Terveilm

In English

Pagulased

Probleem: Ühe käega annab Eesti vaestele arenguriikidele abi inimõigusi ja demokraatiat puudutavate probleemide lahendamiseks. Teisalt jätab konservatiivne pagulaspoliitika ukse taha inimesed, kes on sunnitud enda kodumaalt tagakiusamise või sõja eest põgenema.

Rahvusvaheline raport toob välja vasturääkivused Eesti välispoliitikas ja varjupaigapoliitikas – kui arengukoostööga toetatakse inimõigusi ja demokraatiat, siis Eesti pagulaspoliitika jätab ukse taha inimesed, kes on sunnitud enda kodumaalt põgenema.

Raporti Eesti autor, Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespok selgitab: “Eesti on 15 aasta jooksul toetanud demokraatia ja inimõiguste edendamist arengumaades, sealhulgas Gruusias, Afganistaanis ja Süürias. Paljud inimesed nendest riikidest on taotlenud ka Eestist varjupaika, kuna omal maal ähvardab neid vägivald või tagakiusamine. Kahjuks rahuldatakse nendest taotlustest vaid üksikud.”

Tõrjuv suhtumine põgenike suhtes on eriti arusaamatu, kuna eestlastest pagulased said ka ise 20. sajandi rasketel aegadel abi teistelt riikidelt. Kümnetel tuhandetel eestlastel on isiklik pagulaskogemus või tunnevad nad inimesi, kes olid sunnitud esimese või teise maailmasõja ajal riigist lahkuma.

On kiiduväärt, et Eesti suunab suure osa oma arengukoostööst ja välispoliitikast inimõiguste kaitsmisele ning edendamisele, kuid muret tekitab asjaolu, et pagulaspoliitika puhul ei lähtuta samadest eesmärkidest. Arenguskoostöö Ümarlaud ootab, et valitsus tegeleks valdkondadega ministeeriumiteüleselt ja lahendaks selle vastuolu. Inimõiguste eest seismiseks kogu maailmas peaksid pingutusi tegema ka Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium.

Raport soovitas Eestil osaleda UNHCR-i juhitud põgenike ümberasustamisprogrammides (nüüdseks osaleme üle-Euroopalises ümberasustamisprogrammis), parandada Eesti seadusandlust ja varjupaigataotlejatele mõeldud teenuseid. Samuti on oluline analüüsida erinevate poliitikavaldkondade seotust, et nad kõik toetaksid sama eesmärki ja üks poliitika ei õõnestaks teist.

Allikas: raport „World-Wise Europe: sidusam Euroopa õiglasema maailma nimel“ (sama raport inglise keeles)

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee