Kohaliku kestliku arengu keskkonnasoovitused kogusime kokku 2020. aasta l\u00f5pus ning nende anal\u00fc\u00fcs ja hindamine toimus 2021. aasta esimestel kuudel. Soovitused aitas veebi panna <\/span>Andmekool<\/span><\/a>. <\/span><\/p>\n\n\n Rohetiiger s\u00fcnteesis soovitusi j\u00e4rgmiselt: <\/span><\/p>\n <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n Soovituste koosloomes osalesid j\u00e4rgmised \u00fchendused: <\/span><\/p>\n <\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n Jaotus kestliku arengu eesm\u00e4rkide l\u00f5ikes. <\/strong><\/p>\n\n\n\n Jaotus valdkondade l\u00f5ikes. <\/strong><\/p>\n\n\n\n Eesm\u00e4rk: S\u00e4ilitada \u00f6kos\u00fcsteemid, nende \u00f6koloogiline toimimine ja looduse h\u00fcved, et tagada vajalik elukvaliteet inimesele ja \u00fchiskonnale.<\/strong><\/p>\n Seos kestliku arengu eesm\u00e4rkidega: <\/p>\n Mis suunas peavad omavalitsused liikuma? <\/span><\/p>\n Soovituse eesm\u00e4rk<\/b> Soovitus on k\u00f5ige asjakohasem rohev\u00f5rgustikku kuuluvatel metsaaladel. Kindlasti tuleb soovitust arvesse v\u00f5tta suurte linnade \u00fcmbruses, kus rohev\u00f5rgustik on k\u00f5ige rohkem ohustatud.<\/p>\n Juhend<\/b> Taust<\/b><\/p>\n Intensiivne metsamajandus on v\u00e4hendanud metsade kvaliteeti elupaikadena ja seet\u00f5ttu kahandanud elurikkust ja halvendanud \u00f6kos\u00fcsteemide toimimist (Butchard jt 2010). S\u00e4ilikpuude kasvama j\u00e4tmine v\u00e4hendab metsaraie keskkonnam\u00f5ju ning aitab toetada elurikkust. Mida rohkem s\u00e4ilikpuid metsa j\u00e4etakse, seda positiivsem on m\u00f5ju elurikkusele (Sterkenburg jt 2019, Rosenvald ja L\u00f5hmus 2008, Fedrowitz jt 2014). Samuti suurendavad s\u00e4ilikpuud rohev\u00f5rgustiku alade sobivust puhkamiseks (Silvennoinen jt 2001). Seega on v\u00e4ga vajalik kehtestada rohev\u00f5rgustiku aladele j\u00e4\u00e4vates metsades praegusest rangemad n\u00f5uded s\u00e4ilikpuude hulga kohta.<\/p>\n Ka Eestis tehtud uuringud n\u00e4itavad, et s\u00e4ilikpuud parandavad elupaigakvaliteeti isegi v\u00e4ga intensiivselt majandatavates metsades (Rosenvald jt 2019). 2014. aastast kehtiva metsaseaduse kohaselt tuleb raielangile s\u00e4ilikpuid j\u00e4tta v\u00e4hemalt 5 tihumeetrit \u00fche hektari kohta, \u00fcle 5 hektari suurustel raielankidel n\u00f5utakse s\u00e4ilikpuude j\u00e4tmist v\u00e4hemalt 10 tihumeetri jagu. Alates 2017. aastast tuleb lageraiete puhul n\u00f5utuga sarnases mahus s\u00e4ilikpuid j\u00e4tta ka turbe- ja valikraietel. Siiski on teada, et senises mahus s\u00e4ilikpuud ei taga eesm\u00e4rgiks seatud \u00f6koloogilist kasu metsale (Kuuluvainen jt 2019, Fedrowitz jt 2014), r\u00e4\u00e4kimata rohev\u00f5rgustiku s\u00e4ilimisest. Liiga v\u00e4ike s\u00e4ilikpuude arv v\u00f5i liiga v\u00e4ikesed s\u00e4ilikpuude grupid ei v\u00f5imalda kvaliteetseid elupaiku s\u00e4ilitada ega taga j\u00e4tkusuutlikkust, mida on vaja paljudele metsa elur\u00fchmadele (Kuuluvainen jt 2019). Suur osa s\u00e4ilikpuid hukkub m\u00f5ne aasta jooksul peale raiet ega t\u00e4ida seega neile pandud ootusi metsa\u00f6kos\u00fcsteemi hoidmisel (Rosenvald jt 2019).<\/p>\n Skandinaavia maades ja Soomes peetakse lageraiet peamiseks p\u00f5hjuseks, miks paljud metsaliigid on sattunud ohustatud liikide nimekirjadesse (Tingstad jt 2018). Minimaalne s\u00e4ilikpuude arv on Soomes varasemalt 5 puult hektari kohta t\u00f5stetud 10 puule hektari kohta, sama tingimus on ka Norras ja Rootsis. Osades piirkondades P\u00f5hja- ja L\u00f5una-Ameerikas ning Austraalias j\u00e4etakse rohkem kui 30% puudest kasvama s\u00e4ilikpuudena, s\u00e4ilitamise n\u00f5uded on seal erinevad ka erit\u00fc\u00fcbilistes ja eri omanike metsades (Gustafsson jt 2012).<\/span><\/p>\n Metsa rohev\u00f5rgustiku toimimise seisukohast v\u00f5ib kaaluda lageraietest loobumist rohev\u00f5rgustiku piirkondades, samas v\u00f5ivad raielangid osutuda just elupaikadeks ja vajalikeks \u00fchendusteedeks avamaastike liikidele (Ram jt 2020). Seega v\u00f5ib s\u00e4ilikpuude meetod rohev\u00f5rgustikku sobida, kui puid j\u00e4etakse kasvama senisest rohkem. Lageraietest loobumise ja lageraiete vahel on veel muid metsahooldusvariante, mis v\u00f5ivad rohev\u00f5rgustiku piirkonda paremini sobida. Rohev\u00f5rgustikes (v\u00f5i k\u00f5rgendatud avaliku huviga aladel) v\u00f5iks valdavalt kasutada valik- ja turberaieid. S\u00e4ilikpuude j\u00e4tmine puudutab neid raieviise samamoodi.<\/p>\n S\u00e4ilikpuude valik peab olema h\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud, et v\u00e4ltida puude kiiret hukkumist p\u00e4rast \u00fcmbritseva metsa raiet (Rosenvald jt 2019). Eelistama peaks suuremaid puid ning puid, mis on kohanenud (pool)avatud tingimustes kasvamisega (Rosenvald jt 2008), samuti tuleks puid s\u00e4ilitada grupiti. Puuliike ja asukohta teadlikult valides ) v\u00f5ib kasvama j\u00e4etud gruppide suremus olla neli korda v\u00e4iksem kui hajali j\u00e4etud puude puhul (R. Rosenvald, avaldamata andmed).<\/p>\n Soovituse esitas<\/b>:<\/b> Bioteaduste \u00dcli\u00f5pilaste Selts<\/span><\/p>\n Soovitust hindas<\/b>:<\/b> Tuul Sepp, Raul Rosenvald<\/span><\/p>\n<\/div>\n Soovituse eesm\u00e4rk<\/b><\/p>\n Eesm\u00e4rk on luua ja s\u00e4ilitada rohev\u00f5rgustikke Eestis. Keskkonnaprobleem, mida rohev\u00f5rgustiku rajamisega lahendatakse, on elupaikade kadumine ja killustumine, millel on tugev negatiivne m\u00f5ju looduslike liikide mitmekesisusele ja arvukusele (Fahring 2003). Rohealade toimimiseks terviklike ja vastupidavate \u00f6kos\u00fcsteemidena on oluline \u00fchendusteede tekitamine elupaiga tuumalade vahel (Liu jt 2018).<\/p>\n Arendussurve rohev\u00f5rgustikule on olnud viimasel aastak\u00fcmnel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne Tallinna ja Tartu r\u00f5ngasvaldades (Poom ja Sepp 2020). Toimiva rohev\u00f5rgustiku ehitamiseks on siiski oluline, et soovitusi v\u00f5etakse arvesse k\u00f5igis omavalitsustes. Rohev\u00f5rgustiku konfliktid avalduvad k\u00f5ige teravamalt seoses tiheasustus- ja t\u00f6\u00f6stusaladega ning suurte taristuobjektidega (teed jm), kuid kindlasti on vajalik rohev\u00f5rgustikust johtuvaid p\u00f5him\u00f5tteid ja piiranguid rakendada ka metsade majandamisel.<\/span> Rohev\u00f5rgustikud on h\u00e4sti v\u00e4lja arendatud P\u00f5hjamaades (Nilsson jt 2019, Amorim jt 2021)<\/span> Taust <\/b><\/p>\n Eestis h\u00f5lmab seni planeeritud rohev\u00f5rgustik 55% maismaast. Rohev\u00f5rgustiku eesm\u00e4rk on \u00fchendada sidusalt eri t\u00fc\u00fcpi looduslikke v\u00f5i loodusl\u00e4hedasi maa- ja veealasid, et tagada nende \u00f6koloogiline toimimine ning maastike s\u00e4ilimine (Poom ja Sepp 2020). On selge, et rohev\u00f5rgustik praegusel kujul ei kata kogu elurikkuse elupaigavajadusi, nt peaksid olema arvesse v\u00f5etud nii metsaliigid, p\u00f5llu- ja niiduliigid kui ka m\u00e4rgalade liigid (Remm jt 2018).<\/p>\n Pikaajalised uuringud on n\u00e4idanud, et \u00fchendatud elupaikades suureneb liigiline mitmekesisus ja v\u00e4heneb liikide kohaliku v\u00e4ljasuremise oht (Damschen jt 2019). Rohealade ja metsade s\u00e4ilitamine rohev\u00f5rgustiku elementidena ei v\u00e4henda nende rekreatiivset ja sotsiaal-majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust, vaid vastupidi, suurendavad seda, sest \u00f6koloogiliselt mitmekesiste alade pakutavatest \u00f6kos\u00fcsteemi teenustest v\u00f5idavad ka inimesed ja majandus (vt nt Peh jt 2014).<\/p>\n Liigirikkuse s\u00e4ilitamiseks ei ole muid v\u00f5imalusi kui elupaikade taastamine ja nendevaheliste \u00fchendusteede tekitamine. Maastike looduskaitselisi eesm\u00e4rke on v\u00f5imalik saavutada vaid omavalitsuste pidevas ja h\u00e4sti koordineeritud koost\u00f6\u00f6s ja teadusp\u00f5histe lahenduste abil (Parrot jt 2019).<\/p>\n \u00d6koloogiliselt funktsionaalse rohev\u00f5rgustiku planeerimise teeb v\u00e4ga keeruliseks eri liigir\u00fchmade erinev elupaigakasutus. Kindlasti peab rohev\u00f5rgustik moodustama terviku \u00fcle kogu maa, kuid tervikliku rohev\u00f5rgustiku planeerimist raskendavad omavalitsuste piirid. On juhtumeid, kus \u00fche omavalitsuse rohev\u00f5rgustiku planeering ei arvesta rohev\u00f5rgustiku paiknemisega naaberomavalitsustes v\u00f5i puudub koost\u00f6\u00f6 samaaegse planeerimisprotsessi k\u00e4igus. Soovitust hindas:<\/b> Tuul Sepp, Jaanus Remm<\/span><\/p>\n<\/div>\n Soovituse eesm\u00e4rk<\/b> Eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada inimtegevusest tulenevat lindude liigirikkuse ja arvukuse langust ning tagada linnade praeguse linnurikkuse s\u00e4ilimine. Lindude arvukuse ja liigirikkuse langus on ka Eestis \u00fcha s\u00fcvenev probleem (European Bird Census Council, Marja ja Nellis 2018, Nellis ja Volke 2019). Arvestades kinnisvara- ja taristuarendusi ning muid lisastressoreid, v\u00f5ib pesitsusaegne raie linnas m\u00f5jutada liike veelgi rohkem kui metsades ning ohustada ka teiste liikide liigirikkust ja s\u00e4ilitamist, mist\u00f5ttu puudutab see soovitus nii metsa, parke kui ka muid omavalitsuste rohealasid. <\/span><\/p>\n Soovitust on vajalik j\u00e4rgida k\u00f5ikjal, kus metsa ja rohelust on veel piisavalt s\u00e4ilinud. Isegi pargi hooldust\u00f6id planeerides tuleks arvestada raierahuga.<\/p>\n Juhendid<\/b> Taust<\/b><\/p>\n Aruande kohaselt v\u00f5imaldab raierahu (praegu 15. aprill \u2013 15. juuli, kuid seda peaks seoses kliima soojenemisega pikemaks veninud pesitsushooaja t\u00f5ttu veelgi pikendama) igal aastal \u00e4ra hoida k\u00fcmnete tuhandete (hinnanguliselt isegi kuni 100 000) linnupoegade hukkumise (M\u00e4gi 2019) ja v\u00f5iks pidurdada lindude liigirikkuse ja arvukuse langust Eestis. Kuna linnades on pesitsuse algus veelgi varasemaks nihkunud valgusreostuse ja nn soojasaarte t\u00f5ttu, tuleks linnades varasema raierahu v\u00f5imalust eriti t\u00f5siselt kaaluda. Linnud on head keskkonnaseisundi indikaatorid , seega v\u00f5ivad lindudele suunatud keskkonnasoovitused aidata kaasa ka teiste looduslike liikide (kohalik taimestik, putukad, nahkhiired) liigirikkuse ja arvukuse s\u00e4ilitamisele. Soovitust hindas:<\/b> Tuul Sepp, Marko M\u00e4gi<\/span><\/p>\n<\/div>\n Soovituse eesm\u00e4rk<\/b><\/p>\n Soovituse eesm\u00e4rk on arendada omavalitsuse asutustes s\u00e4\u00e4stlikke sademevee kogumise ja \u00e4ravoolu lahendusi, et tagada linnaliste piirkondade vastupidavus muutuvale kliimale, lahendada uputuste ja \u00fcleujutustega seotud probleeme. Uputuste \u00fcks p\u00f5hjus on laienevast ehitustegevusest tulenev vett mittel\u00e4bilaskvate pindade lisandumine ja rohealade v\u00e4henemine. S\u00e4\u00e4stlikud sademevees\u00fcsteemid pakuvad sademevee \u00e4rajuhtimisel lahendusi ka korrusamajade piirkondades, kus on v\u00e4he haljasalasid.<\/p>\n Soovitus puudutab k\u00f5iki omavalitsusi, aga eelk\u00f5ige linnasid.<\/span> Head n\u00e4ited<\/b> Viimsis k\u00e4ib s\u00e4\u00e4stlike sademeveelahenduste projekt <\/span>UrbanStorm<\/span><\/a>, kus proovitakse lahendusi praktikas ja koostatakse juhendid teistele omavalitsustele.<\/span>Soovituste tekkelugu<\/h3>\n
\n
Soovituste koosloomes osalesid<\/h3>\n
\n
Kestliku arengu keskkonnasoovitused omavalitsustele<\/h2>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/SDG-1-1-1024x706.png\")
<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/KOV-jaotus-1-1024x664.png\")
<\/a><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\nSoovitused kuues kategoorias m\u00f5jususe j\u00e4rjekorras<\/b><\/h2>\n\n\n\n
Elurikkus<\/h5><\/a>\n
Energeetika ja kliima<\/h5><\/a>\n
J\u00e4\u00e4tmed ja ringmajandus<\/h5><\/a>\n
Koosloomeline valitsemine<\/h5><\/a>\n
Rohehanked<\/h5><\/a>\n
Maakasutus ja planeerimine<\/h5><\/a>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/h2><\/div>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/1-1024x256.png\")
<\/a><\/figure>\n\n\n\n![](\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/SDG-15.png\")
![](\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/SDG-12.png\")
![](\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/SDG-2.png\")
<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n\n
Suurima m\u00f5juga keskkonnateod:<\/h4>\n\n\n\n
Hooldada maastikke rohev\u00f5rgustikku arendavalt ja elurikkust toetavalt<\/h3>\n\n\n
1. Kehtestada \u00fcldplaneeringus rohev\u00f5rgustiku metsades s\u00e4ilitatavate s\u00e4ilikpuude kogus<\/h3>\n
<\/span>
<\/span>Soovituse eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada metsamajandamise negatiivset m\u00f5ju elurikkusele. Selle saavutamiseks tuleks uuendusraie puhul s\u00e4ilitada s\u00e4ilikpuudena puude koguhulgast 15%, sest alla selle ei ole s\u00e4ilikpuudel elustiku mitmekesisuse s\u00e4ilimisele tuntavat positiivset m\u00f5ju. Suurematel raiesmikel tuleb puid alles j\u00e4tta r\u00fchmadena, et nad oleksid tuulele vastupidavamad. S\u00e4ilikpuudeks tuleb valida v\u00f5imalikult j\u00e4medad puud, kuna need on tuulekindlamad ja pakuvad metsaliikidele rohkem elupaiku. Soovituse rakendamine aitab kaasa rohev\u00f5rgustiku ehk \u00f6kos\u00fcsteeme \u00fchendava terviku t\u00f5husamale toimimisele ning metsa\u00f6kos\u00fcsteemide j\u00e4tkusuutlikkusele.<\/p>\n
<\/b><\/p>\n\n
<\/span><\/a><\/li>\n<\/ul>\n2. Rohev\u00f5rgustiku osadel, mis j\u00e4\u00e4vad kaitsealast v\u00e4lja, s\u00e4ilitada metsade ja virgestusalade v\u00e4\u00e4rtus ja funktsioonid<\/h3>\n
<\/span>Head n\u00e4ited<\/b><\/p>\n
<\/span>
<\/span>Juhendid<\/b><\/p>\n\n
<\/span>
<\/span>Soovituse esitas:<\/b> Eestimaa Looduse Fond<\/span><\/p>\n3. Keelata pesitsusaegsed raied suure asustustihedusega elupaigat\u00fc\u00fcpides<\/h3>\n
<\/span><\/p>\n
<\/span><\/p>\n\n
<\/span><\/a><\/li>\n<\/ul>\n
<\/span>
<\/span>Mida rohkem puistupindala omavalitsuse territooriumil esineb ja mida v\u00e4hem seda ala h\u00e4iritakse, seda parem on see linnustikule. Paljud inimasustusega seotud keskkonnamuutused (\u00f5hureostus, k\u00f5rgem temperatuur, kohaliku taimestiku v\u00e4hesus, m\u00fcrareostus ja putukate v\u00e4hesus) m\u00f5jutavad negatiivselt just linnupoegi, mist\u00f5ttu v\u00f5ib raierahu inimasustuste l\u00e4hedastes metsades olla \u00fclit\u00e4htis tegur, mis asulates ja asulate l\u00e4heduses pesitseval linnustikul s\u00e4ilida v\u00f5imaldab.
<\/span>
<\/span>Lisaks raierahu kehtestamisele lindude pesitsusperioodil soovitab M\u00e4gi (2019) oma aruandes tekitada lisav\u00f5imalusi lindude pesitsemiseks. Selliseks lisatoeks on n\u00e4iteks pesakastid \u00f5\u00f5nespesitsejatele (mille puhul tuleb tagada ka iga-aastane pesakastide puhastus), aga ka p\u00f5\u00f5sarinde tekitamine parkidesse-asulatesse. Positiivse m\u00f5juga v\u00f5iks olla ka lamapuidu s\u00e4ilitamine (suurendab putukate liigirikkust \u2013 linnupoegade toidubaasi, aga pakub ka osale linnuliikidest pesitsusv\u00f5imalusi ja varjev\u00f5imalust kiskjate eest) ning elurikkust soosiv rohealade hooldus (v\u00e4iksem niitmissagedus) (McCleery jt 2012). Toiduks sobivate putukate puudus on \u00fcks peamisi tegureid, mis asulalindude pesitsusedukust piirab (Seress jt 2020), kuid mida leevendaks elurikkust soosiv hooldus. H\u00e4iringut (m\u00fcrareostus, \u00f5hureostus) pesitsusajal aitaks v\u00e4hendada v\u00e4iksem niitmissagedus (v\u00f5i v\u00e4hemalt kohati maastikuhoolduses masinate asendamine vikatitega niitmise v\u00f5i karjatamisega). Kuigi uuringuid konkreetselt maastikuhooldusmeetodite m\u00f5just lindude pesitsusedukusele on v\u00e4he, on siiski teada, et lindude pesitsusedukus on suurem (p\u00f5llumajanduslikel) aladel, kus maastikuhoolduses kasutatakse v\u00e4iksema keskkonnam\u00f5juga meetodeid (Stanton jt 2018).
<\/span>
<\/span>Soovituse esitas:<\/b> Eestimaa Looduse Fond<\/span><\/p>\n4. Lahendada s\u00e4\u00e4stlikult sademevee kogumine ja \u00e4ravool omavalitsuse asutustes ja korrusmajade piirkondades<\/h3>\n
<\/span><\/p>\n
<\/span><\/p>\n
<\/span>
<\/span>Kopenhaagenis ja Malm\u00f6s on s\u00e4\u00e4stlike sademeveelahendustega (sustainable urban drainage systems, SUDS) tegeletud juba aastaid ning seet\u00f5ttu peetakse neid linnu valdkonna pioneerideks. Kopenhagenis asuv Augustenborgi \u00f6kolinnak sai oma t\u00e4nase rohelise ilme aastatel 1998\u20132002, enne seda oli seal probleeme \u00fcleujutustega. Linnakus ehitati v\u00e4lja s\u00e4\u00e4stlikud sademevees\u00fcsteemid, sh 6 km veekanaleid ja k\u00fcmme tiiki, mis lahendasid probleemi. Vihmavesi immutatakse kanalites, tiikides ja katustel, \u00fclej\u00e4\u00e4v vesi suunatakse kanalisatsiooni. Malm\u00f6 V\u00e4stra Hamneni piirkonnas algas sadamaala arendus elamupiirkonnaks 2001. aastal, kui ehitati valmis Bo01 ala Euroopa elamumessi ajaks. Kogu ala on projekteeritud s\u00e4\u00e4stlikke energia- ja veemajanduse p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgides. <\/span>Loe l\u00e4hemalt<\/span><\/a>.<\/span><\/p>\n