Terveilm

In English

Nanofilter – lahendus puhta vee probleemile Maal?

16.11.2018

Kui Eesti Nokiaks peetakse puhast loodust, siis üks selle võtmeküsimusi on puhas vesi  – kuidas puhastada tööstuse reovett nii, et see ei hävitaks loodust ega imbuks põhjavette? Eesti Maaülikoolis töötavad prantslastest teadlaste abielupaar, professor Erwan Rauwel ja doktor Protima Rauwel on leiutanud uudse nanotehnoloogial töötava filtri. See on odav ja nii tõhus, et suudab veest välja filtreerida raskemetallid, radioaktiivsed osakesed ja isegi ravimijäägid, jättes samal ajal alles kasulikud mineraalid, näiteks magneesiumi, kaltsiumi ja kaaliumi.

Erwan selgitab uudse filtri eeliseid: „Hetkel on parim lahendus vee puhastamiseks pöördosmoosi tehnoloogia, mis võtab veest välja absoluutselt kõik osakesed, ka head. Selle probleem on aga väga kõrge hind keskkonnale –  saja aastaga laguneb looduses pöördosmoosi filtrist 5%.“ Protima toob näite India firmast, kes on nende tootest huvitatud: „Neil on 2000 veeautomaati üle India ja nad puhastavad kohaliku veevärgi vee üle, mis on niigi suhteliselt puhas. Pöördosmoosiga ühe liitri vee tootmisel tekib neli liitrit reovett, seda muuseas põuale tundlikus kliimas.“

Puhas vesi kaob

Kuigi Eestis on vett palju ja ei ole tunnet, et puhas joogivesi võiks ära kaduda, toob Protima laiema näite: „Kogu maailma veest on magevesi ainul 2,5%. Üle poole sellest ehk 1,5% on liustikes, mis juba sulavad ja mereveega segunevad. Järele jääb 1% magevett, seda on väga vähe. Hetkel on näiteks Mehhikos nii tõsine probleem saastatusega, et inimeste oodatav eluiga on vaid 40-50 aastat, lapsed ei kasva eakohaselt ja inimesed on sageli haiged. Kõik need hädadad on tulnud vaid sellest, et puhast vett ei ole“. Protima usub, et nanofilter saaks oluliselt aidata ka Kirde-Eesti kaevanduspiirkondade elanikele puhta vee tagamisel. „Suur osa Eesti vett on tõesti puhas, kuid maapiirkondades on liigset rauda ja mangaani, isegi kerget radioaktiivsust,“ räägib Protima.

Erwan lisab tumeda ennustuse: „20-30 aasta pärast on puhas vesi haruldus ja selle pärast sõditakse. Me peame midagi ette võtma, sest muidu tullakse ja võetakse viimane puhas vesi kogugkondadelt, kus seda veel on, ükskõik kui palju jõudu või raha see nõuab.“

Vett reostab enamasti inimtegevus – tööstus, intensiivne põllumajandus ja halb jäätmete kasutamine. Erwan toob näite: „Kaevandus reostab suurusjärgus 100 000 tonni vett aastas, kuid odavam on maksta saastetasu kui vett puhastama hakata.“

Ümber töödeldav filter

Filter ise töötab lihtsalt – see koosneb 99% liivast ja 1% nanoosakestest, mis haagivad enda külge raskemetallid, radioaktiivsed osakesed ja lagundab isegi ravimijäägid. Üks gramm nanoosakesi suudab siduda kaks grammi reostust, mis on kordades parem, kui praegu kasutusel olevad sarnased filtrid. Kui filter täis saab, läheb see ümbertöötlemisele ja seda saab uuesti kasutada – kuumutamisega eraldatakse liivast metall ja muud osakesed. Puhas liiv läheb uue filtri sisse, metallid saab aga tüübi kaupa metalliturul maha müüa.

Ainus erand on tugevalt radioaktiivsed osakesed, sel puhul saab filtrist teha turvalise jäätmete hoidmise süsteemi. Erwan toob võrdluse praeguse tehnoloogiaga, kus radioaktiivsed jäägid on betooni sees: „Kui betoon ajaga praguneb ja vesi sealt läbi uhub, satub ka saaste taas maapinda. Meie filtri puhul saab radioaktiivsete jäätmetega saastunud liiva kuumutades klaasiks muuta – see võib küll praguneda, kuid sealt ei leki midagi.“

Praeguseks on Protima ja Erwani ühine ettevõtte PRO-1 NanoSolutions leidnud esimese koostööpartneri Eestist, kelle eesmärk on laeva reovesi nii hästi ära puhastada, et selle võiks ilma vähimagi saastehirmuta merre tagasi lasta. Protima selgitab: „Mootori pesemisel saadakse viskoosne, keemiast paks vedelik. Sealt eraldatakse tahket ainet nii palju kui võimalik, filtreeritakse mehhaaniliselt ja viimane etapp on käib meie filtrist läbi. Pärast seda vastab vesi Euroopa Liidu normidele, mida on väga keeruline saavutada.“ Erwan näitab kahte katseklaasi, esimeses laeva reovesi ja teises puhastatud vesi (fotol parempoolsed). Nuusutan ja tõesti, esimene kollakas tuub lõhnab tugevalt atsetooni järgi, teises tundub olevat kõige tavalisem vesi.

 Äppe on lihtsam rahastada

Kõige suurem probleem on aga investorite leidmine. Siiamaani on teadlased saanud toetust vaid teadustööks, mis on nende leiutise alus, kuid see rahastus on vaid akadeemilise suunitlusega ja tootearendust sellega teha ei saa.

Protima räägib, et nad tahaksid hea meelega tootmishoone ehitada Eestisse, mis annaks töökohti ja aitaks ka Eesti vett paremini puhastada. Selleks läheks vaja miljon eurot, mis aitaks suuremahulise tootmise tööle saada. Kohalike investorite huvi on aga leige, kuna raha soovitakse teenida kiiresti ja palju. „Eesti on IT-usku, äppide valmistamist toetatakse meeleldi, kuid need on olemasolevate teadmiste baasil tehtud asjad. Uusi tehnoloogiaid ei soovita rahastada, turule tulek võtab aega ja palju tööd.“

 Vesi on kestliku tuleviku alus

„Kestlikkus käib käsikäes sotsiaal-majandusliku mõjuga ja selle juures on vesi ülioluline. Kui meie looduslikud ressursid ammenduvad, ei ole majanduslikust edust mingisugust kasu. Me peame õppima, kuidas anda Maale tagasi kõik see, mille oleme viimasel ajal sealt välja riisunud,“ leiab Protima. Erwan jääb mõtlikuks: „Maa on meie tegevuse tõttu pidanud maksma kõrget hinda. Kui me jätkame looduse kurnamist, et võidujooksus esimesed olla, peame ka meie lõivu maksma.“

Koduleht: PRO1 NanoSolutions

Fotod: Arengukoostöö Ümarlaud

Miks on nende tegevus oluline?

Veepuudus, vee halb kvaliteet ja puudulik kanalisatsioon mõjuvad halvasti vaeste perede toidulauale, toimetulekule ja haridusvõimalustele. Põud põhjustab kannatusi maailma kõige vaesemates riikides, süvendades nälga ja alatoitumust.

Kui arvame, et Eestis on veega kõik korras, siis pole see kaugeltki nii – läänemaailmas on suur probleem näiteks uriiniga kanalisatsiooni jõudvad ravimijäägid, mida filtrid ei suuda eemaldada ja mis põhjustavad suurt kahju kaladele ning vee-elustikule. Kirde-Eestis reostavad põhjavett põlevkivikaevandused, mille tõttu on kohalikud elanikud oluliselt sagedamini haiged kui mujal Eestis.

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Pikemalt eesmärgi 6 kohta – puhas vesi ja kanalisatsioon.

 

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti. 

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee