Terveilm

In English

Kuidas reisida nii, et kohalikud sellest kasu saaksid?

20.09.2015

Turism on paljudes arenguriikides üks tähtsamaid elatusallikaid. Seljakotiga mööda Kambodža külasid ja linnu rännates kogesime omal nahal, et iga turisti tarbimisotsus mõjutab otseselt või kaudselt kohalike elanike käekäiku.

Mõeldes kõikidele eestlastele, kellel on parajasti käsil järgmise puhkusereisi planeerimine, paneme kirja mõned tähelepanekud oma reisist ja anname soovitusi, kuidas seigelda nii, et oleksid ise õnnelik ja sinu võõrustajatel oleks külaskäigu üle hea meel.

Lastekodude turism

Kambodžas on turism üks kiiresti arenevamaid sektoreid ning võrreldes 2005. aastaga on välisturistide arv kasvanud koguni 250%. Kambodža on vaene maa ja turistid soovivad oma silmaga näha, kui kehvasti orvud elavad, et siis neile väike annetus teha. Kohalikud nägid selles võimalust raha küsida ja viimastel aastatel on tekkinud uus mood külastada lastekodusid. Sisuliselt on lastekodude turismist saanud ettevõtluse vorm ja nagu äris ikka – kus nõudlus seal pakkumine.

lastekodu-turism

 

Ei ole juhus, et turistivoogude kasvuga on kaasnenud ka lastekodude arvu suurenemine 75% võrra. Võib aga kindel olla, et enamasti selle äri kasum lasteni ei jõua. Harvad pole ka juhused, kus lapsed ei olegi tegelikult orvud, vaid on puruvaestelt vanematelt sinna turistide jaoks „ostetud“. Öeldakse küll, et oma silm on kuningas, kuid enne sammude seadmist lastekodu suunas võiks mõelda, kas sinu uudishimu rahuldamine ei tule laste heaolu hinnaga? Ilmselt oleks mõttekam toetada noortega töötavaid organisatsioone, kes saavad sinu heateo õigesse kohta suunata. Kuna taoline ebaeetiline turismiharu eksisteerib mitmetes arengumaades, siis soovitame kõigil matkasellidel enne teele asumist kindlasti tutvuda lastesõbraliku reisimise nippidega Think Child Safe lehel.

Hotellid, restoranid ja poed

Absoluutselt iga turist mõjutab kohalike käekäiku öömaja valimides. Mõistlik oleks eelnevalt internetist, reisikorraldajalt või otse hotelli käest uurida, kas välja valitud hotell või külalistemaja on välisinvestorite või kohalike inimeste omanduses. Kohaliku elu arengule aitab paremini kaasa see, kui kasum ei liigu välismaalaste taskusse. Sellel põhjusel otsustasime meie Sihanoukville linnas asuva eestlastest omanikele kuuluva hotelli asemel oma reisi rannapäevad veeta kohalikele kuuluvates rannamajakestes.

Sama põhimõtet võiks jälgida ka restoranide valikul. Kambodžas üllatas meid positiivselt, et pea igas linnakeses on võimalik leida sotsiaalse ettevõtluse kohvik või restoran, mille kasumiga toetatakse tänavalapsi, lesknaisi või inimkaubanduse ohvreid. Loomulikult eelistab vastutustundlik reisija kohalikke restorane rahvusvahelistele (kiirtoidu)kettidele ning kohalikke karastusjooke või hoopis värsket kookosmahla välismaistele purgijookidele.

Kypsetatud munad

Välismaiste küpsiste asemel võib snäkiks valida röstitud munad ja banaanid

Kohalikku toodangut tasub eelistada ka suveniire ostes. Kompong Chami linna lähedal ostsime külapoest kohalike tehtud salle ja muud käsitööd, mille tuludest makstakse palka sealse kooli õpetajale. Traditsioonilise krama salli kudumine ongi paljude naiste oluline elatusallikas ja parem on see hankida otse tädikese käest selle asemel, et osta turult tehases toodetud variant.

Tõesti häid soovitusi erinevate vastutustundlike ettevõtete kohta saime Lonely Planeti reisiteatmikust, mida kindlasti soovitada julgeme.

Transport

Reisimisest rääkides ei saa üle ega ümber transpordist. Selle juures on kõige tundlikum märksõna keskkonnasõbralikkus. Kõige problemaatilisem on lendamine, millega tekitame tohutus koguses süsinikdioksiidi ja seeläbi panustame kliimamuutuste tekkimisele, mis ohustab just põllumajandusest sõltuvaid arengumaid. Nii võiks lendamisele igal võimalusel eelistada ronge, laevu ja busse. Lisaboonusena näeb lähemalt ka kohalikku elu.

 reisi paadiga

Siem Reapist Battambangi saab sõita laevaga, millelt näeb kalurite igapäevaelu

Paljud Taid külastavad turistid teevad kiire lennuotsa ka Bangkokist Kambodžas asuvasse imelisse Angkor Wati templikompleksi vaatama, mis ei ole aga eriti mõistlik. Pigem võiks eelistada sama tee bussiga läbimist, mille jooksul saaks teha peatusi teeäärsetes linnakestes ning toetada maapiirkondade turismi.

Linnades ringi liikudes tasuks eelistada jalgsi käimist, jalgratta rentimist või ühistransporti. Nii säästad loodust, hoiad tervise korras, kohtud kohalike inimestega ja õpid paika paremini tundma. Angkor Wati aladel tiirutasime me jalgratastega, mis lubas liigelda oma äranägemise järgi ja endale meelepärases tempos.

Seksturism

Viimasena, kuid loodetavasti väheseid eestlasi puudutava teemana peab mainima, et turistivoolu suurenemine on Kambodžas viinud naiste ja laste kuritegeliku ärakasutamiseni. Varem külastatud riikidega võrreldes ei ole see teema kuskil niivõrd silmikriipiv olnud. Suuremates linnades ja turistide lemmikaladel on väga palju näha noori khmeri neiusid valgete meeste käevangus. Pahatihti on prositutsiooni sunnitud ka lapsed (mõni juba 5-aastasena!) ja harvad pole juhused, kui äärmusliku vaesuse all kannatavad emad ise oma lapsi sellele teele saadavad. Ei ole vaja selgitada, et lisaks inimõiguste rikkumisele toob see kõik kaasa terviseprobleeme (nt. HIV/AIDS levik), hoiab tüdrukuid eemal hariduse omandamisest ning lõhub perekondi. Südametunnistusega reisija sellises äris ei osale.

Kokkuvõttes – vastutustundlik reisimine on igaühele jõukohane ja sobiv lahendus, kuid vajab veidike mõtistlemist ja oma tegevuste planeerimist, et saada ise positiivne kogemus ning pidada lugu ka võõrustajatest. Rohkem praktilisi näpunäited leiad siit.

Evelin Andrespok
Autori fotod.

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

About us

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic.

AKÜ is located in Tallinn, Estonia.

AKÜ’s financial year lasts from January 1 to December 31.

AKÜ’s main goal is to improve the creation and implementation of development policy and informing the general public of the issues in development cooperation and their opportunities to participate in it.

AKÜ main acitivities include:

AKÜ’s work is regulated by the laws of the Republic of Estonia and AKÜ’s statute.

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organisations and foundations that are active in the field of development cooperation.

AKÜ’s highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council that is responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly.

AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff.

The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn.

Estonian Roundtable for Development Cooperation brochure (pdf)

Contacts

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a, 10412
A3 building
Skype: terveilm
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee

www.twitter.com/terveilm
www.facebook.com/terveilm
www.linkedin.com

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee
World Day/ Maailmapäev coordinatormaailmapaev@terveilm.ee
GLEN coordinatorglen@terveilm.ee

Members