Terveilm

In English

Miks hoolida?

21. sajand on maailma parim aeg, milles elada, mitte kunagi pole nii paljudel inimestel olnud nii hea. Heaolu tekitab aga uusi probleeme – kui kliima soojenemine jätkub, tähendab see meie laiuskraadil, et suved lähevad veel külmemaks ja lumised talved kaovad üldse. Liigtarbimise tõttu on ookeanides saarte suurused prügihunnikud ja loodust hävitatatakse järjest kiiremini.

Üksi ei suuda keegi nii suuri probleeme lahendada, kuid tarbijaid on miljoneid ja koos on meie mõju suur. Vaid mõni väike, kuid oluline samm aitab parema maailma loomisele kaasa. Targalt kinkimine on sellest üks osa ja näitab hoolimist palju suuremal skaalal, kui arvata võiks. Kuidas see täpselt toimib ja miks on maailmast hoolimine nii oluline?

  1. Meie käitumine mõjutab kogu maailma

Meie igapäevased tarbimisotsused, ka populaarsed jõulukingid, on otseselt seotud maailma kõige vaesemate inimestega. Suur osa meie riietest toodetakse Bangladeshis, Türgis, Usbekistanis ja Indias. Kohv valmib Mehhikos või Etioopias, nutitelefonide parimad osad on pärit muuhulgas Kongo kaevandustest. Neist alles jääv prügi võib viimaks jõuda hoopis Nigeeriasse.  Ühe teksapaari valmimiseks kulub keskmiselt 3400 liitrit vett, ühe plastpudelis vee tegemiseks läheb aga 26 liitrit. Tühi pudel laguneb 1000 aastat.

Loomulikult panustavad ka valitsused ja MTÜd olukorra muutmisse. Tegelike muutuste jaoks peaksid oma käitumist muutma kõik inimesed, nagu mina ja sina. Kui joome pudelivee asemel kraanivett, ei peaks pudeliprügile mõtlema ja ka valitsustel kuluks vähem raha prügiprobleemide lahendamiseks. Isegi nii väike riik kui Eesti mõjutab maailma tarbimist märgatavalt. Kilekottide kasutamises oleme maailmas paraku esirinnas.

  1.    Kõik inimesed väärivad head elu.

Me kõik oleme inimesed, kes väärivad head elu ja selle kaitsmist. Me oleme kõik seotud ja meie käitumine mõjutab otseselt inimeste elu ka teiselpool maakera. Meie otsustame, millisele firmale enda raha anname – kas sellele, kes inimesi ja loodust austab või mitte.

Globaalprobleemidel ei ole piire. Kuigi paljud probleemid (nagu kliima soojenemine või näljahäda) mõjutavad arenguriike rohkem, jõuavad mured varem või hiljem ka meie õuele. Humanitaarprobleemidest võivad välja kasvada konfliktid, mis on omakorda ohuks rahvusvahelisele julgeolekule. Kliima soojenemine ja keskkonnaprobleemid toimivad ahelana, mille otsad ulatuvad ka meie toidulaua ja metsadeni. Neid probleeme ennetada on kindlasti tunduvalt odavam kui tegeleda tagajärgedega või jätta need mured hoopis järeltulevate põlvede kaela.

  1.    Ka väikestel sammudel on suur mõju.

Globaalprobleemidest rääkimine ei tähenda, et neid ei saaks lahendada. Ühise heaolu parandamiseks saame kõik teha väikseid, aga jõukohaseid samme. Nii oleme viimase 15 aasta jooksul suutnud maailmas lapstööjõudu vähendada 78 miljoni lapse võrra. 25 viimase aasta jooksul on 2,6 miljardit inimest saanud ligipääsu puhtale veele ja äärmuslikust vaesusest on välja tulnud 700 miljonit inimest.

Suuremate probleemide lahendamiseks annavad paljud riigid arenguabi ja teevad arengukoostööd. Maailma suurim arenguabi andja on Euroopa Liit, samuti on meie väikse Eesti panus väga oluline. Kunagi olime me ise arenguabi saajad. Aastate jooksul on Eesti saanud 32 korda rohkem abi kui oleme andnud. Nüüd oleme ise jõudnud abi andjate hulka ning aitame nõu ja jõuga nõrgemaid, nii nagu kunagi meid toetati.

Samal teemal

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee