Olenemata sellest, kas lapstööjõudu kasutatakse kultuurilistel või majanduslikel põhjustel, saab sellega võidelda ainult teadliku tarbimise ja seadusandluse koosmõjul.

Ghanas asub kakaotootmise ühistu Kuapa Kokoo, mis on müügist saadud tulu eest aidanud ehitada ühistuliikmete kogukondades neli kooli ja kaks lastehoidu. Fairtrade’i sertifikaadiga ja õiglase kaubanduse põhimõtteid järgides on Kuapa Kokoo (ehk hea kakao tootmine) loonud lapstööjõu kasutamisega võitlemiseks oma piirkonna lastele võimaluse saada kooliharidust. Peale koolide ehitamise andis ühistu 2015. aasta aprillis sajale kakaofarmeri lapsele jalgratta, et koolitee oleks kergem.

Kohalikud ei näe selles suurt probleemi, sest nii on alati olnud.

Kahjuks ei ole nii igal pool. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) mulluses aruandes hinnatakse, et viimase kümne aastaga on lapstööjõu kasutamine ligi kolmandiku võrra vähenenud, aga ikkagi on umbes 168 miljonit poissi ja tüdrukut sunnitud töötama, neist ligi pooled ohtlikes tingimustes. Sahara-taguses Aafri-kas töötab üks laps neljast, Vaikse ookeani Aasias üks laps kaheksast ja Ladina-Ameerikas üks laps kümnest.

Kaotatud arenguvõimalused

Paljudes arengumaades kasutatakse lapstööjõudu ennekõike põllumajanduses. Pahatihti eeldatakse, et lapsed peavad tegema rasket tööd, sest ainult nii on neil võimalik täiskasvanuna hakkama saada. Paljudes kultuurides arvatakse, et haridust on vaja ainult poistel ning tüdrukud peavad üksnes tööd tegema ja head abielunaised olema.

Lapstööjõust räägime siis, kui laps teeb talle sobimatut tööd, mis takistab tema füüsilist ja emotsionaalset arengut.

Selle aasta alguses töötasin kaks kuud MTÜ Mondo vabatahtlikuna Birmas Kohaliku Arengu Sihtasutuses (Rural Development Foundation of Shan State, RDFSS). Sihtasutus tegeles Šani osariigi alade kõrvalistes külakogukondades koolivõrgu arendamisega ja alghariduse pakkumisega. Piirkonda loodi isetoimivaid algkoole ja internaate laste majutamiseks.

Piirkonna vanemad kas ei saada lapsi üldse kooli või jätavad nende hariduse pooleli siis, kui lugemise, kirjutamise ja arvutamise algtase on selge. Seejärel hakkavad lapsed perekonna põldudel täisajaga tööle. Maapiirkondades on hinnanguliselt 60–80% lapsi (linnades on olukord märksa parem), kelle vanematel pole vahendeid ega motivatsiooni, et saata laps kaugemal asuvasse kooli ning maksta tema ööbimise ja toidu eest. Kohalikud ei näe selles suurt probleemi, sest nii on alati olnud.

Lapstööjõu kasutamine on kuritegu

Lapstööjõu kasutamine on eetiliselt vastuvõtmatu, aga ka tõsine takistus majanduse ja ühiskonna arengule. Sunniviisil rasket tööd tegev laps kaotab esialgu hariduse võimaluse ja hiljem ka huvi selle vastu.

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni definitsiooni järgi on lapstööjõud kindlast vanusepiirist nooremate laste jaoks sobimatu töö tegemine, mis segab kooliskäimist, õppimist ja puhkust ning takistab lapse füüsilist, moraalset, emotsionaalset ja vaimset arengut.

Lapstööjõu kasutamine on kuritegu ja lapstööjõu abiga toodetud kaupade ostmine on vale.

Vastuvõetav pole olukord, kus lapsed on sunnitud töötama, sest nende pered ei saa muul moel majanduslikult hakkama, ega saa või tohi töötamise pärast käia koolis ja mängida. Lapstööjõu kasutamine on kuritegu ja lapstööjõu abiga toodetud kaupade ostmine on vale isegi siis, kui see on kultuuriliselt või vajaduste põhjal argumenteeritud.

Mõne uuringu järgi pole lapstööjõu keelustamine siiski parim lahendus. USA majandusuuringute mõttekoda (National Bureau of Economic Research) tegi hiljaaegu uuringu, mis kasutab näitena Indiat. Uuringu autorid juhivad tähelepanu, et lapstööjõu keelustamine ei toimiks maades, kus on palju vaesust ega ole vaestele peredele mõeldud sotsiaalprogramme. Kardetakse, et lapstööjõu keelustamine muudab kõige vaesemate laste olukorra veel hullemaks. Mõttekoda on isegi selle väite vaidlustanud ja märkinud, et uuring käsitles ainult meetmete otsest tulemust ega arvestanud pikaajalisemat mõju. Indias on vajalike meetmete kasutuselevõtt 1981. aastast alates vähendanud sunniviisil töötavate laste arvu 13 miljonilt viie miljonini. Järelikult keelamine siiski mõjub.

Seadusandlus pluss teadlikud tarbijad

Me ei saa loota, et riikides, kus lapstööjõud pole keelatud, tulevad kogukonnad probleemiga ise toime. Saame olukorra lahendamisse panustada seadusandluse ja tarbijate koostööga. Üksikisikuna võiksime tarbida tooteid, mille tootmiseks pole sunnitud lapsi töötama, ning avaliku sektori tasemel võiksime panustada rohkem vahendeid arengukoostöösse, maailmaharidusse, humanitaarabisse ja haridusprojektidesse. Vaja on ka seadusemuudatust, mis tagaks, et õiglase kaubanduse põhimõtteid arvestatakse ka riigihangetes.

19.–23. oktoobrini kestab õiglase kaubanduse nädal, mille raames toimub poekettides ja mujal eri üritusi. Lähem info on fairtrade.ee lehel. Igaüks saab võidelda lapstööjõu kasutamisega, käitudes vastutustundlikult ja ostes õiglase kaubanduse (Fairtrade) märgiga tooteid. Just tänu Fairtrade’i süsteemist saadud tulule on loo alguses mainitud Kuapa Kokool olnud võimalik liikmete kodukülade eest hoolt kanda ja lapstööjõu kasutamist välja juurima hakata.