Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva. Toidu teema muutub iga aastaga järjest vastuolulisemaks – kogu maailmas tõuseb nii nälgivate kui ülekaaluliste inimeste arv.  

AKÜ huvikaitse ekspert Anni Jatsa: “Kõige rohkem muret ei tekita mitte toidu puudus maailmas, vaid kasvav ebavõrdsus. Samal ajal kasvavad nii nälg, ülekaalulisus kui toidu raiskamine. On selge, et samamoodi edasi minna ei saa, maailm vajab väga suuri muutuseid toidu toomises ja tarbimises.”

Maailmas visatakse aastas ära 1,3 miljonit tonni toitu. Samas on kahe viimase aasta jooksul tõusnud nälga kannatavate inimeste arv 11% võrra, 815 miljoni inimeseni 2016. aastal. Samuti näitab tõusu ülekaaluliste täiskasvanute arv, mis jõudis 2014. aastal 600 miljonini.

“Kolmandik maailmas kasvatatud või toodetud toidust läheb raisku juba tootmise käigus. Raiskamise vähendamine 25% võrra aitaks näljast päästa ligi 430 miljonit inimest ning aeglustada kliimamuutuseid. Maailmas igal aastal ära visatav toit põhjustab 3,3 miljardit tonni kasvuhoonegaase (7% kogumahust),” selgitas Jatsa.

Õige majandamise korral varustaksid põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük kõiki tervisliku toiduga ja looksid inimväärse sissetuleku.

500 miljonit väikefarmi kogu maailmas toodab kuni 80% toidust, enamus nendest farmidest sõltuvad vihmaveest. Väikepõllumajanduse toetamine on oluline viis toidujulgeoleku suurendamiseks ja kõige vaesemate toitmiseks. 1990ndatest aastatest saati on talupidajate põldudelt kadunud ligi 75% põllukultuuridest. Parem põllumajanduskultuuride mitmekesisus toetaks toitaineterikkamat toitumist, suuremat elatist põllupidajatele ning vastupidavamat põllumajandussüsteemi.

Kui naispõllupidajatel oleks samad võimalused kui meestel, väheneks maailmas nälga kannatavate inimeste arv kuni 150 miljoni võrra.

Kaks aastat tagasi kiitis ÜRO heaks kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals) kõikidele riikidele, kaasa arvatud Eestile. Üleilmse nälja kaotamine on üks olulisemaid eesmärke aastaks 2030 ja sellesse peavad panustama kõik riigid.

Analüüs, graafikud ja allikad FAO lehelt.

Arengukoostöö Ümarlaud koondab 33 Eesti vabaühendust, kes tegelevad arengukoostöö ja kestliku arengu teemadega.

Foto: Kristiina-Maria Ploom, GLEN 2014, Kõrgõzstan

Kommentaarid:

  • Margit Mõtsar

    mulle meeldib väga vaeseid aidata sest mieie pere on ka vaene

Seonduvad uudised

14.02.2018

Kinki pole vaja, kallis oled!

Esmaspäeva õhtul käisin Ringvaate saates rääkimas sõbrapäeva kampaaniast “Ma ei osta roosat prügi!“. Intervjuu oli väga meeleolukas ja kirglik, aga saates ei jäänud väga palju aega selgitada, miks me seda kampaaniat üldse teeme 🙂 Mõeldes sõbrale…

Loe lisaks

13.02.2018

Valentinipäev on muutumas roosa prügi päevaks

Homme tähistatakse üle maaima sõbrapäeva ja ka Eesti poed on muutunud silmnähtavalt roosaks. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub üles säästma keskkonda ning roosa plastiku või muu nänni asemel kinkima elamusi. Ainuüksi USAs ostetakse sõbrapäevaks 36 miljonit südamekujulist…

Loe lisaks

6.02.2018

AKÜ veebruaris

Saame vabariigi sünnipäevakuul uhkusega hõisata, et AKÜs ei ole kunagi olnud tööl nii palju inimesi kui täna. Jätkame suuremate jõududega tööd selle nimel, et planeet ei saaks Eesti 200. sünnipäevaks otsa ning saja aasta pärast…

Loe lisaks

5.02.2018

Väikesed kogukonnad suure maailma sees – Läänemaa!

Ootame Läänemaa aktiivseid ja oma kogukonna heaolule mõtlevaid inimesi 20. veebruaril Haapsallu, et koos mõelda, mis on maailma kestlik areng ning kuidas see igaüht meist puudutab. Kuidas teha nii, et ka tulevastele põlvedel oleks Läänemaal…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!