Terveilm

In English

Läätsepirukas ja hommikukohv

07.07.2017

Olen oma hommikukohvi ja 0,07-eurosendise läätsepirukaga kanalisatsioonikraavi servas kohvikus. Siia kraavi tühjendab ennast ka kogu Soddo meessugu, vaevumata pead pöörama. Pärastlõunaks on soe päike tänavatele jätnud spetsiifilise lõhna. Õnneks on öine vihm kraavid ära pesnud ja söön oma pirukat isuga. Seesama äravoolukraav on koduks ka tänavalastele, kes möödaminejatelt igal võimlusel saia või mõnda birri küsivad. Nende magamisasemeks oli täna öösel ilmselt mõni alternatiivne koobas. Kraavid on iga 20 meetri järel kaetud paneelidega, et oleks kohati võimalik teed ületada. Teismeikka jõudes pakuvad needsamad lapsed pakivedamisteenust, kuid paljud neist on sirgunud osavateks taskuvarasteks.


Kohviku küljed on räbaldunud suhkrukotist või roostetanud katuseplekist. Väga terase pilguga vaadates ja hea fantaasia korral võib oletada, et see on plekk. Kõik, mis vähegi on säilitanud füüsilist vormi, kasutatakse lõpuni ära. Praegu ei sega see koledus mu mõtteid. Samuti ei arva ma kordagi siin istudes ja süües, et võin saada mingi haiguse või leida pirukast kärbse. Siin olles pole sellel mingit tähtsust, lisaks on kõhuhäda puhul arstiabi kiirem kui Eestis. Ka haiglasse sattudes pole kunagi olnud põhjust virisemiseks.


Kõik, mis tavaolukorras segaksid mõtteid, jätavad kõrvu mingi tuima, ähmase heli. Faranj, faranj (ehk valge, valge) ja kümned korduvad tered nagu “salamne, danane, salamne…” ei sega omaette olemist. 


Ehitiste kerkimise kiirusest ei arvaks iial, et tegemist on arengumaaga. Paari nädala jooksul pealinnast eemal olles võib tihti asukohaga eksida, sest märkamatult on kerkinud isegi kümnekorruselised majad. Viletsuses vaevlevate vigaste ja vaeste inimeste näod ja kodutud lapsed tänaval on aga märk, mis ei lase hetkekski unustada, et olen Aafrikas.

Ometi saab siin väga kiiresti selgeks, et Aafrika reaalsus polegi väga imelik. Kuigi tänavatel pole nimesid, rääkimata majanumbritest. Sarad, mis siinses kontekstis on tegelikult poed, hakkavad teineteisest ikkagi eristuma. Ukselingid, mis iga numbritoa uksel pihku jäävad, ei tekita lõpuks enam mingit emotsiooni. Boiler, mis lühises, jääb meie lahkumisel lihtsalt seinale rippuma – kõigest neist meile olulistest asjadest ei muutu siinne elu kellegi jaoks ei halvemaks ega ka paremaks. Ei sega enam uksest sisse vaatav naeratav töötaja, kel pole aimugi, et kuskil kaugel eksisteerib kellelgi oma privaatruum, kuhu niisama sisse ei marsita…

Viirukimüüja


Viirukimüüja

See lihtsus ja siirus muudab kogu koleduse olematuks. Oma varandusega, mis ühteainsasse kohvrisse mahub, kaasneb tohutu südamerahu. Ükski olukord peale surma ei liiguta siin kellegi närvi.  Etiooplaste lõputut naeratust jagub igaks päevaks ja kõigile.  

Andmine on siin suur privileeg, mis annab sulle ka staatuse. See staatus on valgetel pitseriga küljes, olenemata sellest, kui palju su tasku sisaldab. Kahjuks pole see andmine vabatahtlik, nagu meie olema harjunud mõistma. See on kohustus ja vastutus. Vastupidiselt meie arusaamale, et andmine võib olla ainult vabatahtlik, on väljend “vaba tahe” siin olematu.

Tihti läheb mõte kõigile oma sõpradele, kes siin olemisele on teinud erilise väärtuse. Jagades seda koledust ja samas olles rahul virisemata. Meenutan just nädal tagasi nutmist, sõnuseletamatu tänutunde pärast.

Sealsed tegemised, mis meie kulgemise käigus teele jäävad, on ühtäkki kellegi võõra jaoks tohutu suure väärtusega ja muudavad nende inimeste elu täiesti.

Oleksin nagu andnud soojuse vastu lõivuks kodust eemal olemise, pettumused, loobudes kõigest mulle väga tähtsast, kuid see lihtsus ja rikkumatus täidavad igal sammul ja loobumine ei tundugi loobumine.

Kõik need hetked Aafrikas, mis igapäevaselt muudavad meid tänulikumaks, on väärtus, mis tundub sundivat sinna jälle minema ja sealt koju kaasa tooma just seda, mis aitab meil õnnelik olla.

"Liikuv kohvik"– Kohvimüüjal on käevangus kohvile lisaks tassid, tassipesuvesi, maitsetaimed kohvi juurde.

“Liikuv kohvik”– Kohvimüüjal on käevangus kohvile lisaks tassid, tassipesuvesi, maitsetaimed kohvi juurde.

Retsept: Doro wat (otsetõlkes kanakaste, sisult sibulamoos)

Ühe sööja kohta peab olema vähemalt 1 kg sibulaid. Doro wat on kõige tähtsam piduroog Etioopias, mida süüakse kõige tähtsamatel pühadel ja mille järgi hinnatakse perenaise oskusi köögis. Naised veedavad kaks päeva tule ääres ja valmistavad Doro wati ehk kanasousti väga hoolikalt.   

Kogus: 4 inimesele

Koostis:

kanakoibi

4 kg sibulaid

4 keedetud muna

200 g õli

maitseained (1-2 tl nelki, 2 tl kaneelikoort, 1 tl kardemoni, 1-2 tl muskaatpähklit, 4-5 tl koriandri seemneid, 3 tl sinepiseemneid, 3-5 spl tšillipulbrit). Maitsestamine näitab perenaise meisterlikkust. Kõik maitseained jahvatatakse peeneks.

Valmistamine

Sibulad hakkida hästi peeneks (mitte purustada kombainiga lödiks). Lasta haududa kaane all väiksel kuumusel, segades pidevalt sibula enda mahlas (pruunistuda ei tohi sibul mingil juhul!) umbes 1-2 tundi. Hautada pidevalt segades seni, kuni sibulamahl hakkab kaduma.

Seejärel lisada segatud maitseained ja õli ning kuumutada jällegi tunnike, pidevalt segades. Puhastada kanakoivad nahast ja lisada sibulamassi hulka. Keeta väikesel tulel ja ilma kaaneta, kuniks koivad on pehmed. Lisada 4 keedetud muna paariks minutiks, et ka munad soojeneksid uuesti. Süüa kõrvale endaküpsetatud valget saia ja juua vett.

Merle Voola

MTÜ Damota

Artikkel ilmus Maalehe erilehes “Terve Ilma Maitsed”

 

 

 

 

 

 

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee