Terveilm

In English

Mõisted

Kestlikust arngust rääkides kasutatakse sageli mõisteid, mis on üksteisele sarnased, kuid uurides tähendavad hoopis erinevaid asju. Siin on mõned mõisted, mis ehk aitavad valdkonnast rääkides 

Keskkond

Süsiniku jalajälg – ingl. carbon footprint; inimese poolt otseselt või kaudselt oma tegevusega tekitatud kasvuhoonegaaside koguse näitaja. See hõlmab tootmisprotsesse, transporti, ostusid, mille tootmisel tekitati kasvuhoonegaase, ning toidu ja mugavuste/hüvede tarbimist. Iseloomustab inimtegevuse mõju keskkonnale, eriti kliimamuutustele. Vaata ka süsiniku jalajälje kalkulaatorit.

Ringmajandus – ingl. circular economy; majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel ning toodete parandamisel ja kokku kogumisel nende olelusringi lõpus, mis materjalide eraldamise teel võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks.

Jäätmevaba – ingl. zero waste; Selle põhimõtte järgimine, et elada (ka toota) võimalikult jäätmevabalt ning lisaks ühe asja tootmise jäägid kasutada ära järgmises protsessis.

Taaskasutus (uuskasutus) – ingl. reuse; pruugitud materjalide ja esemete korduvkasutusse suunamine. Rõivaste, kanga ja furnituuri kasutamine uue loomiseks.

Ringväärindamine – ingl. upcycling; üks ümbertöötlemise vorm, ent ringväärindamine hõlmab tarbetu või jääkmaterjali taaskasutamist ning sellele kvaliteetsema ja parema keskkondliku väärtusega otstarbe loomist. Näiteks plastikjäätmete kasutamine kanga tootmiseks. On võimalik oluliselt vähendada kaasaegse rõivatööstuse keskkonnamõjusid.

Kestlik tarbimine ja mood

Aeglane mood – ingl. slow fashion; termin hõlmab mitut lähenemist riiete ostmisele või omamisele ja moele, nagu kiirmoest (ingl. k. fast fashion) (masstoodetud riietest) keeldumine, Fair Trade ja kohalikult valmistatud toodete ostmine, second hand või vintage riiete ostmine, eetiliselt või jätkusuutlikest kangastest valmistatud riiete eelistamine, kauakestvate ja kvaliteetsete riiete valimine, isetehtud (do it yourself) mood ning riiete ostmine harvemini, et moe tarbimise kiirust aeglustada.

Kiirmood – ingl. fast fashion; termin kirjeldab modernsemaid äritänava moekäsitlusi. Kirjeldab trendide edastamise tempot võimalikult kiiresti moelavadelt äritänavate poodidesse. Muutuvate trendide kiirus tekitab vajaduse toota suurtes kogustes riideid kiirelt ja odavalt. Selle tagajärjeks on paratamatult riiete masstootmine ja raiskav suhtumine moe tarbimisse, kuna esemed heidetakse kõrvale nii pea, kui uued poodi tuuakse. Kiirmoetööstust on seostatud tehastega, kus töötajatel on halvad töötingimused, ning odavate ja ebajätkusuutlike kangaste kasutamisega, mis võivad kahjustada keskkonda. Rõivaste kvaliteet väheneb, kuna jaemüüjad konkureerivad madalate hindadega, et peavoolu tarbijaid ligi meelitada.

Jätkusuutlik mood/ökomood/eetiline mood – ingl. sustainable fashion/eco fashion/ethical fashion; osa jätkusuutlikkuse ja jätkusuutliku disaini laienevast trendist. See tähendab protsessi, milles võetakse arvesse eetilist ja keskkondlikku mõju, et seeläbi vähendada toote loomise ja tootmisega kaasnevat võimalikku mõju planeedile ja teistele inimestele. Jätkusuutliku moe eesmärk on toetada keskkonnateadlikkust ja sotsiaalset vastutust ning toota riideid kangastest, mille allikad on jätkusuutlikud, mida toodetakse eetilise protsessi käigus ja mis tänu paremale kvaliteedile kestavad. Jätkusuutlikul lähenemisel võetakse arvesse rõivaeseme kogu tsüklit alates selle disainist kuni võimaliku kasutuseni ja eluiga, et seda saaks jätkusuutliku moe alla liigitada.

Sünteetiline kangas – on saadud nafta, kivisöe, maagaasi jne töötlemisel. Sünteetilised kiud on polüamiid (nailon), polüester, polüakrüül.

Orgaaniline kangas – tehtud materjalist, mis on kasvatatud orgaanilise põllumajanduse standardite järgi. Need ei sisalda kahjulikke ja mürgiseid kemikaale, on kasvatatud kasutamata kahjulikke pestitsiide ja geneetiliselt muundatud organisme, tehastes on kõrgemal tasemel töötingimused, kus muuhulgas hoitakse silma peal ka tööloomade heaolul. Orgaaniline puuvill, orgaaniline vill, orgaaniline siid, orgaaniline linane.

Teadlik tarbija – ingl. conscious consumer; inimene, kes on teadlik mitte-jätkusuutlikult või mitte-eetiliselt valmistatud esemete ostmise negatiivsest mõjust. Antud põhjusel ostavad nad tooteid, mis vastavad jätkusuutlikkuse juhistele, ning ei panusta masstootmisse ega raiskavatesse ega kahjulikesse tootmisprotsessidesse.

Vastutustundlik tarbimine – ingl. responsible consumption; Arusaam võrdsemast ja kestlikumast maailmast ning oma otsuste ja tegevuse tagajärgedest, olgu need üksikisiku, organisatsiooni või riigi tasandil, mis on jõukohane igaühele sõltumata sissetulekust.

Allikas: Slow – teadliku eluviisi sõnaraamat

Migratsioon

Maailma globaalprobleemid, inimtegevuse tekitatud probleemid, rahvastiku ebaühtlane kasv ning vanuseline koosseis maailma eri piirkondades põhjustavad rännet, eriti arvestades, et maailmas on piirkondi ja riike, kus rahvastik väheneb.

Rändel on palju põhjusi, mis tulenevad ülemaailmsetest probleemidest, nagu kliimamuutused – põuad põllumajanduslikes piirkondades, üleujutused, looduskatastroofide sagenemine ja võimsus, mageda vee ning metsade vähenemine. Rännet võib põhjustada ka inimtegevus -nafta ja metsade vähenemine, vaesus arengumaades, vaesuse-rikkuse ebaühtlane jaotumine maailmas, kasvav kultuuriline ja religioosne vastasseis, sõjalised kriisikolded.

Suur probleem on inimkaubandus, sest alati kui inimesed tunnetavad ohtu oma turvalisusele, leidub ka neid, kes on valmis olukorrast kasu lõikama. Inimkaubandus muudab keeruliseks majandusmigrantide ja põgenike eristamise ning (eba)seaduslike immigrantide tuvastamise. See on kasvanud vähesest riigipiiride ületamisest paljusid riike ja palju raha haaravaks äriks, mis hõlmab kogu maailma.

Migratsiooni puhul tuleks eristada järgmisi mõisteid:

Asüülitaotleja või varjupaigataotleja – välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes Piirivalveamet või Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ei ole otsust teinud. Eesti seadusandlus kasutab sõna varjupaigataotleja.

Ajutist kaitset vajav isik – välismaalane, kes ei vasta pagulasseisundi konventsioonis märgitud pagulase mõistele, kuid kelle riiki lubamine on põhjendatud humaansetel kaalutlustel. Ajutist kaitset antakse massilise sisserände korral välismaalasele, kes on sunnitud rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist lahkuma või on sealt evakueeritud. Seoses olukorraga riigis ei ole neil võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda, nad on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast või ähvardab neid tõsine oht langeda inimõiguste rikkumise ohvriks.

Ebaseaduslikult riigis viibiv isik – inimene, kellel puudub õigus (luba) riiki saabumiseks või riigis viibimiseks. Sageli nimetatakse ka illegaaliks.

Pagulane – välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast, viibib väljaspool päritoluriiki. Pagulase mõiste on määratletud 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonis.

Põgenik – inimene, kes põgeneb sõja, looduskatastroofi jm seest.

Refoulement – isiku tagasisaatmine riigi territooriumile, kus teda ohustaks tagakiusamine või mõnele muule territooriumile, kus teda taga kiusataks. Refoulement on vastuolus nii pagulasõiguse kui ka rahvusvahelise tavaõigusega.

Täiendava kaitse saaja – välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu. On alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sh surmanuhtluse, piinamise, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis-või karistamisviiside kasutamise või tema elu ohtu sattumise või relvakonflikti sattumise.

Varjupaik – riigi poolt kaitse andmine oma territooriumil isikutele teistest riikidest, kes põgenevad tagakiusamise või tõsise ohu eest. Varjupaik sisaldab mitmeid elemente, sh non-refoulement, luba jääda varjupaigariigi territooriumile ja inimlikud kohtlemisnormid.

Vaata lisaks:

Eesti Pagulasabi – tugiteenused pagulastele ja teavitusprojektid

Eesti Inimõiguste Keskus – pagulaste õigusnõustamine Eestis

Sotsiaalministeerium – varjupaiga taotlemise seadusandlus

Politsei- ja Piirivalveamet – rahvusvahelise kaitse taotlemise protseduur

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) Eestis

Inimõigused

Inimõigused on iga inimese kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel.

Inimõigusi saab teistest õigustest eristada kolme aspekti kaudu:

  • inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad;
  • inimõigusi on kõigil inimestel võrdselt;
  • inimõigused kaitsevad kogu maailma, mitte üksnes konkreetse inimese või valitsuse eest.

Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on saanud üldsuselt laiema kajastuse ning on rohkem tuntud. Selle grupi inimõigused hõlmavad õigust elule, õigust vabadusele ja sõnavabadusele, õigust eraelu puutumatusele jne. Teise kategooria õigused on abstraktsemad, hõlmates näiteks õigust tööle, tervisele, haridusele jne. Inimõigusi ei saa kelleltki ära võtta, aga neid võib teatud juhtudel piirata.

Rahvusvahelisel tasandil on inimõigused kaitstud mitmete instrumentide kaudu. Kesksed ja olulisemad neist on: Inimõiguste ülddeklaratsioon (UDHR), Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (ICCPR) ning Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (ICESCR). Kõik need on ÜRO loodud vahendid, mis kohalduvad kogu maailmas.

Euroopa regioonis reguleerib inimõigusi lisaks ÜROle eeskätt Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa inimõiguste konventsioon. Selles tekstis väljatoodud õiguste rikkumine võidakse viia Euroopa Inimõiguste Kohtu ette. See on olnud Euroopas pikka aega ainuke selle valdkonna akt. Pärast Lissaboni lepingu ja sellele lisatud Põhiõiguste harta vastu võtmist on Euroopas üks sarnane dokument lisaks, kuigi see kehtib üksnes EL mõjusfääris.

Allikas: Inimõiguste Keskus

Majandus ja ühiskond

Sooline võrdõiguslikkus – ingl. gender equality; põhimõte, mille kohaselt kõik inimesed n vabad välja arendama oma individuaalseid võimeid ning tegema soorollide seatud piiranguteta valikuid ning mille kohaselt naiste ja meeste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi käsitletakse, väärtustatakse ja hinnatakse võrdselt.

Lapstööjõu kasutamine – ingl. child labor; teatud vanusepiirist nooremad lapsed peavad tegema neile sobimatut tööd, mis segab kooliskäimist, õppimist ja puhkust, takistab lapse füüsilist, moraalset, emotsionaalset ja psühholoogilist arengut ning võimaldab tootjatel hoida hinnad madalad. Lapsed ei saa või ei tohi töötamise pärast käia koolis, mängida ega olla lapsed. Lapstööjõu kasutamine on kuritegu ja sel moel toodetud kaupade ostmine on vale vaatamata sellele, et see võib olla kultuuriliselt või vajaduspõhiselt argumenteeritud.

Allikas: Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus – soolise võrdõiguslikkuse seadus ja terminoloogia, Slow – teadliku elustiili sõnaraamat

Laste õigused

Kõik lapsed maailmas on väärtuslikud. Riikide valitsused peavad hoolt kandma selle eest, et kõigi laste õigused oleksid kaitstud.

ÜRO lapse õiguste konventsioonis kirja pandud õigused kuuluvad igale kuni 18-aastasele lapsele ja noorele inimesele kogu maailmas. Seda hoolimata välimusest, nahavärvist, soost, emakeelest, uskumustest ja arvamustest ning rahvusest. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 21.10.1991.

Lisaks on ÜRO-s jõustunud:

  • Lapse õiguste konventsiooni laste osalust relvakonfliktis käsitlev fakultatiivprotokoll (jõustunud 12.02.2002) – Eesti alla kirjutanud 24.09.2003 (ei ole ratifitseeritud) (saadaval inglise keeles);
  • Lapse õiguste konventsiooni laste müügi, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitlev fakultatiivprotokoll (jõustunud 12.02.2002) – jõustunud Eesti suhtes 03.09.2004 (RT II 2004/23/94)

Vaata lisaks: ÜRO lapse õiguste konventsioon (1989), Lastekaitse Liit, ÜRO lastefond – UNICEF, Eesti lasteombudsman

 

 

About us

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic.

AKÜ is located in Tallinn, Estonia.

AKÜ’s financial year lasts from January 1 to December 31.

AKÜ’s main goal is to improve the creation and implementation of development policy and informing the general public of the issues in development cooperation and their opportunities to participate in it.

AKÜ main acitivities include:

AKÜ’s work is regulated by the laws of the Republic of Estonia and AKÜ’s statute.

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organisations and foundations that are active in the field of development cooperation.

AKÜ’s highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council that is responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly.

AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff.

The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn.

Estonian Roundtable for Development Cooperation brochure (pdf)

Contacts

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a, 10412
A3 building
Skype: terveilm
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee

www.twitter.com/terveilm
www.facebook.com/terveilm
www.linkedin.com

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee
World Day/ Maailmapäev coordinatormaailmapaev@terveilm.ee
GLEN coordinatorglen@terveilm.ee

Members