Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

4. novembril jõustus Pariisi kliimakokkulepe. Leppeni jõuti juba 2015. aasta detsembris, ent jõustumiseks oli vaja, et selle ratifitseeriks vähemalt 55 riiki. Nüüd on see tehtud ja Eestil on viimane aeg peeglisse vaadata ning mõelda, mida teha, et meie globaalne jalajälg poleks neli korda suurem kui see tohiks olla.

Jagame rõõmuga Rene Tammistu (Taastuvenergia Koda) ja Kaja Petersoni (Säästva Arengu Komisjon) väga head artiklit PÕXITist ehk Põlevkivi Exitist. Kes veel ei ole lugenud, tehke seda kindlasti! AKÜ on ka väga seda meelt, et niimoodi enam edasi minna ei saa, muidu kannatame ise ja põhjustame ka teistele lõputut õudust ainult selleks, et tuleks õudne lõpp. Rene ja Kaja arvamuslugu loe siit.

PÕXITi ning kogu kliimalepe globaalse perspektiivi nägemiseks jagame ÜRO fakte, mida kliima soojenemine maailmale tähendab:

  • Juunis 2016 jõudis kätte hetk, mil inimtekkeliste kliimamuutuste tõttu suri välja esimene imetaja – näriliste sekka kuulunud mosaiigisabaga rott.
  • 8300 teadaolevast loomaliigist on väljasuremisohus 22%.
  • Aastatel 1901–2010 tõusis maailmamere tase ca 20 cm.
  • Üle 3 miljardi inimese sõltub elatise saamisel mere ja rannikualade liigirikkusest. Samal ajal kahjustab inimtegevus – saaste, kalavarude hävitamine ja rannikuelupaikade kadumine – 40% maailma ookeanidest. Klassikaline näide sellest, kuidas saetakse oksa, millel ise istutakse.
  • CO2 heitekogused on alates 1990. aastast kasvanud 50% võrra. Aastatel 2000–2010 kasvasid heitekogused kiiremini kui eelnenud 30 aasta jooksul kokku.
  • Iga kraadi kohta, mille võrra globaalne temperatuur tõuseb, väheneb teraviljasaagikus 5% võrra.
  • Põua ja kõrbestumise tõttu kaotame igal aastal 20 miljonit hektarit haritavat maad. Teisisõnu, iga minutiga läheb kaduma 23 hektarit maad. Aastas hukka mineval maal saaks kasvata 20 miljonit tonni teravilja. Kui seal veel midagi kasvaks.

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

16.10.2017

Toidupäev –  nii ülekaaluliste kui nälgivate inimeste arv kasvab

Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva. Toidu teema muutub iga aastaga järjest vastuolulisemaks – kogu maailmas tõuseb nii nälgivate kui ülekaaluliste inimeste arv.   AKÜ huvikaitse ekspert Anni Jatsa: “Kõige rohkem muret ei tekita mitte…

Loe lisaks

13.10.2017

AKÜ liikmete eelinfo 16. – 20. oktoober

Fenno-Ugria Asutus Terve järgmise nädala toimuvad Hõimupäevad 2017. Avaüritus “Kuni päike ärkab” toimub pühapäeval, 15.10 kell 14 Viimsi Vabaõhumuuseumis ja esmaspäeval, 16.10 kell 18 Ülenurme mõisakompleksis. Lisainfo: Fenno-Ugria Asutus, tel 644 5119, info@fennougria.ee Roheline Liikumine…

Loe lisaks

10.10.2017

AKÜ oktoobris

Aastas on vaid üks kuu, mil saab rahus öelda, et ega väga midagi teha olegi. See kuu on juuli, mil kõik niidavad muru ja nuusutavad lilli ega tegele töiste asjadega. Oktoober, seevastu, on tegus ja…

Loe lisaks

10.10.2017

Vaimse tervise mured on suurim õnnetuse allikas

Täna, 10. oktoobril on rahvusvaheline vaimse tervise päev. Maailma õnnelikkuse indeksi järgi on vaimsed probleemid peamine põhjus, miks on läänemaailma inimesed õnnetud. Uuringu järgi põhjustavad vaimsed häired läänemaailmas kõige rohkem õnnetust. Vaimne tervis mõjutab õnnetunnet…

Loe lisaks