Terveilm

In English

Pressivabaduse piiramine viib ühiskonna lõhestumiseni

03.05.2019

Foto: Dhaka Tribune

Täna on  maailma pressivabaduse päev. Päeva eesmärgiks on juhtida rahvusvahelise üldsuse tähelepanu pressivabaduse põhimõtetele, kaitsta meedia sõltumatust ning austada neid ajakirjanikke, kes on kaotanud oma elu ametikohustusi täites.

Pressivabadus on iga inimõigusi austava riigi alustalaks. See põhineb ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonil, kus igaühel on arvamuse- ja sõnavabadus, mis „kätkeb vabadust sekkumiseta oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest sõltumata“. Tuleb siiski rõhutada, et erinevalt sõnavabadusest pole ajakirjandusvabaduse näol tegemist inimese põhiõigusega. Ajakirjandusvabaduse eesmärgiks on eeskätt info ja ideede vaba leviku edendamine sõltumata näiteks meediaväljaande omanike poliitilistest või majanduslikest huvidest.

Paraku on tegemist põhimõttega, mida maailmas pidevalt rikutakse nii Euroopa Liidu sees kui ka kaugemal. Viimastel aastatel ja teravamalt just viimasel paaril kuul on pressivabaduse ja meedia sõltumatuse üle diskuteeritud ka Eestis. On signaale tava-meedia väljaannete kallutatusest, peidetud tsensuurist, ebamugavustunde suurenemisest ajakirjaniku töös. Nimetatud märgid viitavad otseselt suurenenud ohule pressivabadusele meie riigis.

Pressivabadus on demokraatia lakmuspaberiks, mis peegeldab ühiskonna tervist ja tugevust. Igasugune oht pressivabadusele on oht avatud ja õiglasele ühiskonnale.

Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht Gea Kangilaski: „Meedia peaks alati tegutsema avalikkuse huvides. On selge, et mida rohkem on meil meediakanaleid, kust peegelduvad vastu peamiselt või üksnes nende omanike huvid, seda vähem ulatuvad meieni vähem-mõjukate või haavatavate ühiskonnagruppide probleemid. See viib kergesti ühiskonna lõhestumise ja nende probleemide mahasalgamiseni. Me peaksime võtma tõsiselt signaale, mis osutavad Eesti ühiskonna sulgumisele ja ajakirjandusvabaduse vähenemisele.”

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud töötab kolme eesmärgi nimel: õiglane ühiskond, kus hinnatakse inimest, puhas keskkond, mille saame enda lastele pärandada ja majandus, millest võidavad kõik. Esindame 33 Eesti vabaühendust, kes tegutsevad nende eesmärkide nimel kogu maailmas.

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee