Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Lõppenud projektid

AKÜ eestkostetöö tugevdamine

Projekti üldine suund on suurendada Eesti avaliku sektori toetust arengukoostööle ning tõhustada kodanikuühenduste osalust valdkondlike poliitikate kujundamises nii Eestis kui Euroopa Liidus.

Projekti konkreetne eesmärk on arendada AKÜ võimekust olla arenev eesmärgipärane eestkosteorganisatsioon arengukoostöö poliitikate hindaja ja kujundajana kodanikuühenduste nimel nii välisministeeriumi kui ka Riigikogu ja valitsuse suunal.

Eesmärkide saavutamiseks koostab AKÜ liikmeskond endale eestkoste hea tava, teeb töörühmade kaudu tihedat koostööd nii omavahel kui ka Euroopa võrgustikuga CONCORD, viib läbi neli avalikku ümarlauda erinevatel arengupoliitika teemadel ja saadab avaliku sektori esindajatele ning teistele huvilistele regulaarselt infot olulistest valdkondlikest tegevustest. Koostöö tõhustamiseks välisministeeriumiga on kavas sõlmida koostöö kokkuleppe edasise koordineeritud eestkostetegevuse ja selle rahastamise osas.

Projekti tulemusena muutub AKÜ eestkoste professionaalsemaks, paraneb koostöö peamiste avaliku sektori partneritega ning suureneb kodanikuühenduste legitiimsus arengukoostöö poliitikas osalejana.

Projekti kestvus: 1. aprill 2012 – 31. märts 2013

Projekti eelarve: 13 334 EUR

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

AKUKYSKuhislogo

Baltic States – Channelling Information for Development

AKÜ koostöös Balti riikide sõsarorganisatsioonidega viib projekti raames läbi poliitikaarutelusid, avaldab infot arengukoostöö seostest teiste poliitikavaldkondadega ja teeb eestkostet poliitikute suunas, et suurendada erinevate huvigruppide teadlikkust arengukoostööst.

Projekti kestvus: jaanuar 2010 – detsember 2012

Projekti eelarve: 65 272 EUR

Partnerid:

Projekti materjalid:

Suuremad toimunud üritused:

  • Seminar “Pan-Baltic World Talk on Policy Coherence for Development” (22.-23.10.2010, Tallinnas) fotod
  • Konverents “Human Security – Towards Empowering Development” (15.-16. juuni 2011, Riias) kokkuvõte
  • Konverents “Human Rights and Democracy in Development Cooperation” (2. oktoober 2012, Vilnius) kokkuvõte

Projekti (Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971) rahastas Euroopa Komisjoni programm EuropeAid.

eubaltic

AKÜ liikmeskonna laiendamine ja tugevdamine

Projekti üldine eesmärk on suurendada Eesti kodanikuühenduste osalust arengukoostöö elluviimises ja valdkondlike poliitikate kujundamises nii Eestis kui Euroopa Liidus. Konkreetne eesmärk on arendada AKÜ võimekust olla strateegiliselt arenev eesmärgipärane katusorganisatsioon, mis tegutseb arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonnas kompetentsi hoidjana, koostöö arendajana, teabe vahendajana ning Eesti ja Euroopa Liidu poliitikate hindaja ja mõjutajana.

Eesmärkide saavutamiseks viib AKÜ ellu kuus erinevat koolitust kodanikuühendustele, loob temaatilised tööühmad ja toetab nende tegevust, tihendab koostööd Euroopa arengukoostöö ühenduste platvormiga CONCORD ning korraldab liikmetega ühisüritusi.

Projekti tulemusena suureneb ühenduste (sh. venekeelsete organisatsioonide) hulk, kes viivad ellu arengukoostöö projekte, luuakse infomaterjale laiemaks kasutamiseks ning suureneb AKÜ liikmeskond.

Toimunud koolitused:
1.03.2011 – Arengukoostöö võimalused EL idapartnerluse riikides
20.04.2011 – Venekeelne koolitus arengukoostöö võimalustest
26.09.2011 – Kuidas viia Eestis läbi edukas kampaania globaalsel teemal?
4.11.2011 – EL maailmahariduse taotlusvoorus osalemine
16.04.2012 – Sooline võrdõiguslikkus arengukoostöös – miks ja kuidas?
27.04.2012 – Riigi ja rahva suhted Ukrainas ja Valgevenes

Projekti kestvus: 1. veebruar 2011 – 30. aprill 2012

Projekti eelarve: 22 108 EUR

Projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Läänemere-Vahemere dialoog

Projekt ühendab kodanikuühendusi kuuest Lääne- ja Vahemere äärsest riigist, et algatada dialoogi kultuuri, rännet ja keskkonda puudutavates küsimustest. Kaks merd asuvad küll erinevates Euroopa servades, kuid jagavad mitmeid ühiseid väljakutseid. Regioonide olulisust piirkondade arengus rõhutavad ka Euroopa Liidu Vahemere ning Läänemere strateegiad. Projekt loodab vähendada nende piirkondade konkurentsi ning suurendada konstruktiivset dialoogi jätkusuutliku arengu tagamiseks ja koostöövõimaluste arendamiseks.

Projekti konkreetsed eesmärgid:

  • tugevdada kahe mere äärsete kodanikuühenduste koostööd;
  • suurendada vastastikust mõistmist ja koostööd regioonide vahel;
  • anda kodanikuühiskonnale (eelkõige valitud regioonide naistele, noortele ja migrantidele) võimalus esitada poliitika kujundajatele ettepanekuid kultuuri, rännet ning keskkonda puudutavates küsimustes.

Rändega seonduvad väljakutsed on mõlema mere ääres sarnased – sallimatus ja kultuuridevahelised arusaamatused. Projektiga püüame leida probleemidele lahendusi nii informatsiooni vahetamise kui ka heade praktikate jagamise kaudu erineva kultuurilise taustaga inimeste vahel mõlemast regioonist. Kultuuridevahelise suhtlusega võitleme ka üha tugevnevate ksenofoobia ilmingutega projekti partnerriikides. Peale selle arutame selliste ühiste keskkonnateemaliste küsimuste üle nagu nafta transportimine, põllumajandus ja turism.

Arutelusid viime ellu temaaliste ümarlaudade kaudu, mida juhivad valdkonna eksperdid ning kus osalevad noored, naised ning migrandid projekti partnerriikide kodanikuühendustest. Eesti organisatsioonid ja eksperdid on oodatud arutlema keskkonna teemadel. Projekti lõpetab konverents 2011. aasta esimeses pooles.

Projekti partnerid:

Projekti kestus: 1. detsember 2009 – 1. juuni 2011

Projekti lõppraporti leiad siit.

Lisainfo: www.kehys.fi/alf

Projekti rahastas Anna Lindhi Fond.

Mõttetalgud - edukam Eesti!

Projekti eesmärk on ellu kutsuda rahvussuhteid ja lõimimist käsitlev foorum, kus osalevad erinevatest rahvustest ja kodakondsusega Eestis elavad noored. Foorumis käsitletakse Eestis elavate teiste rahvuste olukorda ja õigusi, tutvustatakse ja analüüsitakse Eesti riigi loodud seadusandlikke tingimusi ning seaduste ja rahvusvaheliste kokkulepete rakendamise võimalikke kitsaskohti. Eraldi tähelepanu pööratakse Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni rakendamisega seotud väljakutsete analüüsile.

Projekti sihtrühm on valitud Eestis elavad erinevatest rahvustest noored vanuses 15 – 26 aastat, sealhulgas eristatakse:

  1. Eesti kodanikud
  2. Eestis elavate kolmandate riikide kodanikud

Projekti raames viiakse läbi küsitlus, kaks ühepäevast arutelu ning ühepäevane koolitus. Küsitlusega selgitatakse välja üldisi hoiakuid lõimumisest ja teadmiste taset. Esimese arutelu käigus tutvustatakse Eestis valitsevat olukorda, selgitatakse välja noorte teadmised ja vajadused ning ootused. Arutelule järgneva koolituse raames jõustatakse rahvusvähemuste noortekodade esindajaid argumentide formuleerimises ning ühiste eesmärkide seadmises ja eeskostetöös. Teisel arutelul keskendutakse lahenduste välja töötamisele ning esitamisele laiemale avalikkusele, poliitikakujundajatele ning teistele huvigruppidele.

Projektile suurema kõlapinna andmiseks ning sihtgrupile parema juurdepääsu tagamiseks on koostööpartneriteks valitud:

  1. Eesti UNESCO Noorte Ühendus (EUYA), mis asutati aastal 2003 noorte initsiatiivil. Organisatsiooni eesmärk on noorte osalemise võimaldamine ja soodustamine, rahvusvaheliste kontaktide loomine ja arendamine. Organisatsioonil on kolm postiloendit, mille kaudu EUYA teavitab oma liikmeid Eestis ja välismaal toimuvatest projektidest, milles huvilised võivad osaleda. Koostööpartneri vastutusalaks on sihtrühma efektiivsem kaasamine.
  2. Infoportaal Etnoweb, mille missioon on muuta rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste tegevused ning sündmused Eesti info- ja kultuuriruumi lahutamatuks osaks. Koostööpartneri vastutusala on sihtgrupi efektiivsem kaasamine, kõneisikute valimisel kaasa rääkimine, meedia kaasamine, intervjuude läbi viimine.

Projekti kestus: 3. jaanuar 2011 – 30. november 2011

Projekti eelarve: 12 890,48 EUR

Projekti materjalid:

Eesti keeles: Afganistan,  Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina, Valgevene.

Vene keeles: Afganistan,  ArmeeniaAserbaidžaanGruusiaMoldovaUkrainaValgevene.

Projekt rahastab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

AKYKullogovertikaalAKYELlogo

Arengukoostöö valdkondliku koostöövõrgustiku arendamine

Projekti eesmärk on arendada Eesti arengukoostööga seotud kodanikuühenduste katusorganisatsiooni ja peamise eestkosteorganisatsiooni AKÜ suutlikkust koostöövõrgustiku ja liikmeskonna arendamisel, mille tulemusel toimub kvalitatiivne areng AKÜ sisulises tegevuses. Esmalt selgitatakse välja kodanikuühenduste potentsiaal ja arenguvajadused arengukoostöö valdkonnas tegutsemiseks, millele tuginedes töötatakse välja koolituskava organisatsioonidele. Ettevalmistava etapina on vastav uuring läbi viidud juba AKÜ liikmete seas. Projekti lõpuks saavutatakse ülevaade arengukoostöö valdkonna võimalustest huvitatud kodanikuühendustest ning organisatsiooni tegevusi piiravatest teguritest.

Kokkuvõtte ühenduste kaardistamisest ning koolistusplaanid leiad SIIT.

Projekti kestvus: 1. september  – 30. november 2010

Projekti eearve: 38 900 EEK

 

Projekti rahastas Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

VYFlogo

AKÜ eestkostevõimekuse tõstmine

Eesti arengukoostöö vabaühenduste katusorganisatsiooni Arengukoostöö Ümarlaud professionaalse ekspertiisi ning eestkostevõimekuse arendamine osalemiseks arengukoostööpoliitika protsessides.

Projekti eesmärk on arendada Arengukoostöö Ümarlaua avaliku võimuga suhtlemise, poliitikaloomes osalemise professionaalsuse ja eestkostekompetentsi suurendamisele suunatud tegevusi, et toimuks oluline kvalitatiivne edasiminek AKÜ sisulises tegevuses.

 

Projekti raames asub tööle poliitikaekspert, kes koostab ülevaate liikmesorganisatsioonide suutlikkusest ja prioriteetidest ning koondab inimressursi ja ekspertteadmised professionaalseks eestkostetegevuseks.

 

Kavandatu tulemusena kujuneb AKÜst professionaalne eestkosteorganisatsioon ning arvestatav partner riigiastutustele arengukoostööpoliitika protsessides ning arengukoostööteemade tõstatamisel ja käsitlemisel laiema avalikkuse silmis.

Peamised tegevused:

  • AKÜ liikmeskonna tõhusam kaasamine poliitikakujundamisse ning ühiste seisukohtade formuleerimine;
  • osalemine arengukoostöö poliitika protsessides;
  • Eesti arengukoostöö poliitika regulaarne analüüs;
  • ÜRO millenniumi deklaratsiooni kümnenda aastapäeva tähistamine avaliku debatiga;
  • arengukoostöö vabaühenduste manifesti koostamine Euroopa Parlamendi valimisteks => Euroopa kodanikuühenduste ettepanekud 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks;
  • riikliku maailmahariduse strateegia väljatöötamine.

Projekti kestvus:november 2008 – mai 2010

Projekti eelarve: 541 170 EEK

Projeti tulemused: Lõpparuanne

 

Projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Noorte demokraatiaprojekt The Future Global Leaders

Projekti „The Future Global Leaders“ eesmärk on suurendada noorte huvi ning teadmisi osalemaks Euroopa Liidu otsustusprotsessides ja samal ajal luua keskkonda uute meetodite leidmiseks osalusdemokraatia suurendamisel.

Projekti käigus toimuvad kohtumised ja arutelud nii riiklike kui Euroopa parlamendi liikmetega, samuti haridus- ja välisministeeriumite ametnikega nii Soomes kui Eestis. Osalejad saavad hea kogemuse võrra rikkamaks olles ise kohtumiste organiseerimise ning planeerimise juures, samuti saab osalejale selgemaks poliitika kujundamise protsess, eraldi tähelepanu pööratakse EL välis- ja arengukoostöö poliitikatele.

Nii Eestist kui Soomest osaleb projektis kaheksa noorteorganisatsioonide esindajat, kes jagavad saadud teadmisi hiljem oma koduorganisatsioonis. Eestist on esindatud Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ Kultuur aitab hingata, Tartu Noorteühenduste Kogu jaVähemusrahvuste noortekoda.

Projekti partnerid:

Kehys ry (Soome, juhtpartner)
Arengukoostöö Ümarlaud (Eesti)
Eesti Noorteühenduste Liit (Eesti)
Allianssi (Soome)

Projekti kestvus
: juuni 2010 – detsember 2011

www.kehys.fi/etusivu/future-global-leaders

 

Projekti rahastas Euroopa Komisjon programmi “Youth in Action” raames. Toetust vahendas CIMO.

FEST - Finland, Estonia, Sweden Together for Development

FEST on seitsme Soome, Rootsi ja Eesti kodanikuühenduse kolmeaastane koostööprojekt avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks Euroopa Liidu arengukoostöö poliitikast ning Põhja-Lõuna suhetest. FESTi kitsam eesmärk on tõsta arengukoostööga tegelevate kodanikeühenduste suutlikkust tegeleda arengukoostöö-alase teavitustööga, lobi- ja eestkostetegevusega ning osaleda arengukoostöö poliitika planeerimisprotsessis.

Projekti raames korraldatakse riigisiseseid ja rahvusvahelisi koolitusi ja seminare, antakse välja infomaterjali, toodetakse dokumentaalfilme arenguteemadel ning soodustatakse tihedamate partnersuhete loomist Eesti, Soome ja Rootsi kodanikeühenduste vahel.

Projekti kestvus: 15.03.2006-15.03.2009 Igal projektiaastal oli fookuses konkreetne teema, mida vedas eest üks projektiriikidest:
1. Euroopa Liidu arenguabi ja arengukoostööpoliitika (Rootsi)
2. Sidusus erinevate poliitikavaldkondade vahel, mis arenguriike mõjutavad (kaubandus, põllumajandus, julgeolek jne) (Soome)
3. Euroopa ja arenguriikide kodanikeühenduste osalemine EL-i arengukoostööpoliitika kujundamises ja ellurakendamises (Eesti)

Projekti lõpphindamine ja soovitused Eesti kodanikeühenduste aktiivsuse tõstmiseks arengukoostöö valdkonnas anti üle MTÜ-le Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ), mis loodu otseselt FESTi projektist saadud kogemuste tulemusena.

Sihtgrupp ja tegevused: FESTi peamine sihtgrupp on arengukoostööga tegelevad kodanikuühendused kolmes riigis. Eestis on täiendav sihtgrupp arvamusliidrid, Soomes aga Soome kurtide ja vaegkuuljate kogukond. Kodanikeühendustele pakutakse koolitusi ja seminare erinevatel arengukoostööd ja arenguriike puudutavatel teemadel ning osalemisvõimalust siseriiklikus ja piiriüleses mentorlusprogrammis, mille vahendusel saavad Eesti, Soome ja Rootsi kodanikeühendused õppida üksteise eripalgelistest kogemustest.

Projekti kaudsem sihtgrupp on laiem avalikkus, kelle jaoks töötatakse projekti raames välja infomaterjale ja artikleid ning Eestis ka 7 omakeelset dokumentaalfilmi arenguteemadel.

Rahvusvahelised üritused: Projekti vältel toimub ka rahvusvahelisi üritusi, kus kolme riigi kodanikeühendustel on lisaks uute teadmiste kogumisele võimalik omavahel paremini tuttavaks saada ning koostööplaane arendada. Igal aastal toimub õppereis Brüsselisse, kus kohtutakse Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika kujundajatega, rahvusvaheliste kodanikeühendustega ning oma riigi esindajatega Euroopa Liidu juures. Projekti järgmine ja viimane õppereis toimub 2008. aasta oktoobri esimeses pooles.

Igal aastal toimub projektiriikidele ka üks rahvusvaheline seminar. Esimesel projektiaastal toimus Rootsis seminar EL arengukoostööpoliitika ja eestkoste teemal. Teisel projektiaastal kohtusid ühendused Soomes, et arutada arenguriike mõjutavate poliitikate sidususe üle. Kogu projekti tippsündmus on aga 2008. aasta 25.-29. augustil toimuv arengukoostöö suvekool Eestis, mille fookuses on kodanikeühenduste roll arengukoostöös, keskendudes kolmele valdkonnale: arenguabi tõhusus, kliimamuutuse ja arengukoostöö seosed ning rahvusvaheliste kaubandussuhete mõju arenguriikidele.

Tegijad: Projekti juhtorganisatsioon on Finnish Association of the Deaf ning konsortsiumiliikmed Soomest FinnChurchAid jaInternational Solidarity Foundation, Rootsist arengukoostööplatvorm CONCORD Sweden ning Eestist Eestimaa Looduse Fond. Konsortsiumi partnerorganisatsioonid on Soome arengukoostööplatvorm Kehys ja Eesti Euroopa Liikumine.

 

Projekti rahastasid Euroopa Komisjon ja Soome Välisministeerium.

  • FEST õppereisid Brüsselisse

    FEST projekti raames korraldati Eesti, Soome ja Rootsi kodanikuühenduste esindajatele kokku kolm õppereisi Brüsselisse. Samuti saab igal õppereisil osaleda mõnest arenguriigis asuvast partnerorganisatsioonist.

    FEST õppereiside eesmärk on külastada Euroopa Liidu institutsioone, rahvusvahelisi arengukoostööga tegelevaid kodanikeühendusi ning Eesti, Soome ja Rootsi esindajaid Euroopa Liidu juures. Need kohtumised laiendavad osalejate teadmisi Euroopa Liidu arengukoostöö poliitika sisust ja kujundamisprotsessist ning kodanikeühenduste võimalustest poliitikaprotsessis osaleda ja seda mõjutada. Ühtlasi annavad koos veedetud kolm päeva Eesti, Soome ja Rootsi kodanikeühendustele võimaluse omavahel koostööd edendada.

    2008. aasta oktoobris korraldas Eesti viimase FEST projekti raames toimunud õppereisi.

  • FESTi mentorlusprogramm

    Mentorlus toob kokku ühiste huvidega inimesed, milles ühel osapoolel on kogemusi, millest õppimine aitab teist osapoolt tööalases arengus.

    FESTi mentorlusprogrammi eesmärk on viia kokku arengukoostööga tegelevad või sellest huvitatud kodanikuühenduste esindajad Eestis, Soomes ja Rootsis. Sel eesmärgil pakub FEST nii siseriiklikku kui piiriülest mentorlust, mis on korraga nii õppimis- ja arengumeetod kui võimalus süvendada partnersuhteid kolleegidega Soomes ja Rootsis.

    FESTi mentorlusprogramm soovitab selles osalejatel kohtuda (kas siis füüsiliselt või virtuaalselt) vähemalt üks kord kuus 10 kuu jooksul. Mentorluskohtumisi saab pidada Skype’i ja telefoni teel, aga FEST pakub ka toetust silmast silma kohtumiseks ühes projektiriikidest. Mentorlusprogrammis osalejad on ühtlasi teretulnud osalema ka teistel FESTi koolitustel, seminaridel, õppereisidel ja rahvusvahelistel konverentsidel.

    FESTi mentorlusprogrammi eesmärk on osalejate erialane areng ning kogemuste ja ideede vahetamine. Kesksel kohal on uute teadmiste omadnamine ja headest näidetest õppimine ning omavahelise koostöö arendamine. Süvendatud teadmiste omandamine Euroopa Liidu arengukoostöö poliitikast.

  • FEST koolitused

    Kolme projektiaasta vältel korraldas FEST projekt Eesti kodanikeuhendustele ühtekokku 42 koolituspäeva arengukoostöö, Põhja-Lõuna suhete ja teistel seotud teemadel, pakkudes nii teoreetilisemat laadi kui praktilise suunitlusega koolitusi.

  • FEST suvekool

    „Civil society in global action for development: Issues, messages and methods”

    25.-29. august 2008 Roosta puhkeküla, Läänemaa

    Eesti Euroopa Liikumise FEST projekt koostöös Arengukoostöö Ümarlauaga korraldavad 25.-29. augustil Roostal rahvusvahelise arengukoostöö-teemalise suvekooli „Civil society in global action for development: issues, messages and methods”.

    Suvekool pakub osalejatele 5 päeva aktiivset teadmistevahetust, töiseid ja sõbralikke rahvusvahelisi kontakte, põnevaid arutelusid olulistel teemadel, uuenduslikke õppemeetodeid ning mõnusat suvist ajaviidet Eesti kaunil läänerannikul.

    Suvekooli sihtgrupp on Eesti, Soome ja Rootsi arengukoostööga tegelevad kodanikeühendused. Eestist on oodatud osalema ka antud valdkonnaga tegelevad riigiametnikud, teemast huvituvad üliõpilased ning ajakirjanikud.

    Arengukoostöö suvekool on hea võimalus värskendada oma teadmisi Eesti arengukoostööst ning arutada koos riigiametnike ja kodanikeühendustega antud valdkonna lähituleviku väljavaadete üle. Üritus on ka suurepäraseks foorumiks, kus sõlmida uusi töiseid kontakte Soome ja Rootsi kodanikeühendustega ning arutleda üheskoos rahvusvahelise tähtsusega arengukoostööteemadel. Suvekoolis teadmisi jagavad arengumaade eksperdid tagavad, et aruteludes on tõhusalt esindatud arengukoostöö sihtriikide perspektiiv.

    PROGRAMM

    Suvekooli kahel esimesel päeval arutatakse koos Eesti arengukoostööpoliitika kujundajatega Eesti arengukoostöö hetkeseisu ja tulevikuväljavaadete üle. Samuti tutvustavad Välisministeeriumi esindajad uut arengukoostöö projektikutsete korda ja vastavad suvekooli osalejate teemakohastele küsimustele. Suvekooli kahe esimese seminaripäeva eesmärk on pakkuda teadmiste vahetamise kõrval ka avatud arutelufoorumit avalikule sektorile ja vabaühendustele.

    26. augusti õhtupoolikul ühinevad Eesti osalejatega kodanikeühenduste esindajad Soomest ja Rootsist ning suvekooli kolmel järgneval päeval, 27.-29.augustil arutletakse üheskoos kolmel raamteemal:

    1) Arenguabi tõhusus
    Teemat tutvustavad Peter Sörbom (CONCORD Sweden’i poliitikaekspert) ja Bangladeshi kodanikeühenduse Rangpur Dinajpur Rural Service (RDRS) esindaja.

    2) Kliimamuutused ja arengukoostöö
    Teemat tutvustavad Sami Tornikoski (WWF Soome arengukoostöö ekspert) ja WWF Ida-Aafrika regionaalbüroo esindaja (esineja kinnitamisel).

    3) Globaalsete kaubandussuhete mõju arenguriikidele
    Teemat tutvustab Tytti Nahi (Soome arengukoostöö ühenduste KEPA eestkostetöö ekspert) ja KEPA partnerid arengumaadest (esineja kinnitamisel).

    Suvekoolis on kohal ka kampaaniate ja eestkostetöö asjatundja Mark Farmaner (Burma Campaign UK direktor), kes jagab näpunäiteid, kuidas kodanikeühendustel on võimalik oma sõnumid tulemuslikumalt avalikkuse ja poliitikute ette viia.

    Suvekooli peamoderaator on Kristina Mänd (EMSLi ekspert, endine rahvusvahelise kodanikeühenduse CIVICUS asedirektor).

  • FEST infomaterjalid

    Projekti üks olulisem eesmärk on luua ja pakkuda omakeelset informatsiooni arenguriikide ja arengukoostööga seotud teemadel.

    Eestis on projekti raames avaldatud artikleid ajakirjanduses, osaletud koostöös partneritega mitme arengukoostööteemalise erilehe ja trükise väljaandmisel,  ning korraldatud vestlusüritusi.

    Lisaks valmis FEST projekti raames eestikeelne arengukoostöö sõnastik, Euroopa Liidu arengukoostööpoliitikat tutvustav käsiraamat ning muudki huvitavat.

  • DOKUMENTAALFILMIDE SARI “TERVEILM”

    Selleks, et pakkuda eestlastele emakeelset visuaalset infomaterjali globaalteemadel, toodetakse FEST projekti raames ühtekokku seitset pooletunnist dokumentaalfilmi ÜRO aastatuhande arengueesmärkide elluviimisest. Filmide formaat võimaldab neid näidata nii teles kui kasutada õppematerjalina koolides ja täiskasvanutele mõeldud koolitustel. FEST projekti raames valminud dokumentaalfilmide sarja “TERVEILM” on tootnud loodusfilmidele spetsialiseerunud produktsioonifirma OÜ Vesilind. Filmide autorid Kadriann Kibus ja Riho Västrik käisid Aafrikas (Malis) ja Aasias (Kambodzhas) uurimas, mida tehakse tapvate taudide ning nälja vähendamiseks, kuidas peatada keskkonna allakäik ja mida teha, et hädas olijad tulevikus ise ennast aidata suudaksid.

    1. Sissejuhatus arengukoostöösse

    Film kujutab endast lihtsat ja kiiret sissejuhatust arengukoostöö mõistesse ja tähtsusesse ning ÜRO aastatuhande arengueesmärkidesse. Sõna saavad erinevate elualade esindajad, loodusteadlastest poliitikuteni, kes arutlevad arengukoostöö üle oma mätta otsast. Nagu leiab filmis tuntud zooloog Aleksei Turovski, ei nõua aastatuhande arengueesmärkide saavutamine mitte ainult üüratuid finantsilisi ressursse, vaid koostööd: „Planetaarselt tähendaks see, et inimesed elimineerivad oma teadvusest kõik lahkhelid. Moslem, kristlane; valge või hoopis värvitu; sotsialistid, kapitalisid – kõik see zooloogiliselt võttes on pudi-padi!” Kas suudame erinevused unustada ja üheskoos tegutseda?

    2. Kodanikuühiskond

    „21. sajandi demokraatia ei ole üksnes nelja-aastase perioodidega valimisprotseduuride läbiviimine, vaid see on valitsejate pidev kahekõne rahvaga,” kõneleb filmis Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. Kodanikeühiskond on demokraatliku ühiskonna alustala, olles valitud võimule oluline partner ja valvekoer. Paljudes arengu- ja siirderiikides teeb kodanikeühiskond aga alles esimesi samme. Film uurib, milleks on vajalik tugev kodanikeühiskond ning vaatleb lähemalt selle kasvuprotsessi Eesti arengukoostöö sihtriigis Moldovas.

    3. Õiglane kaubandus

    Mis on meie tassis oleva kohvi tegelik hind? Kuidas mõjutavad meie otsused Eestis kohvifarmeri elu Nicaraguas? Miljonid arengumaade töölised ja tootjad kannatavad iga päev üleilmsete kaubandussuhete ebaõigluse tõttu, mis võimaldavad meil tarbida odavaid tooteid, aga jätavad tootjate pered nälga. Õiglane kaubandus on võimalus pakkuda arengumaade talunikele paremaid elamistingimusi, makstes tootjale õiglast hinda ja tagades, et saadud tulu kasutatakse kohalike kogukondade arenguks. Film küsib, kas õiglase kaubanduse (Fair Trade) süsteem aitab tootjaid ka tegelikult või on tegemist turundustrikiga? Samuti arutletakse selle üle, kuidas igaüks saab tarbijana maailma õiglasemaks muuta.

    4. Kõrbestumine

    Kui keskkonnaseisundi muutused annavad end Euroopas tunda sagenenud üleujutuste ja kestvate põudadena, siis vaestes riikides, kus king niigi pigistab, toob see kaasa katastroofilisi tagajärgi. Sahara kõrbega piirnevas Aafrikas jätavad inimesed kodusid maha, sest kõrb tungib peale kiirusega mitu kilomeetrit aastas.

    5. Algharidus kõigile

    Pol Poti punakhmeeride verine eksperiment 1975-79 hävitas praktiliselt kogu Kambodzha intelligentsi. Tapatalgutest pääsenud inimesed küüditati maale, kus nende ainus eesmärk oli teha põllutöid. 30 aastat hiljem võitleb Kambodzha selle nimel, et kasvatada uus põlvkond, kes suudaks riigi vaesusest välja tuua. Vaja on rahvuslikku intelligentsi. Vaesus aga on nõiaring, mis ei lase oma haardest nii lihtsalt lahti.

    6. Võitlus nälja ja vaesusega

    Maailmas on ligi miljard inimest, kes ei saa igal päeval kõhtu täis. Kas seda väge on võimalik ära toita või tuleks lasta loodusel oma valik teha? Arenenud eetika keelab homo sapiensil lubada oma liigikaaslasel nälga surra. Mida siis teha? Kalamehele õnge andmisest üksi on vähe, tuleb õpetada selle õngega saaki saama.

    7. Võitlus haigustega

    Veerand Mali lastest sureb enne, kui saab 5-aastaseks. See on 21. sajandi reaalsus. Ei saa öelda, et selle kohutava tõsiasjaga ei võidelda, aga kahjuks sureb veel miljoneid inimesi enne, kui midagi muutub.

    PS Filmide formaat võimaldab neid näidata nii teles kui kasutada õppematerjalina koolides ja täiskasvanutele mõeldud koolitustel. Filme saab tasuta laenutada Maailmakooli filmikogust.

MISA projekt

Täida küsitlus, võida meeneid!