Terveilm

In English

Miljon eestlast saavad muuta maailma

08.01.2013

Tänapäeval on meie ümber toitu enam kui küllalt. Paljud meist võitlevad sagedase kiusatusega süüa täis kõhu peale veel ühte, teist ja kolmandat ning tuleb ette ka toidu äraviskamist. See pole mingi uudis. Küll aga unustame tihti, et samal ajal kannatab maailmas umbes miljard inimest nälga.

Teisisõnu, umbkaudu iga seitsmes inimene ei saa tänasel päeval piisavalt toitu, et olla terve ja elada aktiivset elu. Peaaegu kõik ehk ligi 99% alatoidetud inimestest elavad arengumaades, neist enamik Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, suur osa ka Sahara-taguses Aafrikas ning vähem Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere regioonis või teistes regioonides (vaata täpsemalt kaardilt).

Toidupuudust ja nälga põhjustavad paljud faktorid, näiteks põuad, üleujutused, keskkonna ülekoormamine, konfliktid, rahvastiku kasv, halb tervis, hariduse puudus, sotsiaalne ebavõrdsus, puudulikud põllumajandusinvesteeringud, kehvad poliitikad, halb valitsemine, korruptsioon, ressursside ebavõrdne jaotus, globaalse majanduse kõikumine, maailma kaubandusreeglid, ületarbimine, raiskamine ning liigne (liha-) nõudlus muudes paikades (peale Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ka näiteks jõukamaks muutunud Hiinas). Eri juhtudel on konkreetsed põhjused erinevad. Tihtipeale on tegu keerulise kombinatsiooniga eespool osutatud teguritest ja üldjuhul seondub see märksõnaga „vaesus”.

Viimastel aastatel aset leidnud alatoidetud inimeste arvu suurenemine on peamiselt seotud toiduainete hindade järsu tõusuga kogu maailmas, mis algas 2006. aastal ja kulmineerus 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete hinnad saavutasid viimase 30 aasta jooksul rahvusvahelistel turgudel kõrgeima taseme.  Vaeseimatele inimestele, kes niigi üle poole või lausa kogu oma sissetulekust toidule kulutavad, on toiduhindade tõus olnud löök allapoole vööd. Juba eelnevalt alatoitumuse all kannatanute olukord muutus veelgi keerulisemaks ning kümnete miljonite inimeste, kes varem kuidagimoodi kõhu täis said, igapäevast elu hakkas iseloomustama nälg. Nüüdseks on toiduainete maailmaturu hinnad küll langenud, kuid paljudes paikades jäänud kohalikul tasandil ikkagi väga kõrgeks, kusjuures globaalse finantskriisiga kaasnenud keeruline majandusolukord pingestab olukorda veelgi.

Nälg on täieliku vaesuse sümptom. Samas see ka süvendab vaesust ja pidurdab arengut. Nälg ja puuduliku toitumisega kaasnev vajalike toitainete puudus on maailmas suurim oht tervisele, suurem kui HIV, malaaria ja tuberkuloos kokku. Alatoitumusega kaasnevad terviseprobleemid omakorda suurendavad inimeste enneaegse surma riski ja nii surebki iga päev nälga ja näljaga seotud põhjustel 25 000 inimest, umbkaudu 14 000 neist lapsed.

Lisaks on puuduliku toitumise tõttu kannatavatel inimestel keeruline väärikat elu elada — kaasnevad haigused, nii füüsilised kui ka vaimsed, näljatunne, loidus ja muidu kehv enesetunne, pidev mure järgmise söögikorra pärast. See raskendab ka õppimist ja langetab töövõimet, vähendades seega praeguseid sissetulekuid ja/või hilisema tuluteenimise võimalusi. See mõju ei jää pelgalt üksikisikute ja perekondade tasemele, vaid on kaotsi läinud produktiivsuse ja suurenenud tervishoiukulude tõttu ka tohutu majanduskoorem arengumaadele.

Nälja leevendamiseks annavad paljud abiorganisatsioonid nagu Maailma Toiduprogramm toiduabi. Eelkõige tähendab see humanitaarabi korras toidu kohaletoomist või toidu ostmiseks rahaliste vahendite eraldamist kriisiolukordades, aga ka veidi pikaajalisemat, mitte otseselt kriisidega seotud toidutuge haavatavamatele rühmadele. Kiire reageerimine ja hetkeolukorra leevendamine on inimkannatuste vähendamiseks vajalik, kuid pikemas perspektiivis peab näljaga võitlemine käima ja käibki käsikäes vaesuse kaotamise ponnistustega.

[youtube id=”nvKdA3P2DyI” width=”600″ height=”350″]

Lisatud: Vaata ka ETV saadet “Kapital” (14.02.2013), kus uuriti, miks visatakse ühel pool maailma toitu ära ja teisel pool on inimesed näljas.
Kuidas saad SINA toidupuuduse vähendamisele kaasa aidata?

Tarbi mõistlikult & hooli keskkonnast
ära raiska toitu
tarbi eetiliselt
• kasuta transporti säästlikult

Arutle ja tegutse koos sõpradega
vaata harivaid filme
• muuda kodukant teadlikumaks
• tunnusta Eesti arengukoostööd

Toeta heategevust
• anneta arengumaadele (näiteks, muuda oma toit või teadmised abiks WeFeedBack või Free Rice lehtedel)
ole vabatahtlik

Last but not least –  jaga seda videot ja sõnumit oma sõpradega, sest miljon eestlast saavad olla toeks miljardile puudusekannatajale!

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Comments are closed.

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee