Terveilm

In English

Peame väljuma süsinikumahukast majandusest inimkaotusteta

05.06.2019

Täna on rahvusvaheline keskkonnapäev, mille eesmärgiks on meie keskkonnas toimuvatele muutustele tähelepanu juhtimine. Kliimakriis ehk kliima soojenemine ja kasvuhooneefekti tugevnemine on seni põhjustanud suuri probleeme arengumaadele, kus ollakse kõige haavatavamad, ent tänaseks on mõju ulatus laiem, puudutades otseselt ka heaoluühiskondi.

Ilmastikuolude muutumine – temperatuuri märgatav tõus, orkaanide, liivatormide, põua ja metsatulekahjude sagenemine on osa ka Euroopa igapäevaelust. Eestiski ei ole täna ekstreemsemad olu tundmatud. Kuigi meile tundub, et oleme põhjamaana mitmete looduskatastroofide eest kaitstud, oleme siiski osa maailma loodus- ja sotsiaalsest süsteemist. Näiteks ähvardab teadlaste hinnangul tumedaima stsenaariumi korral kesk-Euroopat 50 aasta pärast kõrbestumine, mis toob kaasa uut sorti Euroopa-sisese kliimapaguluse.

Teadlased otsivad juba täna praktilisi lahendusi, kuidas kliima soojenemist pidurdada või isegi tagasi pöörata. Atmosfäärist süsinikdioksiidi kinnipüüdmine, päikesevalguse tagasipeegeldamine, CO2 ärakasutamine taimestiku või inimeste igapäevatoimingute abil – neid kõiki on lahendusteks pakutud. Siiski ei ole inimkond tegelenud probleemi juurpõhjusega – meie süsinikumahuka majandusmudeli muutmisega.

Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht Gea Kangilaski: “Me peame otsima lahendusi, mis võimaldavad süsinikumahukast majandusest väljuda ilma inimkaotusteta. Inimõigused, sotsiaal- ja looduskaitse ning majanduslikud huvid tuleb ühendada tervikpilti. Hoiatavaks näiteks on Ida-Virumaa põlevkivitööstuses toimuv, kus muutuste vältimise hirmus on lastud probleemidel tänaseks hoopis kasvada. Nii sealsed inimesed kui regioon tervikuna vajavad pikaajalisi lahendusi, kuidas põlevkivitööstusest väljuda. Usun, et me kõik koos ootame valitsuselt selles otsustavust.”

2015. aastal lepiti ÜROs globaalselt kokku kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals), mis sisaldavad ka kliimamuutuste pidurdamist inimkonna sotsiaalset ja majanduslikku heaolu kahjustamata. ÜRO liikmesriigid, ka Eesti, otsustasid ühiselt poliitikate kujundamisel nendest eesmärkidest lähtuda – oluline on, et kõik, mida me teeme, ei teeks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju.

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee