Terveilm

In English

Sangari lapstööjõudu ülistav kampaania on ebaeetiline

14.11.2014

Arengukoostöö Ümarlaud mõistab hukka Sangari reklaamikampaania “Ajast, mil lapstööjõud polnud midagi hirmsat.” AKÜ hinnangul ei ole olemas aega või riigikorda, kus lapstööjõud oleks kiiduväärt.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaeksperdi Anna Karolini sõnul on lapstööjõu mõiste selge. “See on töö, mis tõsiselt takistab laste kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut. Lapstööjõu all ei peeta silmas kodutöid, vaid rasket ja tervist kahjustavat sunnitööd. Maailmas on täna 168 miljonit last, kes töötavad sellistes tingimustes ja jäävad ilma hariduseta.“

Sangari lapstööjõu üle nostalgitseva kampaania teeb küsitavaks ka see, et särgi materjali (100% puuvill) taga olev tööstus kasutab sageli lapstööjõudu. 99% puuvillast toodetakse arengumaades(1) ning enamikku nendest riikidest on süüdistatud laps- ja sunnitud tööjõu kasutamises(2). Puuvillatööstuses kasutatakse isegi täiskasvanule mürgiseid putukamürke. Keskkonnaõiguse Fondi raporti järgi saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget(3).

Final Phase Digital

Lapsed puuvillapõllul/Foto: Ray Witlin, ÜRO

„Igaüks saab ise otsustada, kas Sangari romantiline idee lapstööjõust läheb tema väärtustega kokku. Vaatamata sellele, et Sangar ostab kanga Euroopa vahendajatelt, ei ole neil orgaanilise puuvilla või õiglase kaubanduse sertifikaati. See jätab meid kindluseta, et puuvill pole kasvatatud laste tervise ega õiguste arvelt,“ märkis Karolin.

“Ka tootjad, kelle tooraine tootmine ja kaupade valmistamine on läbipaistev ja inimõigusi austav, ei peaks kasutama ebaeetilist reklaami, mis viitab lapstööjõule kui positiivsele nähtusele. Kogu maailmas võideldakse müüdi vastu, nagu lapstööjõud aitaks neid kuidagi, kuigi töötingimused võivad väga kehvad olla. Tegelikkuses vajavad lapsed head tervist ja kooliharidust, et täiskasvanueas tööga endale ning kogukonnale kasu tuua.”

Lisaks särgi ostmata jätmisele saab tarbija oma väärtuste eest seista, andes oma arvamusest ettevõttele teada. Samuti tasub enne toote ostmist uurida selle materjali päritolu ja tarneahela kohta. Õiglaselt toodetud või kasutatud riiete ostmine säästab keskkonda ja lapsi karmist tööst.

1  Environmental Justice Foundation (2007), The Deadly Chemicals in Cotton.

United States Department of Labour (2012), List of Goods Produced by Child Labour or Forced Labour.

3 Environmental Justice Foundation (2007), The Deadly Chemicals in Cotton.

Fotod: www.theguardian.com ja www.ecouterre.com

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee