Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva. Toidu teema muutub iga aastaga järjest vastuolulisemaks – kogu maailmas tõuseb nii nälgivate kui ülekaaluliste inimeste arv.  

AKÜ huvikaitse ekspert Anni Jatsa: “Kõige rohkem muret ei tekita mitte toidu puudus maailmas, vaid kasvav ebavõrdsus. Samal ajal kasvavad nii nälg, ülekaalulisus kui toidu raiskamine. On selge, et samamoodi edasi minna ei saa, maailm vajab väga suuri muutuseid toidu toomises ja tarbimises.”

Maailmas visatakse aastas ära 1,3 miljonit tonni toitu. Samas on kahe viimase aasta jooksul tõusnud nälga kannatavate inimeste arv 11% võrra, 815 miljoni inimeseni 2016. aastal. Samuti näitab tõusu ülekaaluliste täiskasvanute arv, mis jõudis 2014. aastal 600 miljonini.

“Kolmandik maailmas kasvatatud või toodetud toidust läheb raisku juba tootmise käigus. Raiskamise vähendamine 25% võrra aitaks näljast päästa ligi 430 miljonit inimest ning aeglustada kliimamuutuseid. Maailmas igal aastal ära visatav toit põhjustab 3,3 miljardit tonni kasvuhoonegaase (7% kogumahust),” selgitas Jatsa.

Õige majandamise korral varustaksid põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük kõiki tervisliku toiduga ja looksid inimväärse sissetuleku.

500 miljonit väikefarmi kogu maailmas toodab kuni 80% toidust, enamus nendest farmidest sõltuvad vihmaveest. Väikepõllumajanduse toetamine on oluline viis toidujulgeoleku suurendamiseks ja kõige vaesemate toitmiseks. 1990ndatest aastatest saati on talupidajate põldudelt kadunud ligi 75% põllukultuuridest. Parem põllumajanduskultuuride mitmekesisus toetaks toitaineterikkamat toitumist, suuremat elatist põllupidajatele ning vastupidavamat põllumajandussüsteemi.

Kui naispõllupidajatel oleks samad võimalused kui meestel, väheneks maailmas nälga kannatavate inimeste arv kuni 150 miljoni võrra.

Kaks aastat tagasi kiitis ÜRO heaks kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals) kõikidele riikidele, kaasa arvatud Eestile. Üleilmse nälja kaotamine on üks olulisemaid eesmärke aastaks 2030 ja sellesse peavad panustama kõik riigid.

Analüüs, graafikud ja allikad FAO lehelt.

Arengukoostöö Ümarlaud koondab 33 Eesti vabaühendust, kes tegelevad arengukoostöö ja kestliku arengu teemadega.

Foto: Kristiina-Maria Ploom, GLEN 2014, Kõrgõzstan

Kommentaarid:

  • Margit Mõtsar

    mulle meeldib väga vaeseid aidata sest mieie pere on ka vaene

Seonduvad uudised

24.11.2017

AKÜ aasta lõpus

Pimedatel talvekuudel kanname helkurit, jääme ellu, ja unistame õiglasemast maailmast ja tegutseme mitmel suunal korraga, et see reaalsuseks saaks. Detsembri plaanid Tallinnast kaugemale Iti ja Agne vaatavad aasta lõpuni jäänud ajal üha enam Tallinnast ja…

Loe lisaks

14.11.2017

Poliitikate sidusust Eestis asub uurima Poliitikauuringute Keskus Praxis

ÜRO kestliku arengu eesmärgid on loodud ja kokku lepitud selle jaoks, et inimeste heaolu ja piiratud ressursside vahel oleks tasakaal.  Poliitika kujundamisel peavad ÜRO liikmesriigid lähtuma just nendest eesmärkidest. Siin tulebki mängu poliitikate sidususe olulisus,…

Loe lisaks

7.11.2017

Elu polaarmere ääres

Elina Krause elab perega sel talvel 8 kuud Kanada Loodealadel Aklaviku külas, kus tema abikaasa Franz teeb antropoloogilisi välitöid. Elina kirjutab enda mõtetest seoses loodushoiu ja rohelise energiaga. Aklavik on suhteliselt isoleeritud küla MacKenzie deltas,…

Loe lisaks

27.10.2017

Storytelling koolitus AKÜ liikmetele

Euroopa katusorganisatsioon CONCORD korraldas oktoobri alguses väga hea Storytelling koolituse, kuidas kasutada lugusid ja “kangelase teekonda” kestlikust arengust ja arengukoostööst rääkimises. Lugude jutustamine aitab rääkida enda valdkonnast lihtsalt ja arusaadavalt, ükskõik mida me teeme – korraldame…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!