Terveilm

In English

Pariisi kliimakokkulepe on täitmiseks

07.11.2016

4. novembril jõustus Pariisi kliimakokkulepe. Leppeni jõuti juba 2015. aasta detsembris, ent jõustumiseks oli vaja, et selle ratifitseeriks vähemalt 55 riiki. Nüüd on see tehtud ja Eestil on viimane aeg peeglisse vaadata ning mõelda, mida teha, et meie globaalne jalajälg poleks neli korda suurem kui see tohiks olla.

Jagame rõõmuga Rene Tammistu (Taastuvenergia Koda) ja Kaja Petersoni (Säästva Arengu Komisjon) väga head artiklit PÕXITist ehk Põlevkivi Exitist. Kes veel ei ole lugenud, tehke seda kindlasti! AKÜ on ka väga seda meelt, et niimoodi enam edasi minna ei saa, muidu kannatame ise ja põhjustame ka teistele lõputut õudust ainult selleks, et tuleks õudne lõpp. Rene ja Kaja arvamuslugu loe siit.

PÕXITi ning kogu kliimalepe globaalse perspektiivi nägemiseks jagame ÜRO fakte, mida kliima soojenemine maailmale tähendab:

  • Juunis 2016 jõudis kätte hetk, mil inimtekkeliste kliimamuutuste tõttu suri välja esimene imetaja – näriliste sekka kuulunud mosaiigisabaga rott.
  • 8300 teadaolevast loomaliigist on väljasuremisohus 22%.
  • Aastatel 1901–2010 tõusis maailmamere tase ca 20 cm.
  • Üle 3 miljardi inimese sõltub elatise saamisel mere ja rannikualade liigirikkusest. Samal ajal kahjustab inimtegevus – saaste, kalavarude hävitamine ja rannikuelupaikade kadumine – 40% maailma ookeanidest. Klassikaline näide sellest, kuidas saetakse oksa, millel ise istutakse.
  • CO2 heitekogused on alates 1990. aastast kasvanud 50% võrra. Aastatel 2000–2010 kasvasid heitekogused kiiremini kui eelnenud 30 aasta jooksul kokku.
  • Iga kraadi kohta, mille võrra globaalne temperatuur tõuseb, väheneb teraviljasaagikus 5% võrra.
  • Põua ja kõrbestumise tõttu kaotame igal aastal 20 miljonit hektarit haritavat maad. Teisisõnu, iga minutiga läheb kaduma 23 hektarit maad. Aastas hukka mineval maal saaks kasvata 20 miljonit tonni teravilja. Kui seal veel midagi kasvaks.

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

About us

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic.

AKÜ is located in Tallinn, Estonia.

AKÜ’s financial year lasts from January 1 to December 31.

AKÜ’s main goal is to improve the creation and implementation of development policy and informing the general public of the issues in development cooperation and their opportunities to participate in it.

AKÜ main acitivities include:

AKÜ’s work is regulated by the laws of the Republic of Estonia and AKÜ’s statute.

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organisations and foundations that are active in the field of development cooperation.

AKÜ’s highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council that is responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly.

AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff.

The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn.

Estonian Roundtable for Development Cooperation brochure (pdf)

Contacts

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a, 10412
A3 building
Skype: terveilm
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee

www.twitter.com/terveilm
www.facebook.com/terveilm
www.linkedin.com

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee
World Day/ Maailmapäev coordinatormaailmapaev@terveilm.ee
GLEN coordinatorglen@terveilm.ee

Members