Terveilm

Reisi nii, et kohalikud Sind tagasi ootaksid!

16.01.2017

Mõned ütlevad, et jaanuaris on kõik kas pankrotis või Tais – tõsi ta on, jaanuar-veebruar on põhilised päikeseotsimiskuud. Seda enam on hea aeg endale meelde tuletada, kuidas olla selline turist, kelle tegemised-käimised ei mõju kohalikele inimestele ja loodusele hukatuslikult. Pealegi, ÜRO on 2017. aasta kuulutanud säästva turismi aastaks.

Mis sellel globaalse arenguga pistmist on? Ma tõesti tahaks lihtsalt rannas pikutada ja mitte maailma  päästmise pärast muretseda!

Turismisektor moodustab 10% ülemaailmsest SKPst ja paljudes arenguriikides on tegemist suurima sissetulekuallikaga. Maailmas on üks töökoht üheteistkümnest seotud turismiga, lisaks on sel alal hõivatud kaks korda rohkem naisi kui teistes majandusharudes. Aastaks 2030 ennustatakse, et 57% maailma 1,8 miljardist turistist valib oma sihtkohaks just mõne areneva majandusega riigi. Ehk siis turism hoiab paljudes maailma kohtades majandusrattad käimas. Lisaks aitab turistide voog sageli kaasa kohaliku kultuuripärandi säilitamisele, nügib tagant kultuuride kohtumisi ja on üks „pehme“ diplomaatia vormidest.

Samas tuleb turismisektorist 5% maailma CO2 heitmetest ja turistid jätavad endast lisaks rahale maha mägede kaupa prügi, näiteks plastikpudeleid. Kohtades, kus infrastruktuur on kehv ning looduslikke ressursse (näiteks vett) vähe, muudab turism olukorra veel keerulisemaks. Kas teadsid, et keskmine hotellikülastaja kasutab õhtu jooksul ligi 300 liitrit vett? Toredate päikesereiside kuri sugulane seksturism aga vohab, kuritarvitades väga vaestes ja korrumpeerunud piirkondades üha enam lapsi. Lisaks püütakse hea südamega turiste lõksu, küsides kohalike vaeste või laste jaoks raha, mis iial abivajajateni ei jõua.

Ehk siis – puhkusele minnes ei pea muretsema, kuid reisi lõbi mõtlemine tuleb kasuks.  Tee kas või paar väikest sammu selle poole, et sinu reisist oleks kohalikele kasu, mitte kahju:

  • Peatu majutuskohtades, mille omanikud on kohalikud, mitte välismaine korporatsioon.
  • Osta suveniire, mille puhul on selge, et tulu läheb sinnasamasse kogukonda, mitte mõnele Hiina tehaseomanikule.
  • Üldiselt ei ole mõistlik kohalikele lastele tasuta asju jagada – nii toetad „kerjusmajanduse“ süvenemist.
  • Väldi globaalseid restoranikette, proovi kohalikku toitu.
  • Nippe ümbritsevate inimestega ja keskkonnaga  arvestavaks reisimiseks saab veel näiteks siit.
  • Põhjalikuma ülevaate paljude meelis-sihtkoha Kambodža kohta leiad siit.

Ole turistina selline, nagu sa tahaksid, et Eestisse tulevad turistid oleksid!

Head reisi!

kestliku turismi aasta 2017

 

 

 

 

 

 

 

 

Fotod: Maailma Turismiorganisatsioon UNWTO

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee