Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Täna, 24. aprillil mälestatakse rohkem kui 70-s riigis kaks aastat tagasi Bangladeshis kokku varisenud Rana Plaza rõivatehase 1133 inimest. Kui oleme kõik endaga päris ausad, on see vaid imepisike killuke rõivatööstuse taga olevast globaalsest õudusest. Üle maailma töötavad ebainimlikes tingimustes 168 miljonit last ja 30 miljonit täiskasvanut, neist märkimisväärne osa rõivatööstuse erinevates etappides.

FotorCreated

Täna võiksime keskenduda nendele lastele ja töölistele, kes meie riideid valmistavad. Sellist ebainimlikku tööjõudu kasutatakse sellepärast, et nii saab ja see on odav. Seni, kuni tarbijad ja ettevõtted ise midagi ei muuda, on suur osa meie riietest valmistatud kannatuste hinnaga. Vastutustundlik tööstus on sageli efektiivsem kui lihtsalt arenguabi andmine.

Selleks, et Eestis toimetavatele ettevõtetele nende kohustusi ja Sinu kui tarbija keskset rolli riiete ostmisel meelde tuletada, saada oma rõivatootjale üks selleteemaline e-kiri või Facebooki sõnum.

E-kiri ei ole päris tehase ülevõtmine, ent sajad või isegi tuhanded ettevõtetele saadetud kirjad panevad ehk probleemi üle mõtlema või isegi teema nädala koosolekul tõstatama.

Kirjuta rõivafirmadele ja uuri, kes tegi sinu riided. Kuidas see ettevõte tagab, et su ostetud riided ei panusta globaalsesse vaesuslõksu?

Kellele: saada enda kõige sagedamini külastatud rõivapoele.

Nt mõnede suuremate poodide e-maili aadressid või kontaktid on: Reserved, Mohito, Cropptown, House- tarmo@reserved.ee; H&M kontaktivorm, Zara kontaktivorm, Vero Moda- info@ag.ee; New Yorker- jaasma@newyorker.de; Monton, Ivo Nikkolo, Sangar- meelis.milder@baltikagroup.com, Terranova- info@profesterinvest.ee; Orsay- garmentstrade@hot.ee; Nike- jalajalg@jalajalg.ee; Adidas- info@getstyle.ee; Seppälä kontaktivorm.

Kirja tekst:

Tere!

Olen teie klient ja ostan tihti oma riided just teie poest. Kahjuks ei täpsusta riietele õmmeldud asukohamaa sildid, millistes tingimustes on minu riided valmistatud. Kirjutan teile, et küsida, kes minu riided teeb?

Üle kogu maailma töötab ebainimlikes tingimustes 168 miljonit last, paljud neist rõivatööstusega seotud aladel. Lapstööjõud ei tähenda kerget ja õpetlikku tööd, vaid kas lapse vanuse kohta liiga rasket tööd või nii halbu tingimusi, et nendes töötamine põhjustab pikaajalisi kannatusi ning hoiab arenguriike vaesuslõksus. Kõige suurema tõenäosusega leiab lapstööjõudu riikidest,nagu India, Usbekistan, Hiina, Bangladesh, Egiptus, Tai ja Pakistan.

Ebainimlikud tingimused ja sellest tulenevad pikaajalised kahjud on probleem ka täiskasvanud tööjõu hulgas nt Bangladeshis, Kambodžas, Indias, Vietnamis, Indoneesias ja paljudes teistes riikides. 2013. aastal Bangladeshis kokku varisenud Rana Plaza tehas ja seal hukkunud 1133 inimest on selle probleemi üks kurb tõestus.

Et rõivatööstus on keerukas valdkond (Te vist teate seda), võib lapstööjõud  või ebainimlik töö peidus olla pea igas tarneahela osas. Kuna see on lihtsalt nii odav ja vaesemate riikide järelevalve nii halb, ei saa ilma kontrollimata kindel olla. Tegelikult on rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide hinnangul üpriski tõenäoline, et iga kontrollimata tarneahela osa ja seega lõpuks ka riideeseme taga on kannatav inimene.

Minul lõpptarbijana ei ole võimalust olla detektiiv. Ma ei tea, kust pärinevad mu hilpude puuvillaseemned või niit, isegi kui sildil on kokkuvõtlik „Made in Bangladesh“. Teie aga teate või peaksite teadma, milline on minu ostu mõju riidesildil märgitud riigi töölistele.

Selleks, et oskaksin oma ostuotsuste mõju täies mahus hinnata, palun Teil mulle teada anda, kes mu riided tegi. Kuidas tagab teie ettevõte, et minu riided ei ole valmistatud, kasutades laps- või sunnitud tööjõudu puuvillapõllul, õmblemisel või ükskõik mis teises tootmisetapis? Kas on teil sellest ka mõni tõend peale enda sõna? Olete end kuhugi ehk kirja pannud või kõik oma allhanke partnerid kuskil avaldanud?

Kui minu kiri on teie jaoks sisuliselt täiesti arusaamatu, soovitan tutvuda äärmiselt lugejasõbraliku ülevaatega: http://labs.theguardian.com/unicef-child-labour/.

Head moerevolutsiooni päeva!

Üleskutse leiad ka Facebookist!

Meil on hea meel, kui annad meile info@terveilm.ee teada, mida põnevat vastati ja kas jäid oma vastusega rahule. Saadud info aitab Sul ehk paremini või harvemini ostelda ja kellelgi teisel pool maakera ka võib-olla inimlikumalt tööd teha.

Head Moerevolutsiooni päeva!

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

16.10.2017

Toidupäev –  nii ülekaaluliste kui nälgivate inimeste arv kasvab

Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva. Toidu teema muutub iga aastaga järjest vastuolulisemaks – kogu maailmas tõuseb nii nälgivate kui ülekaaluliste inimeste arv.   AKÜ huvikaitse ekspert Anni Jatsa: “Kõige rohkem muret ei tekita mitte…

Loe lisaks

13.10.2017

AKÜ liikmete eelinfo 16. – 20. oktoober

Fenno-Ugria Asutus Terve järgmise nädala toimuvad Hõimupäevad 2017. Avaüritus “Kuni päike ärkab” toimub pühapäeval, 15.10 kell 14 Viimsi Vabaõhumuuseumis ja esmaspäeval, 16.10 kell 18 Ülenurme mõisakompleksis. Lisainfo: Fenno-Ugria Asutus, tel 644 5119, info@fennougria.ee Roheline Liikumine…

Loe lisaks

10.10.2017

AKÜ oktoobris

Aastas on vaid üks kuu, mil saab rahus öelda, et ega väga midagi teha olegi. See kuu on juuli, mil kõik niidavad muru ja nuusutavad lilli ega tegele töiste asjadega. Oktoober, seevastu, on tegus ja…

Loe lisaks

10.10.2017

Vaimse tervise mured on suurim õnnetuse allikas

Täna, 10. oktoobril on rahvusvaheline vaimse tervise päev. Maailma õnnelikkuse indeksi järgi on vaimsed probleemid peamine põhjus, miks on läänemaailma inimesed õnnetud. Uuringu järgi põhjustavad vaimsed häired läänemaailmas kõige rohkem õnnetust. Vaimne tervis mõjutab õnnetunnet…

Loe lisaks