Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Tänavune õpetajate päev tähistab 50 aasta möödumist päevast, mil Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja UNESCO võtsid vastu “Soovituse õpetaja staatuse kohta”. Juubeli puhul on 2016. aasta õpetajate päeva teema õpetajate väärtustamine ja nende ühiskondliku positsiooni edendamine.

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Õpetaja on igas riigis, igas kultuuris üks tähtsamatest ametitest. Õpetajate rolli laste inspireerimisel ning vastutustundlike, teadlike ja hoolivate kodanike kujundamisel on keeruline üle hinnata. Eriti suur on hariduse mõju maailma vaesemate riikide arengule. Juba algharidusega inimeste tervis on parem, nende lapsed on tervemad ja nende sissetulekud suuremad. Mida rohkem on riigis haritud inimesi, seda kiirem on riigi areng. ”

Samas nendib Solnik: “Eestis on head õpetajad hinnas, ent ikkagi otsitakse neid n-ö tikutulega taga. Õpetajate põud on ülemaailmne nähtus. Kui me tahame, et 2030. aastaks omandaks iga laps alghariduse, peame juurde leidma 3,2 miljonit õpetajat*, andma neile väljaõppe, väärilise palga ning väljavaated karjäärile – midagi, mida arengumaade õpetajatel enamasti ei ole.”

img_1237

Etioopia. Koolikell Sodo koolis. Autor: Ehh, uhhuduur!

Eestlased on kõige positiivsemalt meelestatud just haridusega seotud arengukoostööprojektide osas. Vaadates hariduse positiivseid mõjusid on selge, et iga laps peaks käima koolis. Reaalsuses puudub 103 miljonil noorel üle maailma algtasemel kirjaoskus, 2011. aastal ei saanud sõja tõttu koolis käia 28,5 miljonit last. Hinnanguliselt elavad pooled koolis mittekäivatest algkooliealistest lastest sõjapiirkondades, kus hariduse omandamine võib olla sõna otseses mõttes eluohtlik.

Tänu riikide pingutustele ja arengukoostööle omandab üle maailma järjest rohkem inimesi hariduse ja üldine kirjaoskuse tase on tõusnud. Seda tööd peab jätkama, eriti tüdrukute osas. Nende võimalused haridusele on halvemad kui poistel – põhjused, miks tüdrukud ei saa koolis käia, on erinevad, alustades tualettide puudustest koolis ja lõpetades sellega, et nad peavad põllul tööl käima.

Hariduse pakkumiseks kogu maailmas ning õpetajate maine parandamiseks on vaja veel tööd teha. 2015. aastal leppisid ÜRO riigid kokku säästva arengu eesmärkides, millest esimene on anda aastaks 2030 kõikidele tüdrukutele ja poistele tasuta, õiglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus.

Täpsemalt loe siit.

Tunnusfoto: Malawi, Chididi põhikooli esimese klassi tund. Autor: GLEN 2013 Kadri Kakkum

*UNESCO statistikainstituudi andmed

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

1.08.2017

Terveilm.ee soovitab @ Arvamusfestival 2017!

Sõbrad, siin on ülevaade Arvamusfestivalil toimuvatest aruteludest, mida soovitame kuulata. Kui oled globaalsetest arengutest huvitatud, ära maga maha!   Arengukoostöö Ümarlaud ehk meie ise korraldame kaks arutelu. 11. augustil kell 18.00 arutletakse Äärealal teemal “Kui…

Loe lisaks

18.07.2017

Hannes Astok: Eesti kogemus on maailmas kuldaväärt

Hannes Astok (E-riigi Akadeemiast) töötas 4 kuud ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) peakorteris, et aidata kavandada e-riigi alaseid projekte arenguriikides. UNDP on ÜRO suurim allorganisatsioon, mis tegutseb ligi 170 riigis. Oma intervjuus räägib ta helikopteri vaatest maailmale…

Loe lisaks

18.07.2017

Ühe pere lugu: Asia ja Hussam

Asia ja Hussam saabusid Eestisse möödunud aasta septembris. Hussam on hariduselt lastearst, Asia on aga õppinud prantsuse keelt. Nad lahkusid Süüriast 2016. aasta alguses, kui Asia oli 4 kuud lapseootel ning olukord koduriigis muutus väljakannatamatuks….

Loe lisaks

18.07.2017

Veganpere: Me ise halvustasime ka kunagi veganeid, aga vaadake meid nüüd!

Anett ja Martin on eestlastest veganid, kelle tee on neid Inglismaale elama viinud. Martin õpib akustiliseks inseneriks ja Anett on kodune kaheaastase tütre Mayaga. “Üks on praegu praktikant akustikafirmas, teine üritab väikse lapse kõrvalt normaalseks…

Loe lisaks