Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Vimeo
Youtube
Linkedin
Google +
14152934203_ae051bb058_k

Arengukoostöö Ümarlaud avaldas aasta viimasel päeval ülevaate kaupadest, mis jõuavad Eestisse arenguriikidest ning sellega seotud võimalikest probleemidest.

Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar koostatud värskest ülevaatest selgub, et arenguriikidest jõuab Eestisse enam kaupu Hiinast, endistest NSVL riikidest, vähem ka Türgist, Indiast, Pakistanist, Bangladeshist ja Taist. Enamikus nendest riikidest kasutatakse keelatud laps- ja sunnitööjõudu1.

Kõige tõenäolisemalt on halbades töötingimustes või keskkonda saastavalt toodetud jalatsid, puuvillatooted, vihmavarjud ja kummikud, kübarad, sõrmkindad, meeste särgid ning erinevad hommikuriided, laste mänguasjad ja väikelaste riided.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Anna Karolin soovitab nende kaupade ostmisel veidi eeltööd teha. “Kahjuks on rahvusvaheline tootmine läbipaistmatu ning ilma kontrollimata võime toetada ettevõtteid, kes teenivad kasumit ebainimlike töötingimuste või keskkonna saastamise arvelt. Otsus on Eesti tarbija käes: kas tema raha toetab häid töökohti või orjapidamist. Kui ostud hoolikalt läbi mõelda, leiab alati ka keskkonna- ja inimsõbralikke tooteid. ”

Tausta kontrollimine võib küll veidi aega võtta, kuid kui see on kord tehtud, ei pea seda enne iga ostu uuesti tegema. Selleks
1. Kiika poe või tootja kodulehte – kas seal on juttu õiglasest tootmisest või keskkonnahoiust? Kui firma sellega tegeleb, siis nad ka räägivad sellest.
2. Kui kodulehel pole midagi kirjas, siis kirjuta ja küsi. Sajad või isegi tuhanded ettevõtetele saadetud kirjad panevad kindlasti probleemi üle mõtlema.
3. Eelista kodumaist. Mida lähemal on tooted valmistatud, seda paremini saame teada, kuidas ja kes nad valmistas.
4. Kui võimalik, osta taaskasutusest.

Eestisse imporditi 2014. aastal otse arenguriikidest 12,6 miljardi euro väärtuses kaupa (13% impordist). Tõenäoliselt on see number oluliselt suurem, sest palju imporditakse teistest ELi riikide kaudu ja on selge, et näiteks Lätis riis või puuvill ei kasva.

Kogu uuringut saab lugeda siit (pdf).

2015 on Euroopas arengukoostöö aasta. Sel aastal räägime, kuidas oleme arengumaadega seotud, arengukoostööst ning võimalustest parandada elu terves ilmas. Uuringu läbi viimist rahastas Euroopa Komisjon.

1 Allikas: USA Department of Labor

Väljakutsepost

Foto: Flickr creative commons, Matej Duzel

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

IMG_0642

14.06.2017

Kuidas teha keerulised teemad lihtsaks? Helsinki Maailmaküla parimad palad

Iga aasta maikuu viimasel nädalavahetusel toimub Helsinkis Maailmaküla festival. Lisaks kümnetele diskussioonidele ja kontserditele osales sel aastal 60 maailmatoidu pakkujat, 400 organisatsiooni ja 78 000 inimest. Katrin ja Mari AKÜst käisid kohapeal, et koguda ideid ja…

Loe lisaks
mozambique-location-on-the-africa-map

14.06.2017

Peatüki lõpp

Reaalelu “Ameerika mäed” – külm higi otsa ees ja silmad kinni surutud. Pärast Pariisi kliimaleppest taganemist on nüüd vist küll kõigile selge, et me tegelikult ka oleme kogu täiega, kõik koos selle pea alaspidi tundmatusse…

Loe lisaks
consensus concord3

14.06.2017

Uus Euroopa arengukonsensus “Meie maailm. Meie väärikus. Meie tulevik”

19. mail võeti vastu uus Euroopa Arengukonsensus, üsna kõlava ja ambitsioonika nimega dokument. Juuni alguses sai see Euroopa Arengupäevadel Brüsselis ka allkirjad alla. Kõik on uus juunikuus! Või ei ole? Mis on Euroopa arengukonsensus? Põhimõtteliselt…

Loe lisaks
savethedate - v2ike_v1

14.06.2017

AKÜ juunis

Meil on 16. juunil nädalal üldkoosolek! AKÜ liikmeskond koguneb neljapäeval Tartus Sisevete Saatkonnas, vaatab tagasi möödunud aastale ja heidab pilgu tulevikku. Muidu on juuni nagu alati – kõik töö tuleb enne jaanipäeva purki saada, et…

Loe lisaks