast visatakse kaminasse lisaks papptaldrikutele ka kilepakendid, plastiktopse ja muud sellist. Olen alati soovitanud kasutada meie enda nõusid. Olen püüdnud soetada piisavalt köögitehnikat ja nõusid, et millestki puudu ei jääks. Taldrikud ja tassid on küll eriilmelised, kuid kokku korjatud sugulaste ja tuttavate kappidest. Nende pesemiseks on nõudepesumasin – nii saame säästa nii vett kui loodust. 

Veel ühe punktina toon välja liigse tarbimise. Meie maja pesukapid ei ole lukus ja seega tuntakse tihti vabadust võtta varukraami nii palju kui kulub. Näitena toon selle suve rekordi, kus kolme päeva jooksul tarvitas 10-liikmeline seltskond ära 42 saunalina, pleedi ja hommikumantlit. Oleks vist võetud rohkemgi, aga meie kapp sai sellel korral tühjaks. Meeletu kogus vett kulus nende tekstiilide pesemiseks ja elektrit nende triikimiseks. Tagasisidena sain vastuseks, et see on loomulik, et kui üks rätik märg, võtame uue. 

On selge, et seoses kiire linnastumisega on loodusturismil oma kindel koht puhkajate seas ning mul on Spithamis hea meel kõike head loodusest tulevat inimestega jagada. Kui on metsmaasika aeg, jääb osa muru niitmata, et maasikas kasvada saaks. Ja ega kõik ei peagi kogu aeg sile ja klantsitud olema. Samas oleme saanud kogu viie aasta küttepuud majade ümbert harvendust tehes ja see on metsale väga hästi mõjunud. Viie aastaga küll uusi küttepuid ei kasva, aga metsaalune on puhevile löönud ja kasvama on hakanud näiteks erinevad marjapõõsad.

Et ka turist end loodussõbralikult üleval peaks on vaja eelkõige endal loodusest lugu pidada. Teha mugavaks jäätmekäitlus, võimaldada kasutada “päris” nõusid papptaldrikute asemel, kasutada loodussõbralikke pesuvahendeid, sisustada taaskasutusest pärit mööbli, kangaste ja nõudega. Need on vast kõige lihtsamad moodused, et ka meie lastelaste jaoks maakeral värsket õhku ja puhast loodust leiduks. 

Arengukoostöö Ümarlaua kestliku arengu huvikaitsekoolitus toimus Kodanikuühiskonna Sihtapitali toel. Aitäh!

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee