Terveilm

In English

Kilekotivaba Saaremaa ehk muutus algab meist enestest

27.11.2019

FOTO: Dmitri Kotjuh / JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

FOTO: Dmitri Kotjuh / JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Visit Saaremaa arendusjuht Eveli Jürisson osales kevadel AKÜ kestliku arengu huvikaitsekoolitusel ning jagab Saarte Hääles koolituse järelkajana mõtteid kestliku arengu eesmärkidest kiriku kontekstis. Artikkel on avaldatud 26. novembril 2019.

“Kilekott esindab kõike, mida tarbime ühekordselt ja lühiajaliselt, mille tootmiseks kasutatakse energiat ja ressursse, kuid mille kasutusaeg on vaid mõned minutid,” kirjutab Jürisson. “Vaid tarbijate võimuses on anda signaal, et me ei taha enam kilekotte.”

FOTO: erakogu

FOTO: erakogu

Saarerahvas on oma eluviisidelt keskkonnasäästlik, merega ümbritsetud ja harjunud arvestama kohapealsete loodusressurssidega. Juba 1990. aastast kuulub Saaremaa koos ümbritsevate saartega UNESCO võrgustikku “Inimene ja biosfäär”. Tegemist on jätkusuutliku elu pilootalaga. Me elame oma saartel, kus on teine tempo ja teistsugused tarbimisharjumused. Saaremaal puhkab aeg, siin on puhas ja roheline, kuid me ei ole ka suletud süsteem ega ela isolatsioonis. Vaevalt on olemas saarlast, kes pole midagi kuulnud maailma räsivatest keskkonnaprobleemidest. Merega ümbritsetuna saame nendest osa meiegi. Kliimamuutused, liigirikkuse vähenemine, mikroplastik meie elukeskkonnas – need probleemid on kõik omavahel kompleksselt seotud ja paljus ka tavainimese jaoks hoomamatult. Väga lihtne ja lausa inimlik on proovida seda ärevust vaigistada ning unustada oma vastutus.

Lihtne esimene samm

“Kilekotivaba Saaremaa” on loosung, millega kaasa haarata nii saarerahvas kui ka meid külastavad turistid. Mõte ja teadmine, et muutus algab sinust enesest ning see esimene samm on tegelikult lihtne ja teostatav.

Kujundada ühiselt mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutust, arusaama, et kilekott ei ole mugav lahendus, vaid tekitab pigem suurt ebamugavust ja tuleks asendada korduvkasutatavate alternatiividega.

Laiemalt vaadates esindab kilekott kõike, mida tarbime ühekordselt ja lühiajaliselt, mille tootmiseks kasutatakse energiat ja ressursse, kuid mille kasutusaeg on vaid mõned minutid.

Üheksa lihtsat nippi

Maailmas võetakse igas minutis kasutusele umbes miljon uut kilekotti, neist taaskasutusse jõuab vaid üks protsent. Kilekottide taaskasutamine ja ümbertöötlemine on keeruline ja kulukas protsess, olles uue kilekoti tootmisest kulukamgi. Vaid tarbijate võimuses on anda signaal, et me ei taha enam kilekotte. Tänaseks elab üle 25% planeedi elanikest piirkondades, kus kilekotid on keelustatud või on oluliselt piiratud nende tarbimist.

Tahame olla kestliku turismi sihtkoht ja ootame endale külla eelkõige inimesi, kes järgivad samu väärtushinnanguid. Seetõttu toimub paralleelselt kohapealse teavitustööga ka liikumine “Rohelise sihtkoha” sertifikaadi poole. Mitmed Saaremaa ettevõtjad liiguvad samm-sammult keskkonnasõbralikuma lahenduse suunas. Saaremaalt on pärit plastikkõrsi asendavad pilliroost kõrred, TS Laevad on ehitamas oma parvlaevasid ümber keskkonnasõbralikemaks hübriidlaevadeks, kohalikud ettevõtjad otsivad ja arendavad võimalusi ringmajanduse mudeli rakendamiseks.

Väga hea näide ja eeskuju festivalide ja suursündmuste keskkonnasõbralikumaks muutmisel on festival I Land Sound, festivalil ei kasutata ühekordseid plastiknõusid ega joogikõrsi, toidu valmistamisel tarvitatakse kohalikku toorainet,  festivali toimumise ajal ei müüdud kohalikes Coopi kauplustes kilekotte. Need on vaid väikesed näited festivali korraldajate väljatöötatud I Land Green´i kontseptsioonist.

Kuidas vähendada plastiku kasutamist oma igapäevaelus. Siin on üheksa lihtsat nippi:

1. Eelista korduvkasutatavaid poekotte.

2. Kanna kaasas isiklikku ja vastupidavat veepudelit.

3. Kohvitopside asemele hangi termostass.

4. Lõunasöök pakenda korduvkasutatavasse toidukarpi.

5. Palu poes kaaluda kaup enda kaasavõetud karpi või kotti.

6. Loobu joogikõrtest ja plastikust söögiriistadest.

7. Eelista kaasaostmise asemel süüa kohapeal.

8. Hoiusta toiduaineid klaas- või plekkanumates.

9. Hari ka oma sõpru ja tuttavaid!

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee