Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Vimeo
Youtube
Linkedin
Google +

Naabruspoliitika

Euroopa Liidu naabruspoliitika (ENP) eesmärk on vältida uute eraldusjoonte tekkimist laienenud ELi ja selle naaberriikide vahel ning anda naaberriikidele võimalus osaleda mitmesugustes ELi tegevustes tihedama poliitilise, julgeolekualase, majandusliku ja kultuurilise koostöö kaudu.

Euroopa naabruspoliitika toimib alates 2003. aastast naaberriikide suhtes, kellel on ELiga ühine maa- või merepiir, st Alžeeria,Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsus, Süüria, Tuneesia ja Ukraina. Kuigi ka Venemaa on ELi naaberriik, reguleerib ELi ja Venemaa vahelisi suhted eraldi strateegiline partnerlusleping.

ENP, mis on suuresti ELi ja selle partnerriikide kahepoolne koostöö, rikastus 2009. aasta mais EL idaparterluse algatusega ja 2008. aastal muutus seni Barcelona Protsessi all tuntud lõunapartnerlus Vahemereliiduks. Samuti toimub Euroopa naabruspoliitika raames alates 2008. aastal Musta Mere Sünergia protsess, mis tugevdab koostööd Musta mere ümber asuvate riikide vahel.Euroopa naabruspoliitika keskmeks on ELi partnerriikide tegevuskavad. Tegevuskava on poliitiline dokument, kus on kirja pandud naaberriigi ja ELi vahelise koostöö eesmärgid.

 

Vaata lisaks: