Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

4. novembril jõustus Pariisi kliimakokkulepe. Leppeni jõuti juba 2015. aasta detsembris, ent jõustumiseks oli vaja, et selle ratifitseeriks vähemalt 55 riiki. Nüüd on see tehtud ja Eestil on viimane aeg peeglisse vaadata ning mõelda, mida teha, et meie globaalne jalajälg poleks neli korda suurem kui see tohiks olla.

Jagame rõõmuga Rene Tammistu (Taastuvenergia Koda) ja Kaja Petersoni (Säästva Arengu Komisjon) väga head artiklit PÕXITist ehk Põlevkivi Exitist. Kes veel ei ole lugenud, tehke seda kindlasti! AKÜ on ka väga seda meelt, et niimoodi enam edasi minna ei saa, muidu kannatame ise ja põhjustame ka teistele lõputut õudust ainult selleks, et tuleks õudne lõpp. Rene ja Kaja arvamuslugu loe siit.

PÕXITi ning kogu kliimalepe globaalse perspektiivi nägemiseks jagame ÜRO fakte, mida kliima soojenemine maailmale tähendab:

  • Juunis 2016 jõudis kätte hetk, mil inimtekkeliste kliimamuutuste tõttu suri välja esimene imetaja – näriliste sekka kuulunud mosaiigisabaga rott.
  • 8300 teadaolevast loomaliigist on väljasuremisohus 22%.
  • Aastatel 1901–2010 tõusis maailmamere tase ca 20 cm.
  • Üle 3 miljardi inimese sõltub elatise saamisel mere ja rannikualade liigirikkusest. Samal ajal kahjustab inimtegevus – saaste, kalavarude hävitamine ja rannikuelupaikade kadumine – 40% maailma ookeanidest. Klassikaline näide sellest, kuidas saetakse oksa, millel ise istutakse.
  • CO2 heitekogused on alates 1990. aastast kasvanud 50% võrra. Aastatel 2000–2010 kasvasid heitekogused kiiremini kui eelnenud 30 aasta jooksul kokku.
  • Iga kraadi kohta, mille võrra globaalne temperatuur tõuseb, väheneb teraviljasaagikus 5% võrra.
  • Põua ja kõrbestumise tõttu kaotame igal aastal 20 miljonit hektarit haritavat maad. Teisisõnu, iga minutiga läheb kaduma 23 hektarit maad. Aastas hukka mineval maal saaks kasvata 20 miljonit tonni teravilja. Kui seal veel midagi kasvaks.

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

1.12.2017

Kingi Targalt! aitab teadlikke kinke valida

Täna, 1. detsembril algab kampaania “Kingi targalt”. Algatuse eesmärk on pakkuda lahendusi neile, kes on väsinud lõputust poodlemisest ning soovivad teha teadlikke kingivalikuid.  Algatuse vedaja Katrin Pärgmäe sõnul oli eelmise aasta Kingi Targalt! algatus väga…

Loe lisaks

28.11.2017

AKÜ otsib huvikaitsespetsialisti!

Arengukoostöö Ümarlaud töötab selle nimel, et Eesti teeks mõjukat arengukoostööd ning aitaks igati kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ka globaalses plaanis. Oleme katuseorganisatsioon Eesti arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelevatele organisatsioonidele. Otsime oma meeskonda huvikaitsespetsialisti, kelle ülesanded…

Loe lisaks

27.11.2017

Mida tähendab „päris“ arenguabi ja kuhu pannakse ülejäänud raha?

Kas teadsite, et Eesti on idapoolsete Euroopa Liidu riikide seas üks tublimaid arengukoostöö rahastajaid? Möödunud aastal andsime arengu- ja humanitaarabiks 40,3 miljonit eurot ehk 0,19% SKTst. AidWatchi raportist selgub, et 0,18% Eesti abist oli tegelik…

Loe lisaks

24.11.2017

AKÜ aasta lõpus

Pimedatel talvekuudel kanname helkurit, jääme ellu, ja unistame õiglasemast maailmast ja tegutseme mitmel suunal korraga, et see reaalsuseks saaks. Detsembri plaanid Tallinnast kaugemale Iti ja Agne vaatavad aasta lõpuni jäänud ajal üha enam Tallinnast ja…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!