Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Eesmärk: kliimamuutuste ohjamine ja selle tagajärgedega võitlemine

goal13Hetkel kahjustavad kliimamuutused kõiki riike kõikidel kontinentidel. See häirib riikide majandust ja mõjutab elusid, minnes rahvale, kogukondadele ja riikidele juba praegu kalliks maksma, aga tulevikus veelgi rohkem.

Inimesed kogevad kliimamuutuste tõsiseid tagajärgi – imastik muutub, meretase tõuseb ja ekstreemsed ilmastikunähtuseid on järjest enam.

Inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkogused järjest suurenevad ja süvendavad seeläbi kliimamuutusi. Nüüd on need jõudnud ajaloo kõrgeimale tasemele. Kui midagi ette ei võeta, prognoositakse 21. sajandi jooksul maailma keskmise pinnatemperatuuri kasvu enam kui 3 °C võrra. Kõige vaesemad ja haavatavamad inimesed kannatavad selle pärast kõige rohkem.

Kliimamuutused on ülemaailmne väljakutse, mis ei tunnista riigipiire. Atmosfääri heidetud saaste mõjutab kõikjal elavaid inimesi. See probleem nõuab lahendusi, mis tuleb kooskõlastada rahvusvahelisel tasandil ning arengumaade abistamine eeldab rahvusvahelist koostööd. Kliimamuutustega võitlemiseks kiitsid riigid heaks Pariisi kokkuleppe. Lugege selle kohta lähemalt.

Tänu valitsusvahelisele kliimamuutuste rühmale teame me järgmist:

  • Perioodil 1880–2012 tõusis maailma keskmine temperatuur 0,85 °C võrra. Selle aitab perspektiivi panna tõsiasi, et iga kraadi kohta, mis temperatuur tõuseb, väheneb teraviljasaak 5% võrra. Mais, nisu ja teised peamiste põllukultuuride saagikus on perioodil 1981–2002 soojema kliima tõttu kõikjal maailmas langenud 40 megatonni aastas
  • Ookeanid on soojenenud, lume ja jää kogus langenud ja merepind tõusnud. Kuna kliima on soojenenud ja jää sulanud, on merepind vahemikus 1901–2010 tõusnud 19 cm võrra. Arktika merejää hulk on alates 1979. aastast vähenenud, mil igal kümnendil on kadunud 1,07 miljonit km² jääd
  • Arvestades kasvuhoonegaaside praegusi koguseid ja jätkuvat heidet, on pea kõigi stsenaariumite korral tõenäoline, et võrreldes aastatega 1850–1900 ületab gloobaalne temperatuuritõus käesoleva sajandi lõpuks 1,5 °C. Maailma ookeanid soojenevad ja jää sulamine jätkub. Prognoosi kohaselt tõuseb keskmine meretase aastaks 2065 24–30 cm ja aastaks 2100 40–63 cm. Enamus kliimamuutuste mõjudest püsivad sajandeid, isegi kui saastamine lõpeks.
  • Ülemaailmsed süsinikdioksiidi (CO2) heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud pea 50%
  • Heitkogused kasvasid perioodil 2000–2010 kiiremini kui eelnenud kolmekümne aasta jooksul kokku
  • Paljude tehnoloogiliste meetmete ja käitumise muutumise abil on endiselt võimalik seada globaalse keskmise temperatuuri tõus võrreldes tööstusajastu eelse tasemega kahe kraadi juurde Celsiuse järgi
  • Suured institutsioonilised ja tehnoloogilised muutused annavad enam kui 50% võimaluse, et globaalne soojenemine seda piiri ei ületa

Eesmärgid:

  • Suurendada kõikide riikide vastupidavust kliimaga seotud ohtudele ja loodusõnnetustele ning nende suutlikkust kohaneda kliimamuutustega.
  • Lülitada kliimamuutustega võitlemise meetmed riiklikesse tegevuspoliitikatesse, tegevuskavadesse ja planeerimisse.
  • Täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas.
  • Täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni arenenud osalisriikide lubadus kaasata 2020. aastaks igal aastal erinevatest allikatest kokku 100 miljardit USA dollarit arenguriikide vajaduste rahuldamiseks seoses leevendusmeetmetega ja tegevuskava rakendamise läbipaistvuse tagamisega ning käivitada võimalikult kiire kapitaliseerimisega täismahus roheline kliimafond.
  • Toetada kliimamuutustega seotud tõhusa planeerimise ja juhtimise suutlikkuse suurendamise mehhanisme vähim arenenud riikides ja väikestes arenevates saareriikides, keskendudes muu hulgas naistele, noortele ning kohalikele ja tõrjutud kogukondadele.

Lingid:

UN and climate change site

UN Framework on the Convention on Climate Change

World Meteorological Organization

UN Population Fund

Allikas: UN.org

Täida küsitlus, võida meeneid!