Terveilm

In English

Biojäätmeted aitavad üle minna mahepõllumajandusele

09.11.2018

NutriLoop on väike, kuid suure ambitsiooniga ettevõte – nende eesmärk pole midagi vähemat kui ringmajanduse mudel, mis viib biojäätmetes sisalduvad toitained tagasi mulda ja annab võimaluse üle minna mahedale põllumajandusele.

NutriLoop asutaja Markko Mäll meenutab: “2012. aastal liitusin maailmakoristuse meeskonnaga, tegelesin sellega töö kõrvalt1.  Paar kuud hiljem sain aru, et mind huvitab põhjustega tegelemine. Hakkasin uurima Eesti jäätmekäitlust ja sai selgeks, et kõige olulisem jääde on biojäätmed. Kunad nad on märjad, rikub see teised materjalid ära ja midagi ei saa taaskasutada, samas peitub neis tohutu väärtus, mida praegu ei osata kasutada.”

Kuidas koguda haisuvabamalt ja kiiremini?

“Hetkel nähakse biojäädet probleemina ja tahetakse see lihtsalt süsteemist ära saada. Mina mõtlen aga teistpidi – selle asemel, et näha biojäätmeid kui probleemi, proovime korraks näha neid võimalusi mida see materjal meile võiks pakkuda? Me peame mõistma, et biojäätmed on puuduvad toitained meie toidusüsteemis ning biojäätmed võiks olla üks osa lahendusest võitluses kliimamuutustega,” selgitab Markko.

NutriLoop süsteem on lihtne – kõigepealt fermenteeritakse biojäädet kaks nädalat õhuvabas keskkonnas, mis tähendab, et see on väga efektiivne ja haisuvaba. Siis teevad enda töö vihmaussid, kes väärindavad seda materjali veelgi ning muudavad selle vermikompostiks. Fermenteerimise käigus tekkiv happeline keskkond hävitab ära kõik patogeenid, kemikaalid, umbrohuseemned ja pestitsiidid, kuid alles jäävad toitained. See erineb tunduvalt hetkel toimivast süsteemist, kus soovimatud ained saadakse biojäätmest välja kuumutamisega. Selle käigus lendub aga kasvuhoonegaasina vähemalt 50% süsikikust ning kuni 90% lämmastikust ehk toitainetest. Juhatuse liige Madis Tilga naerab ja parafraseerib Eesti vanasõna, mida lastel ei lubata kasutada: “Põhimõtteliselt teeme sitast saia!”

Hetkel on enamikus riikides hiigelsuured jäätmekeskused, kuhu tuuakse kaugete maade tagant jäätmeid kokku. NutriLoop lahendus on täpselt nii suur, nagu kogukonnal on vaja: “Selle süsteemi saab püsti panna ükskõik, mis kohas maailmas ja ükskõik kui suurelt – võib koguda maakonna, linna või linnaosa kaupa. Seda võib teha siseruumides, ilma haisuta ja ilma suurte investeeringuteta,” selgitab Markko.

Võidavad kõik

Nagu NutriLoop nimigi ütleb, on oluline tekitada ringlus – restorani või kogukonna jäätmed väärindatakse, sealt lähevad nad põllule, kus toidavad mulda. Põllul kasvatatud mahejuurikad jõuavad tagasi toitlustusasutustesse ja inimesteni.

Eestis on jäätmemajandus kohaliku omavalitsuse vastutada, kuid lisaks majanduslikule poolele on oluline ka keskkonna puhtana hoidmine. NutriLoopi mudel võib ainult raha vaadates olla mõnevõrra kallim tavalisest prügiveost, kuid boonusena saaks oluliselt vähendada metaani ja CO2 õhkupaiskamist ning edendada prügi liigiti kogumist.

Toitlustusasutused ja tänavafestivalid on katseteks juba varem enda biojäätmeid andnud, nüüd on käigus ka pilootprojekt kolme restoraniga, mida rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Põllumeeste jaoks on plaanis välja töötada erinevad tooted – millise ainega kasvatada tomatit, millisega hernest. Markko võtab kokku: “Kui tekib kohalik suletud ring, kus põllumees saab ise kohaliku väetise abil mulla viljakust tõsta, mahetooted restorani viia ja jäätmete kaudu põllu jaoks uued toitained, ei ole ta enam Monsantost sõltuv. See on suur samm toiduturvalisuse poole üle maailma.”

Markko näeb lahendusena kogu põllumajandussüsteemi ümber mõtestamist: “On tekkinud müüt, et keemiat peab kasutama, et see tuleb soodsam ja parem. Tegelikult tagab hea saagi viljakas muld. Samuti tuleks ümber mõelda vanad harjumused, nagu mulla katmata jätmine ja kündmine, mis kõik vähendab mulla viljakust.”

Viljakas muld on oluline ka kliimamuutustega kohanemisel – elurikas muld hoiab vett vähemalt neli korda rohkem  kui vaene muld ja nii on saagid vastupidavamad nii põudadele kui üleujutustele.

Vanad seadused, vana mõtlemine

Hetkel aeglustab NutriLoopi tegevust ajale jalgu jäänud määrus, mis lubab biojäätmete käitlemist ainult kahel moel – kompostimine ja biogaas. Teine mure on vana mõtteviis, et jäätmekäitlus tähendab põhimõtteliselt transporti prügilasse ja ainus hanke tingimus on odavam hind. Muuta tuleb ka inimeste harjumusi, sest biojäätmete eraldi kogumine ei ole veel kõigi jaoks iseenesestmõistetav.

Ka rahastuse leidmisel on väga vaja uut mõtlemist, mida kirjeldab ka Gunter Pauli äsja eesti keeles ilmunud raamatus “Sinine majandus 3.0”: varem koosnes äri ühest põhitegevusest, mis võttis loodusest tooraine ja jättis endast maja jäätmed. Planeeti taastavad ärimudelid koosnevad ringlusest, kus on palju erinevaid komponente, mis loovad ühe suure terviku. Markko on kogenud täpselt sedasama: “Raskus rahastuse ligitõmbamisel on see, et haare on väga lai. Klassikaline investor tahab ühte toodet või teenust, meie teenus koosneb nii paljudest komponentidest, et seda on keerulisem seletada.”

1 Let’s Do It World, mis toimus 15.09.2018 150 riigis.

Koduleht: Nutriloop

Kaanefoto: Francesco Gallarotti

 

Miks on nende tegevus oluline?

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Kuigi selle eesmärgi logol on kirjas “kaotada näljahäda”, siis Eesti kontekstis leiame, et õige nimi peaks olema “toit ja põllumajandus”. Maailmas visatakse hetkel minema umbes pool toodetud toidust, samal ajal kui pea 800 miljonit inimest on alatoitunud. Õige majandamise korral varustaksid põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük kõiki tervisliku toiduga ja looksid inimväärse sissetuleku.

Pikemalt eesmärgi 2 kohta – toit ja põllumajandus.

 

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti. 

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee