Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Tänavune õpetajate päev tähistab 50 aasta möödumist päevast, mil Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja UNESCO võtsid vastu “Soovituse õpetaja staatuse kohta”. Juubeli puhul on 2016. aasta õpetajate päeva teema õpetajate väärtustamine ja nende ühiskondliku positsiooni edendamine.

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Õpetaja on igas riigis, igas kultuuris üks tähtsamatest ametitest. Õpetajate rolli laste inspireerimisel ning vastutustundlike, teadlike ja hoolivate kodanike kujundamisel on keeruline üle hinnata. Eriti suur on hariduse mõju maailma vaesemate riikide arengule. Juba algharidusega inimeste tervis on parem, nende lapsed on tervemad ja nende sissetulekud suuremad. Mida rohkem on riigis haritud inimesi, seda kiirem on riigi areng. ”

Samas nendib Solnik: “Eestis on head õpetajad hinnas, ent ikkagi otsitakse neid n-ö tikutulega taga. Õpetajate põud on ülemaailmne nähtus. Kui me tahame, et 2030. aastaks omandaks iga laps alghariduse, peame juurde leidma 3,2 miljonit õpetajat*, andma neile väljaõppe, väärilise palga ning väljavaated karjäärile – midagi, mida arengumaade õpetajatel enamasti ei ole.”

img_1237

Etioopia. Koolikell Sodo koolis. Autor: Ehh, uhhuduur!

Eestlased on kõige positiivsemalt meelestatud just haridusega seotud arengukoostööprojektide osas. Vaadates hariduse positiivseid mõjusid on selge, et iga laps peaks käima koolis. Reaalsuses puudub 103 miljonil noorel üle maailma algtasemel kirjaoskus, 2011. aastal ei saanud sõja tõttu koolis käia 28,5 miljonit last. Hinnanguliselt elavad pooled koolis mittekäivatest algkooliealistest lastest sõjapiirkondades, kus hariduse omandamine võib olla sõna otseses mõttes eluohtlik.

Tänu riikide pingutustele ja arengukoostööle omandab üle maailma järjest rohkem inimesi hariduse ja üldine kirjaoskuse tase on tõusnud. Seda tööd peab jätkama, eriti tüdrukute osas. Nende võimalused haridusele on halvemad kui poistel – põhjused, miks tüdrukud ei saa koolis käia, on erinevad, alustades tualettide puudustest koolis ja lõpetades sellega, et nad peavad põllul tööl käima.

Hariduse pakkumiseks kogu maailmas ning õpetajate maine parandamiseks on vaja veel tööd teha. 2015. aastal leppisid ÜRO riigid kokku säästva arengu eesmärkides, millest esimene on anda aastaks 2030 kõikidele tüdrukutele ja poistele tasuta, õiglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus.

Täpsemalt loe siit.

Tunnusfoto: Malawi, Chididi põhikooli esimese klassi tund. Autor: GLEN 2013 Kadri Kakkum

*UNESCO statistikainstituudi andmed

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

14.02.2018

Kinki pole vaja, kallis oled!

Esmaspäeva õhtul käisin Ringvaate saates rääkimas sõbrapäeva kampaaniast “Ma ei osta roosat prügi!“. Intervjuu oli väga meeleolukas ja kirglik, aga saates ei jäänud väga palju aega selgitada, miks me seda kampaaniat üldse teeme 🙂 Mõeldes sõbrale…

Loe lisaks

13.02.2018

Valentinipäev on muutumas roosa prügi päevaks

Homme tähistatakse üle maaima sõbrapäeva ja ka Eesti poed on muutunud silmnähtavalt roosaks. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub üles säästma keskkonda ning roosa plastiku või muu nänni asemel kinkima elamusi. Ainuüksi USAs ostetakse sõbrapäevaks 36 miljonit südamekujulist…

Loe lisaks

6.02.2018

AKÜ veebruaris

Saame vabariigi sünnipäevakuul uhkusega hõisata, et AKÜs ei ole kunagi olnud tööl nii palju inimesi kui täna. Jätkame suuremate jõududega tööd selle nimel, et planeet ei saaks Eesti 200. sünnipäevaks otsa ning saja aasta pärast…

Loe lisaks

5.02.2018

Väikesed kogukonnad suure maailma sees – Läänemaa!

Ootame Läänemaa aktiivseid ja oma kogukonna heaolule mõtlevaid inimesi 20. veebruaril Haapsallu, et koos mõelda, mis on maailma kestlik areng ning kuidas see igaüht meist puudutab. Kuidas teha nii, et ka tulevastele põlvedel oleks Läänemaal…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!