Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Relvad

Probleem: Euroopa Liit on maailma suurim arengukoostöö rahastaja ning oluline rahu ja demokraatia eestkõneleja maailmas. Samas on mitmed Euroopa riigid suured relvaeksportijad. Niisiis annab EL abi rahu kehtestamiseks, kuid relvamüügi kaudu takistab selle unistuse tegelikkuseks saamist ning võtab süütutelt kannatajatelt võimaluse inimväärselt elada.

Relvade müük ebastabiilsetesse piirkondadesse suurendab relvastatud vägivalla puhkemise ohtu. Mitu EL liikmesriiki on suured relvaeksportijad ja see on üks valdkond, kus majanduslik või julgeolekualane kasu põrkuvad selgelt arengueesmärkidega.

ELi liikmesriigid on lubanud, et ei ekspordi sellist varustust, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, rahvusvaheliseks agressiooniks või mis toidaks ebastabiilsust kohapeal. Samas ei ole see seisukoht aidanud peatada ELi relvade eksporti inimõiguste rikkujatele ja konflikti tulipunktidesse. Näiteks 2010. aastal läks Saudi Araabiasse ligi 20% Ühendkuningriigi tavarelvade ekspordist.

Lisaks ütleb EL, et liikmesriigid peavad vaatama, kas eksport takistab relvi ostva riigi säästvat arengut. Vaatamata sellele müüb EL relvi riikidele, kes kannatavad sügava vaesuse all. Näiteks, 2006. aastal andis Rootsi loa sõjalise radariseiresüsteemi ekspordiks Pakistani, mis maksis 814 miljonit dollarit. See on 12 korda rohkem kui Pakistani vee ja kanalisatsiooni aastaeelarve.

Vastutustundetu relvakaubandus rikub otseselt inimõigusi ning lisaks on sellel hävitav, tihti aastaid kestev mõju majandusarengule. Võtame näiteks Nepali. See riik kulutab umbes 10% oma kogurahvatulust riigikaitsele – rohkem kui haridusele või tervisele. Kümme aastat kestnud relvastatud konflikt on tõsiselt kärpinud riigi arengut. EL kulutab Nepalis arendustegevustele miljoneid, sh rahastab head valitsemistava, vaesuse vähendamist ja inimõiguste tagamist. 2002. ja 2005. aasta vahel sai Nepal väga palju relvi, mitte ainult USAst ja Indiast, vaid ka ELi liikmesriikidest, sh Ühendkuningriigist, Belgiast ja Prantsusmaalt.

eu-arms-sales-to-egypt

Veel üks näide ELi relvatarnetest, seekord Egiptusesse.
EU Arms Sales to Egypt infographic by ekapros.

Samal ajal kulutab EL igal aastal arengufondidele umbes seitse miljardit eurot. Aafrika sai 2010. aastal umbes kümme miljardit eurot. Paljud ELi prioriteetsed riigid on konfliktsed või konfliktijärgsed riigid, näiteks Kongo Demokraatlik Vabariik, Sudaan, Eritrea, Uganda, Libeeria, Etioopia, Kolumbia ja Nepal. Osa ELi rahastusest on suunatud otse vägivallaga seotud probleemide lahendamisele, näiteks väikerelvade hävitusprojektid.

Tutvu ka European Network Against Arms Trade ja Campaign Against Arms Trade tegevusega.

Tõlgitud ja kohandatud järgmistest allikatest:
CONCORD, 2011, „Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega 2011“
Evert Vermeer Foundation, 2007, “Policy Coherence for Development: A practical guide”

Täida küsitlus, võida meeneid!