27.02.2015
Eestis on arengukoostöö teemad pälvinud tähelepanu peamiselt julgeoleku perspektiivist —erakonnad on Ukraina olukorra pärast mures, kuigi lahenduste puhul räägitakse rohkem diplomaatiast. Kui arengukoostöö ja õiglase maailma areng on sulle oluline, siis keda mis seisukohtade alusel valida?
Maailma riikide juhid kohtuvad 2015. aastal õige mitu korda, et maailmas vaesuse vähendamisele ja teiste olulistele arengu eesmärkidele mõelda. Tuliste teemadena on üleval nii arengukoostöö rahastamine, erasektori ja rahvusvaheliste pankade roll abi andmises kui ka erinevad keskkonnakaitset ja globaalseid kliimaprobleeme puudutavad eesmärgid. Rahvusvahelised konfliktid Süürias, Ukrainas ja mujal panevad ka humanitaarabiks minevad ressursid suure surve alla—põgenike abistamiseks on vaja rohkem abi.
Meie ülevaade kajastab täisnimekirjaga erakondi.
Aktuaalsed teemad (Eesti) arengukoostöös
2015. aastal pannakse kokku uut arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava, mis määrab järgmisel neljaks aastaks Eesti arengukoostöö strateegilised eesmärgid.
Olulisim teema arengukoostöös on endiselt arenguabi piisavas mahus rahastamine. Eesti ei täida lubatud rahvusvahelisi kohustusi — Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu 24. mai 2005 otsust kulutada juba aastaks 2015. valdkonnale 0,33% RKT-st ja Eesti varasemat otsust jõuda abi mahuga 0,17% SKT-st. 2013. aastal andis Eesti aga arenguabi vaid 0,13% ulatuses SKT-st. Eesti abi suurus mõjutab nii meie enda projekte, ELi kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide abi.
Eesti annab lisaks rahvusvahelistele organisatsioonidele ka kahepoolset abi, millest enamik on läinud Afganistanile ja Idapartnerluse riikidele—Ukrainale, Gruusiale, Moldovale. Sel aastal ja tõenäoliselt ka edaspidi tõuseb Ukraina osakaal humanitaarabi saava riigina. Nende riikidega koostöö on üldiselt efektiivne, ent vajab nii poliitilist kui strateegilist juhtimist. Uuendamist ja sõlmimist vajavad maastrateegiad sihtriikidega, et olla kindlad, et täidetakse ühiseid ja kõigile partneritele olulisi eesmärke. Läbimõtlemist vajab ka koostöö ministeeriumi, Riigikogu liikmete st poliitilise eliidi ja arengukoostööd tegevate vabaühenduste vahel, et koosmõjus suuremaid sammu edukalt ette võtta.
Arenguriike mõjutavad vahest arenguabist enamgi teised rahvusvahelised poliitikad—kaubandus-, keskkonna-, põllumajandus-, energia- ja julgeolekupoliitika. Poliitikate sidususe põhimõtte järgimine Euroopa Liidus ja Eestis on õiglasema maailma jaoks oluline, ent praegu puudub Eestis mehhanism ja ka aktuaalne huvi põhimõtet täpselt silmas pidada.
Arengukoostöös on oluline ka pikaajalise koostöö edendamine ning poliitikate mõju mõõtmine. Sõlmimist ja üle vaatamist vajavad strateegilised kokkulepped vabaühendustega, eriti humanitaarabi valdkonnas. Tähelepanu vajab ka sisuliste tulemuste mõõtmise ja kommunikeerimise protsessid.
Arenguriikide abistamine on küll keeruline, ent väärtuslik protsess—suurimas arengus olevad regioonid on ka tulevikus maailmamajanduse kasvu mootoriteks. Juba praegu investeerivad mitmed lääneriigid (nt Soome Arengufond SITRA) arenguriikide majandustesse, luues nii ühiskondlikku kasu kui majanduskasvu. Eesti selliseid investeeringuid veel ei tee.
Erakondade seisukohad arengukoostöö osas
Arengukoostööd puudutavaid lubadusi leiab erakonna programmidest napilt ning ükski erakond ei maini arenguabiks eraldatavate ressursside suurendamist. Peamised teemad on üldise arenguabi andmine vastavate euroopalike väärtuste edendamiseks, Idapartnerlusriikidega koostöö jätkamine ja ELi rolli tugevdamine. Mitmed erakonnad käsitlevad oma välispoliitika peatükis ka välismajandust, ent arenguriike investeerimise sihtkohtadena eriti ei nähta. Kolm valitsuserakonda mainivad ka Venemaa demokraatia poole suunamist, ent ei täpsusta, kuidas.
toetab arenguabi andmist, kui see on Eesti rahvuslikes huvides ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas. Välja tuuakse eriliselt vabaduse, demokraatia ja inimõiguste kaitsmise ka EList väljaspool ning soovitakse tugevdada Eesti diplomaatilist võimekust oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide juures ning jätkata aktiivset osalust rahvusvahelistel missioonidel.
Reformierakond toob eriliselt välja Idapartnerluse riigid Ukraina, Gruusia ja Moldova ja nii nende territoriaalse terviklikkuse tagamise kui ELiga liitumise toetamise. Samuti soovitakse, et Eesti ja EL jagaksid oma väärtusi ja parimaid praktikaid sarnaseid väärtusi jagavate riikide ja erakondadega.
Reformierakond soovib ka Eesti majandust ja tuntust rahvusvahelist levitada ning edendada demokraatia arengut Venemaal. Siiski pole täpsustatud, kas arengukoostöö abil.
IRL toob välispoliitika kujundamisel välja Eesti rahvuslike huvide järgimise põhimõtte. Soovitakse välispoliitikas tugevamat ja strateegilisemat Euroopa Liitu ning ja arengukoostöös soovitakse pöörata erilist tähelepanu demokraatia ja turumajanduse toetamisele ja seda „meie tulevikku mõjutavates riikides“. Soovitakse luua eriprogrammid Ukraina, Moldova ja Gruusia lõimimiseks euroatlandi ruumiga ning tugevdada ELi idasuunalist naabruspoliitikat.
Sarnaselt Reformierakonnaga toetab ka IRL aktiivsemat välismajanduspoliitikat, eraldi tuuakse välja diplomaatiliste suhete ja sihtstrateegiate arendamine kasvuregioonidega, sh Aasia arenenumate ja suuremate riikidega—Hiina, India, Jaapaniga. Samuti seistakse oma seisukohtade kaitsmise eest ja rahvusvaheliste õiguste kaitsmise eest rahvusvaheliste organisatsioonide juures ning soovitakse kasvatada välisteenistuse võimekust ja rahastuse kasvu.
IRL toetab ka avalik-õigusliku meedia korrespondendipunktide avamist maailma suurimates keskustes, mis peaks rõõmustama kõiki maailmahariduse sõpru. Ka soovitatakse „aidata Venemaal vabaneda oma ajaloolistest ekspansionistlikest kammitsaist“, ent ei täpsustata kuidas.
Sotsiaaldemokraadid soovivad välispoliitikas lähtuda Eesti rahvuslikest huvidest ja euroopalikest väärtustest. Mainitakse liberaalse demokraatia ja inimõiguste väärtusruumi edendamist ja tugevdamist kõikjal maailmas. Soovitakse jätkuvalt arenevaid ELi kandidaatriike ja suurendada Eesti panust demokraatia ja inimõiguste arendamiseks arengukoostööprojektide kaudu (ei täpsustata küll, kas ka rahalist kasvu).
SDE soovib toetada Venemaa demokraatlikke jõude ja koostööd, seda ELi idapartnerluspoliitikaga seoses. Soovitakse ajada ka aktiivset ekspordipoliitikat ning luua tarku investeeringuid suunava Team Estonia.
Keskerakonna visioon Eesti rollist maailmas on ambitsioonikas—Eestit nähakse tulevikus oluliste konflikte vahendaja Ja läbirääkijana maailmas, mis aitab Eesti positsiooni rahvusvaheliselt tugevdada.
Keskerakond soovib Ukraina konflikti lahenemist ning Eesti spetsialistide osalemist kõigil ELi Ukraina missioonidel. Soovitakse Ukrainat toetada humanitaarabiga ja läbipaistva avaliku sektori ülesehitamiseks. Programm toob eraldi välja idapartnerlusriikide rahastamise probleemi—raha tuleb erinevatest allikatest, arenguruumi on abi vastavuses reaalsete probleemidega. Lahendusena mainitakse arenguabi sidumist „demokraatlike koolitusprogrammide aktsepteerimisega“. Soovitakse ka sõlmida assotsiatsioonilepped Idapartnerlusriikide ja ELi vahel.
Vabaerakond oma programmides ja manifestis arengukoostööd ei maini.
Erakond mainib arengukoostööga seotud teemadest vaid seda, et EKRE poliitika muuhulgas „aitab kaasa inimarengule ja säästvale arengule kogu maailmas“.
Kommentaarid