Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Vastutustundlik reisimine ei tähenda, et pead oma puhkuse veetma naabervallas telkides või kodukohas jalgsimatka tehes. Vastutustundlikult rännates võid teoks teha unistuste reisisihi ning puhkust täiel rinnal nautida – tuleb vaid kindel olla, et kulutatud raha läheb keskkonna ning kohalike inimeste hüvanguks.

Vastutustundlik reisimine on eelkõige eesmärgistatud rändamine – sihtkohta, majutust, reisikorraldajat valides tuleks arvesse võtta, millised neist tegelevad keskkonna hoidmisega ning töötavad kohalike kultuuride ja kogukondade hüvanguks.

Vastutustundlik reisija võib olla seega igaüks. Võimalused on lõputud nii neile, kes eelistavad looduses matkamist kui ka luksuslike spa-puhkuste nautijatele või eksootiliste kultuuride avastajaile.

Teadlike, eelnevalt otsitud infol põhinevate otsuste tegemine enne reisi ja selle ajal on kõige olulisem samm, mille saab vastutustundlikuks reisimiseks teha. Piisava etteplaneerimisega on võimalik tõsta reisi kvaliteeti ning samas tuua positiivseid muudatusi külastatavate kohtade looduse ning seal elavate inimeste jaoks.

  1. Surfa veebis! Otsi informatsioon vastutustundliku reisimise, ökoturismi ja jätkusuutliku turismi kohta. Külasta reisiinfot jagavaid veebe, näiteks www.ecotourism.org, www.puhkaeestis.ee.
  2. Uuri käsiraamatuid! Eelista reisiraamatuid, mis sisaldavad sinu valitud sihtkoha kohta ka informatsiooni keskkonna, sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide kohta. Tutvu raamatutega enne reserveeringute tegemist.
  3. Võta ise ühendust! Helista või saada e-kiri reisikorraldajale, kellel on sinu eelistatud paigaga olemas isiklik kogemus. Otsi lisainformatsiooni iga pakutud majutusvõimaluse kohta.
  4. Küsi küsimusi! Anna reisikorraldajatele ning hotellides teada, et oled vastutustundlik tarbija. Enne broneerimist küsi nende sotsiaalse ja keskkondliku tegevuse ja poliitika kohta. Võid näiteks uurida, kui palju töötab neis kohalikke kodanikke; kas toetatakse kohalikke projekte ja kogukondi; mida tehakse keskkonna heaks jne.
  5. Vali hoolikalt! Pea silmas tegevuslubasid ning kas vastavatel ettevõtetel on ökotähiseid või on nad võitnud öko-auhindu.

Tee eeltööd!

Niisamuti nagu hinnatakse hotelle viie tähe skaalas, on loodud mitmeid programme ka turismiettevõtete keskkondlike ja sotsiaalsete mõjude hindamiseks.

Need programmid on oluline abivahend, et teha vahet tõeliste ökoturismi ja nende firmade vahel, mis kasutavad „öko“ silti ainult turunduslikul ja klientide juurde meelitamise eesmärgil. Tunnustatud tõendiprogrammid aitavad aga reisijatel vastutustundlikke valikuid teha. Rohkem infot TIES ja teiste organisatsioonide sammude kohta usaldusväärsete tunnustusprogrammide toetamisel leiab: new.gstcouncil.org/

Eestis reisides uuri, kas ettevõttel on näiteks säästliku majutuse märgis Rohelise Võti või ökoturismi kvaliteedimärgis EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti).

Tunne mõisteid!

Säästev turism on turism, mis vastab säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. Kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega.

Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Ökoturism on säästva turismi erivorm, väiksemahuline kvaliteetturism, mis toimub väljaspool linnakeskkonda, pakkudes ehedaid loodus-ja kultuurielamusi, kuid samas arvestades ökoloogilist koormustaluvust.

Allikas: www.puhkaeestis.ee

Lenda vastutustundlikult!

Lend võib olla reisi kõige saastavamaks osaks. Soovituslik on võimalusel eelistada ronge, busse, reisilaevu ning proovida lennuaega miinimumini viia. Seetõttu on parem valik jääda sihtkohta kauemaks, selle asemel et teha mitu lühemat reisi.

Lennureisil tekkinud CO2 emissiooni võib hüvitada mõne temaatilise liikumise kaasabil. Loe näiteks Climatecare.org portaali.

Samuti tuleks hoolikalt läbi mõelda, mida reisile kaasa võtta ning mida mitte. Suured ja kaalukad kohvrid ei ole mitte ainult ebamugavaks tülinaks reisijaile endile. Kergemad kohvrid ning selle võrra ka kergemad lennukid aitavad vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist.

AUTORID: Grete Kõrgesaar ja Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Kaanefoto: Laura Nirgi, www.Bioneer.ee

Seonduvad uudised

14.02.2018

Kinki pole vaja, kallis oled!

Esmaspäeva õhtul käisin Ringvaate saates rääkimas sõbrapäeva kampaaniast “Ma ei osta roosat prügi!“. Intervjuu oli väga meeleolukas ja kirglik, aga saates ei jäänud väga palju aega selgitada, miks me seda kampaaniat üldse teeme 🙂 Mõeldes sõbrale…

Loe lisaks

13.02.2018

Valentinipäev on muutumas roosa prügi päevaks

Homme tähistatakse üle maaima sõbrapäeva ja ka Eesti poed on muutunud silmnähtavalt roosaks. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub üles säästma keskkonda ning roosa plastiku või muu nänni asemel kinkima elamusi. Ainuüksi USAs ostetakse sõbrapäevaks 36 miljonit südamekujulist…

Loe lisaks

6.02.2018

AKÜ veebruaris

Saame vabariigi sünnipäevakuul uhkusega hõisata, et AKÜs ei ole kunagi olnud tööl nii palju inimesi kui täna. Jätkame suuremate jõududega tööd selle nimel, et planeet ei saaks Eesti 200. sünnipäevaks otsa ning saja aasta pärast…

Loe lisaks

5.02.2018

Väikesed kogukonnad suure maailma sees – Läänemaa!

Ootame Läänemaa aktiivseid ja oma kogukonna heaolule mõtlevaid inimesi 20. veebruaril Haapsallu, et koos mõelda, mis on maailma kestlik areng ning kuidas see igaüht meist puudutab. Kuidas teha nii, et ka tulevastele põlvedel oleks Läänemaal…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!