Terveilm

In English

Kalandus

Probleem: Sadade miljonite inimeste elatis maailmas sõltub kaladest ja mereandidest. Arengumaade rikkalikud kalavarud on rahvusvaheliste kalanduslepete tõttu vähenemas ning kohalikud kalurid peavad turul võistlema toetusi saavate ja tehniliselt võimsamate laevadega. Seega, ühe käega antakse arenguriikidele abi vaesuse vähendamiseks, kuid teisega võetakse ära nende endi kala.

Kalaga kaubeldakse palju – väärtuselt jääb see alla vaid puu- ja juurviljadele. 50–60% maailma kalasaagist püütakse arengumaade vetes, kuid suurem osa ekspordist on kõrge kaubandusliku väärtusega tooted (külmutatud krevetilised, tuunikala ja külmutatud fileed), mida tarbitakse arenenud riikides.

Samal ajal on paljudes rannaäärsetes arengumaades kalandusel oluline roll kohalike toitmisel. Lisaks kalapüügile annab meri tööd paljudele inimestele. Töötlemine, pakendamine, turustamine, seadmete tootmine, võrkude ja laevade valmistamine – kõiki neid töökohti arvestades võib hinnata, et kalandusest elatub sadu miljoneid inimesi.

Lihtsustatult öeldes on kaks valikut – kas toetada kohalikku kogukonda või moodsat tööstust, mis toodab kaladest võimalikult suurt väärtust. Selles vaidluses on poolte valimise asemel oluline keskenduda kõige olulisemale – kalale. Kõigepealt tuleb lõpetada ülepüük ja hoolitseda selle eest, et kala jätkuks ka järgmistele põlvkondadele.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul on üle poole maailma merekalade varudest juba välja püütud või ähvardab neid väljasuremine. Kui kala enam meredes ei ole, ei ole meil ka valikud, kas toetada tööstust või kohalikke inimesi. Üks moodus, kuidas arenenud riigid saavad arengumaid aidata, on tagada, et nende enda laevad ei osale ülepüügis.

Soovitame lugeda ka Emma Kari ja Kukka Ranta raamatut “Kalavale”, mis näitab EL kalanduspoliitika mõju Senegalile.

Tõlgitud ja kohandatud järgmistest allikatest:
OECD (12/2013) „Fishing for Tomorrow: Managing fisheries for sustainable development“
Euroopa Komisjon, “Sustainable Fisheries and Poverty Reduction”
ECDPM (9/2011) “Fishing in Troubled Waters? An Analysis of the Upcoming Reform of the Common Fisheries Policy from the Perspective of Policy Coherence for Development”

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee