{"id":37,"date":"2015-09-18T11:52:06","date_gmt":"2015-09-18T11:52:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/teabekeskus\/arengukoostoo\/abi-tulemuslikkus\/"},"modified":"2018-04-17T11:06:33","modified_gmt":"2018-04-17T08:06:33","slug":"tulemuslikkus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/arengukoostoo\/tulemuslikkus\/","title":{"rendered":"Abi tulemuslikkus"},"content":{"rendered":"
\n
\n

\"icongrouphorizontal_sml\"<\/a><\/p>\n

Abit\u00f5hususe ja tulemuslikkuse teema on olnud arenguabipoliitikas raskeim p\u00e4hkel , sest peale aastak\u00fcmneid arenguabile kulutatud summade ei olnud vaesus maailmas oluliselt v\u00e4henenud. \u00dchiselt t\u00f5deti, et v\u00f5tmek\u00fcsimus ei ole vaid rahas ja selle hulgas, vaid eelk\u00f5ige viisis ning taktikas, kuidas arengukoost\u00f6\u00f6d tehakse.<\/p>\n

Abit\u00f5hususe esimene k\u00f5rgetasemeline foorum kutsuti kokku 2002. aastal Roomas, millele j\u00e4rgnes abit\u00f5hususe teine k\u00f5rgetasemeline foorum 2005. aastal Pariisis. Seal\u00a0kirjutasid enam kui 100 doonor- ja arengumaad, rahvusvahelist organisatsiooni ja kodaniku\u00fchendust alla Pariisi deklaratsioonile abi tulemuslikkuse kohta<\/strong>. Sellega n\u00f5ustuti j\u00e4rgima viit p\u00f5him\u00f5tet, m\u00f5\u00f5tma edusamme konkreetsete n\u00e4itajate abil ja saavutama tulemusi aastaks 2010.\u00a0K\u00f5ige olulisem filosoofilisem muutus toimus p\u00f5him\u00f5ttes, et arengukoost\u00f6\u00f6 partnerriik peab protsessi ise juhtima ning selle suuna ka m\u00e4\u00e4rama, sest mida v\u00e4iksem oli arenguabi sihtriigi oma huvi ning osalus arengukoost\u00f6\u00f6 protsessis, seda tagasihoidlikemaks ja l\u00fchiajalisemaks j\u00e4id saadavad tulemused. Ja vastupidi.<\/p>\n

2008. aasta s\u00fcgisel Accras toimunud rahvusvahelisel abi tulemuslikkuse foorumil<\/a>, kus osales enam kui 1700 doonorriikide, arengumaade, rahvusvaheliste organisatsioonide, erafondide ja kodaniku\u00fchenduste esindajat, tehti vahekokkuv\u00f5tteid. Leiti, et edusamme on tehtud, kuid need pole olnud piisavad, ning vastu v\u00f5eti nn Accra tegevuskava<\/strong>, millega kinnitati Pariisi p\u00f5him\u00f5tteid, toodi m\u00f5ni neist selgemalt esile ja v\u00f5eti konkreetsemaid kohustusi.\u00a0\u00dcldiselt t\u00e4hendab see protsess arengumaade omavastutuse ja juhtrolli ning abitegevuse suurema koordineerituse suunas liikumist ning ka \u00fcleminekut \u00fcksikutelt projektidelt pikaajalistele koost\u00f6\u00f6programmidele.<\/p>\n

2011. aastal kohtusid riigijuhid taaskord Busanis, L\u00f5una-Koreas, et vaadata \u00fcle Accra tegevuskava edusammud. Senised saavutused ei ole paljudes valdkondades olnud piisavad ja riigid s\u00f5lmisid Busani partnerlusleppe<\/a>, mille alusel doonorid ja arenguabi saajad edasi t\u00f6\u00f6tavad.<\/p>\n

 <\/p>\n<\/div>\n

\n
\n

Pariisi deklaratsiooni p\u00f5him\u00f5tted<\/h3>\n<\/div>\n<\/div>\n
\n