Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Tänavune õpetajate päev tähistab 50 aasta möödumist päevast, mil Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja UNESCO võtsid vastu “Soovituse õpetaja staatuse kohta”. Juubeli puhul on 2016. aasta õpetajate päeva teema õpetajate väärtustamine ja nende ühiskondliku positsiooni edendamine.

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Õpetaja on igas riigis, igas kultuuris üks tähtsamatest ametitest. Õpetajate rolli laste inspireerimisel ning vastutustundlike, teadlike ja hoolivate kodanike kujundamisel on keeruline üle hinnata. Eriti suur on hariduse mõju maailma vaesemate riikide arengule. Juba algharidusega inimeste tervis on parem, nende lapsed on tervemad ja nende sissetulekud suuremad. Mida rohkem on riigis haritud inimesi, seda kiirem on riigi areng. ”

Samas nendib Solnik: “Eestis on head õpetajad hinnas, ent ikkagi otsitakse neid n-ö tikutulega taga. Õpetajate põud on ülemaailmne nähtus. Kui me tahame, et 2030. aastaks omandaks iga laps alghariduse, peame juurde leidma 3,2 miljonit õpetajat*, andma neile väljaõppe, väärilise palga ning väljavaated karjäärile – midagi, mida arengumaade õpetajatel enamasti ei ole.”

img_1237

Etioopia. Koolikell Sodo koolis. Autor: Ehh, uhhuduur!

Eestlased on kõige positiivsemalt meelestatud just haridusega seotud arengukoostööprojektide osas. Vaadates hariduse positiivseid mõjusid on selge, et iga laps peaks käima koolis. Reaalsuses puudub 103 miljonil noorel üle maailma algtasemel kirjaoskus, 2011. aastal ei saanud sõja tõttu koolis käia 28,5 miljonit last. Hinnanguliselt elavad pooled koolis mittekäivatest algkooliealistest lastest sõjapiirkondades, kus hariduse omandamine võib olla sõna otseses mõttes eluohtlik.

Tänu riikide pingutustele ja arengukoostööle omandab üle maailma järjest rohkem inimesi hariduse ja üldine kirjaoskuse tase on tõusnud. Seda tööd peab jätkama, eriti tüdrukute osas. Nende võimalused haridusele on halvemad kui poistel – põhjused, miks tüdrukud ei saa koolis käia, on erinevad, alustades tualettide puudustest koolis ja lõpetades sellega, et nad peavad põllul tööl käima.

Hariduse pakkumiseks kogu maailmas ning õpetajate maine parandamiseks on vaja veel tööd teha. 2015. aastal leppisid ÜRO riigid kokku säästva arengu eesmärkides, millest esimene on anda aastaks 2030 kõikidele tüdrukutele ja poistele tasuta, õiglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus.

Täpsemalt loe siit.

Tunnusfoto: Malawi, Chididi põhikooli esimese klassi tund. Autor: GLEN 2013 Kadri Kakkum

*UNESCO statistikainstituudi andmed

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

1.12.2017

Kingi Targalt! aitab teadlikke kinke valida

Täna, 1. detsembril algab kampaania “Kingi targalt”. Algatuse eesmärk on pakkuda lahendusi neile, kes on väsinud lõputust poodlemisest ning soovivad teha teadlikke kingivalikuid.  Algatuse vedaja Katrin Pärgmäe sõnul oli eelmise aasta Kingi Targalt! algatus väga…

Loe lisaks

28.11.2017

AKÜ otsib huvikaitsespetsialisti!

Arengukoostöö Ümarlaud töötab selle nimel, et Eesti teeks mõjukat arengukoostööd ning aitaks igati kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ka globaalses plaanis. Oleme katuseorganisatsioon Eesti arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelevatele organisatsioonidele. Otsime oma meeskonda huvikaitsespetsialisti, kelle ülesanded…

Loe lisaks

27.11.2017

Mida tähendab „päris“ arenguabi ja kuhu pannakse ülejäänud raha?

Kas teadsite, et Eesti on idapoolsete Euroopa Liidu riikide seas üks tublimaid arengukoostöö rahastajaid? Möödunud aastal andsime arengu- ja humanitaarabiks 40,3 miljonit eurot ehk 0,19% SKTst. AidWatchi raportist selgub, et 0,18% Eesti abist oli tegelik…

Loe lisaks

24.11.2017

AKÜ aasta lõpus

Pimedatel talvekuudel kanname helkurit, jääme ellu, ja unistame õiglasemast maailmast ja tegutseme mitmel suunal korraga, et see reaalsuseks saaks. Detsembri plaanid Tallinnast kaugemale Iti ja Agne vaatavad aasta lõpuni jäänud ajal üha enam Tallinnast ja…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!