Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Äsja OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) avaldatud andmete järgi ei täida arenenud ja rikkad riigid enda antud lubadusi globaalse vaesuse likvideerimiseks.

OECD andmed 2014. aasta kohta näitavad, et juba 1970. aastatel võetud kohustus panustada arenguabisse vähemalt 0,7% rahvuslikust koguproduktist (RKTst) ei saanud tõeks ka 2014.aastal, kui arenguabisse läks vähem kui pool lubatust (0,29% RKTst). Sellegipoolest panustati arenguabisse summaliselt rohkem kui kunagi varem – 135,2 miljardit dollarit. Eeskujulikumad OECD liikmed olid Taani, Norra, Rootsi ja Suurbritannia, kes oma kohustusi isegi ületasid.

Vaeseimad riigid jäid vaeslapse rolli

Abi maailma kõige vaesematele riikidele langes eelmisel aastal tervelt 16% võrra. Olgugi et suur langus tuli 2013. aastal Birmale tehtud ning summad üles ajanud võlaleevendusest, on tegemist murettekitava tendentsiga, leidis Erik Solheim, OECD Arenguabi Komisjoni esimees. Enamus Sahara-tagused riigid peavad lisaks sügavale vaesusele tegelema ka HIV/AIDSi, sõjaliste konfliktide ja sellest tulenevalt inimkaotustega, laialt levinud korruptsiooni ning teiste tõsiste väljakutsetega. Enamik arenguabist läheb aga veidi rikkamatele riikidele, ka Eesti toetab enamjaolt keskmiselt vaeseid riike. Alates kõige vaesemate riikide (least developed countries) mõiste loomisest 1971. a, on sellest staatusest välja rabelenud vaid 3 riiki – Botswana, Ekvatoriaal-Guinea ja Maldiivid.

Eesti on üks Ida-Euroopa tublimaid

Eesti andis 2014. aastal arenguabi 0,15% RKT-st, mis on küll vähem kui lubatud, ent teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes eeskujulik. Eestist annab uutest ELi liikmesriikidest rohkem abi vaid Malta, samal ajal kui näiteks Läti, Poola ja Slovakkia annavad abi 0,08% RKT-st ulatuses. Rohkem andmeid leiab siit.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaeksperdi Anna Karolini sõnul on Eesti arengukoostöö panus veel tagasihoidlik, aga oleme õigel teel: „Eesti võiks anda rohkem arenguabi kõige vaesematele riikidele. Enne Euroopa Liitu astumist saime arenenud riikidelt ise umbes 830 miljonit eurot abi. Oleme sellest n-ö tagasi maksnud u 160 miljonit ja arenenud riigina peame vaeseid riike edasi aitama.

“Hea on see, et Eesti arvestab arenguabi hulka tõesti ainult arengumaadesse läinud abi ja ei mängi numbritega, et panus tunduks suurem. Näiteks meist ametlikult rohkem panustav Malta arvestab arenguabiks ka põgenikega tegelemise kulud, panustades otsesesse arenguabisse 0,09% ametliku 0,20% RKT-st asemel,” lisas Karolin.

Rahvusvahelised läbirääkimised arenguabi üle

2015. aastaga aeguvad globaalsed aastatuhande arengueesmärgid ja juunis kohtuvad maailma liidrid Etioopia pealinnas Addis Ababas, et arutada uusi jätkusuutliku arengu eesmärke (sustainable development goals). Olgugi et 17 uues eesmärgis ja 169-s alaeesmärgis on põhimõtteliselt kokku lepitud, vaieldakse muuhulgas edasi nii erainvesteeringute kui maksupoliitika üle, mistõttu arenguriigid kaotavad igal aastal miljardeid dollareid. Seades arenguriikidele ühe suuremaid nõudmisi, oodatakse sama ka ELilt ja teistelt rikastelt riikidelt endilt.

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

1.08.2017

Terveilm.ee soovitab @ Arvamusfestival 2017!

Sõbrad, siin on ülevaade Arvamusfestivalil toimuvatest aruteludest, mida soovitame kuulata. Kui oled globaalsetest arengutest huvitatud, ära maga maha!   Arengukoostöö Ümarlaud ehk meie ise korraldame kaks arutelu. 11. augustil kell 18.00 arutletakse Äärealal teemal “Kui…

Loe lisaks

18.07.2017

Hannes Astok: Eesti kogemus on maailmas kuldaväärt

Hannes Astok (E-riigi Akadeemiast) töötas 4 kuud ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) peakorteris, et aidata kavandada e-riigi alaseid projekte arenguriikides. UNDP on ÜRO suurim allorganisatsioon, mis tegutseb ligi 170 riigis. Oma intervjuus räägib ta helikopteri vaatest maailmale…

Loe lisaks

18.07.2017

Ühe pere lugu: Asia ja Hussam

Asia ja Hussam saabusid Eestisse möödunud aasta septembris. Hussam on hariduselt lastearst, Asia on aga õppinud prantsuse keelt. Nad lahkusid Süüriast 2016. aasta alguses, kui Asia oli 4 kuud lapseootel ning olukord koduriigis muutus väljakannatamatuks….

Loe lisaks

18.07.2017

Veganpere: Me ise halvustasime ka kunagi veganeid, aga vaadake meid nüüd!

Anett ja Martin on eestlastest veganid, kelle tee on neid Inglismaale elama viinud. Martin õpib akustiliseks inseneriks ja Anett on kodune kaheaastase tütre Mayaga. “Üks on praegu praktikant akustikafirmas, teine üritab väikse lapse kõrvalt normaalseks…

Loe lisaks