Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu nii liigsele toidule kui toidupuudusele. Kogu maailmas visatakse ära aastas 1,3 miljonit tonni toitu, samal ajal kui 800 miljonit inimest läheb igal õhtul näljasena magama.Samal ajal on toidu raiskamisel ka väga otsesed mõjud: toidule kulub rohkem raha ning tekib rohkem prügi, rääkimata külmakapi koristamisele kuluvast ajast.

Kuidas raisata vähem toitu?

Planeeri ostukorvi sisu

Enne poodi söögi järelele asumist selgita välja, mida kavatsed lähipäevadel või tuleval nädalal süüa. Selleks, et kõik ikka meeles püsiks on hea koostada ostunimekiri – nii ei satu ostukorvi suvalised „oh, kui hea sooduspakkumine“ või „ostan igaks juhuks seda ka“ tooted, mis sageli ununevad pikemaks ajaks külmkappi ning on hiljem vaja riknemise tõttu ära visata. Mis kõige tähtsam – poodi ei tohi minna tühja kõhuga, siis kipume krabama kõiki isuäratavaid tooteid!

Säilita toitu õigesti

Suve lõpu ja sügise saadused pane purki või karpidega jääkappi. Puu- ja juurvilju hoia külmkapis või kuivas ja hämaras sahvris (osade puuviljade välimus, maitse ja kvaliteet säilivad paremini, kui hoiad neid külmkapist eemal). Üldiselt läheb toit märgades ja soojades tingimustes kiiremini halvaks. Toidu pikaajaliseks säilitamiseks kasuta õhukindlaid karpe. Kiiresti riknevat toitu ära osta rohkem, kui jõuad tarbida!

Vaata säilivusaega

Kas teadsite, et kunagi ei märgitudki toodetele säilivusaegi? Siis pidi oma maitse- ja haistmismeele järgi ära tundma, kas toit on halvaks läinud või kõlbab süüa. Tänapäeval on toiduainete märgistamiseks kaks võimalust. “Parim enne” tähendab seda, et toit võib kaotada enda ahvatleva välimuse, aga selle kuupäeva ületanud toit ei ole tervisele ohtlik. “Kõlblik kuni” kirjutatakse peale kiirestiriknevatele toiduainetele, mis tulebki ruttu ära süüa, sest peale märgitud kuupäeva pole temaga muud teha, kui ära visata. Vaata säilivustähtaega juba riiuli ees seistes ja mõtle, kas jõuad toidu enne seda kuupäeva ära süüa?

Kasuta ülejääke nutikalt

Toidu valmistamiseks kasutame sageli toorainet, millest olulise osa ära viskame. Kala fileerides saab järgi jäänud luudest puljongit keeta. Ka kanakonte, lihakelmeid ja hoolikalt pestud köögiviljakoori saab hõlpsasti maitsva puljongi valmistamisel ära kasutada. Kõrvitsat marineerides võib pehmet osa kasutada püree või kõrvitsamoosi valmistamiseks.

Tunne huvi, mida sööd

Väga sageli rändavad prügikasti ilusa pakendiga tooted, mille puhul koju tuues selgub, et sisu väga süüa ei kõlba. Kui ostad toitu, mis on värske, lähedal toodetud ja võimalikult vaba E-ainetest, siis on suurem tõenäosus, et selle ka ära sööd. Kui sind huvitab see, mida sööd, siis MTÜ Mondo näitab toidupäeval tasuta filmi “Lauake, kata end!”. Lisainfo:http://mondo.org.ee/mondo-kutsub-kulla-uleilmsel-toidupaeval-16-oktoobril/

Kaanefoto: Flickr / francois schnell
Artikkel avaldatud 15. oktoobril 2015 Postimees Tarbija24 lehel.

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

14.02.2018

Kinki pole vaja, kallis oled!

Esmaspäeva õhtul käisin Ringvaate saates rääkimas sõbrapäeva kampaaniast “Ma ei osta roosat prügi!“. Intervjuu oli väga meeleolukas ja kirglik, aga saates ei jäänud väga palju aega selgitada, miks me seda kampaaniat üldse teeme 🙂 Mõeldes sõbrale…

Loe lisaks

13.02.2018

Valentinipäev on muutumas roosa prügi päevaks

Homme tähistatakse üle maaima sõbrapäeva ja ka Eesti poed on muutunud silmnähtavalt roosaks. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub üles säästma keskkonda ning roosa plastiku või muu nänni asemel kinkima elamusi. Ainuüksi USAs ostetakse sõbrapäevaks 36 miljonit südamekujulist…

Loe lisaks

6.02.2018

AKÜ veebruaris

Saame vabariigi sünnipäevakuul uhkusega hõisata, et AKÜs ei ole kunagi olnud tööl nii palju inimesi kui täna. Jätkame suuremate jõududega tööd selle nimel, et planeet ei saaks Eesti 200. sünnipäevaks otsa ning saja aasta pärast…

Loe lisaks

5.02.2018

Väikesed kogukonnad suure maailma sees – Läänemaa!

Ootame Läänemaa aktiivseid ja oma kogukonna heaolule mõtlevaid inimesi 20. veebruaril Haapsallu, et koos mõelda, mis on maailma kestlik areng ning kuidas see igaüht meist puudutab. Kuidas teha nii, et ka tulevastele põlvedel oleks Läänemaal…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!