{"id":5899,"date":"2015-09-30T10:21:34","date_gmt":"2015-09-30T10:21:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?page_id=5899"},"modified":"2015-10-01T17:32:35","modified_gmt":"2015-10-01T17:32:35","slug":"inimoigused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/inimoigused\/","title":{"rendered":"Inim\u00f5igused"},"content":{"rendered":"
\n

Inim\u00f5igused on iga inimese kaasas\u00fcndinud p\u00f5hi\u00f5igused, mis p\u00f5hinevad inimv\u00e4\u00e4rikusel.<\/h3>\n<\/div>\n
\n

Inim\u00f5igusi saab teistest \u00f5igustest eristada kolme aspekti kaudu:<\/p>\n

    \n
  1. Inim\u00f5igused on k\u00f5igil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad v\u00f5i millist kodakondsust omavad;<\/li>\n
  2. inim\u00f5igused on k\u00f5igil inimestel v\u00f5rdselt;<\/li>\n
  3. inim\u00f5igused on kogu maailma vastu ja mitte \u00fcksnes konkreetse inimese v\u00f5i valitsuse vastu.<\/li>\n<\/ol>\n

    Inim\u00f5igusi saab jagada poliitilisteks ja kodaniku\u00f5igusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks \u00f5igusteks. Esimene grupp on saanud \u00fcldsuselt laiema kajastuse ning on rohkem tuntud. Selle grupi inim\u00f5igused h\u00f5lmavad \u00f5igust elule, \u00f5igust vabadusele ja s\u00f5navabadusele, \u00f5igust eraelu puutumatusele jne. Teise kategooria \u00f5igused on abstraktsemad, h\u00f5lmates n\u00e4iteks \u00f5igust t\u00f6\u00f6le, tervisele, haridusele jne.\u00a0Inim\u00f5igusi ei saa kelleltki \u00e4ra v\u00f5tta, aga neid v\u00f5ib teatud juhtudel piirata.<\/p>\n

    Rahvusvahelisel tasandil on inim\u00f5igused kaitstud mitmete instrumentide kaudu. Kesksed ja olulisemad neist on: Inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsioon<\/a> (UDHR), Kodaniku- ja poliitiliste \u00f5iguste rahvusvaheline pakt<\/a> (ICCPR) ning Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste \u00f5iguste rahvusvaheline pakt<\/a> (ICESCR). K\u00f5ik need on \u00dcRO loodud vahendid, mis kohalduvad kogu maailmas.<\/p>\n

    Euroopa regioonis reguleerib inim\u00f5igusi lisaks \u00dcROle eesk\u00e4tt Euroopa N\u00f5ukogu koostatud Euroopa inim\u00f5iguste konventsioon<\/a>. Selles tekstis v\u00e4ljatoodud \u00f5iguste rikkumine v\u00f5idakse viia Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtu <\/a>ette. See on olnud Euroopas pikka aega ainuke selle valdkonna akt. P\u00e4rast Lissaboni lepingu ja sellele lisatud P\u00f5hi\u00f5iguste harta vastu v\u00f5tmist on Euroopas \u00fcks sarnane dokument lisaks, kuigi see kehtib \u00fcksnes EL m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris.<\/p>\n

    Inim\u00f5igusi ei paigutata tavaliselt\u00a0arengukoost\u00f6\u00f6 m\u00f5iste alla. Samas saab inim\u00f5igusi teatud juhtudel vaadelda \u00fche arengukoost\u00f6\u00f6 positiivse faktorina. Esiteks on arengukoost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk edendada sotsiaal-majanduslikku olukorda, mis on tihedalt seotud ka inim\u00f5igustega. Seega kanduvad \u00fche valdkonna positiivsed m\u00f5jud \u00fcle ka teisele. Teiseks, k\u00f5ik riigid ja organisatsioonid, kes oma toetust arengukoost\u00f6\u00f6 valdkonnas pakuvad, v\u00f5ivad n\u00f5uda arenguabi eeltingimusena inim\u00f5iguste olukorra parandamist.<\/p>\n

    \u00dcks Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rke on toetada demokraatlikel v\u00e4\u00e4rtustel p\u00f5hineva \u00fchiskonna arengut ning heade valitsemistavade j\u00e4rgimist. Gruusiaga jagasime seadusloome arendamise kogemust ja aidasime \u00fcles ehitada demokraatlikke institutsioone, parlamendi ametnikele tutvustasime Riigikogu praktilise t\u00f6\u00f6 kogemust ja kinkisime stenos\u00fcsteemi, mis aitab saada kirjaliku \u00fclevaate istungite k\u00f5nedest ja infovahetusest.<\/p>\n

    Ukraina riigiametnikele korraldatud eri seminare (WTO, sertifitseerimine, veterinaaria, erastamine, rahandus ja pangandus, integratsioon ja keelepoliitika jms). Alates 2006. aastast on tutvustatud Eesti kogemust Euroopa Liidu ja transatlantilise integratsiooni alal. 2005. ja 2006. aastal toetas Eesti Moldova eurointegratsiooni \u2013 koost\u00f6\u00f6s \u00dchendkuningriigi saatkonnaga Chi\u015fin\u0103us korraldati Moldovas koolitusi seoses Moldova \u00f5igusaktide \u00fchtlustamisega Euroopa Liidu \u00f5igusaktidega. Moldovas on toetatud ka \u00fclikoolide kaasamist siirdeuuringutesse, avalik-\u00f5igusliku\u00a0televisiooni reformi. Koost\u00f6\u00f6s Ungari v\u00e4lisministeeriumiga korraldi praktika Moldova ombudsmani institutsiooni ametnikele. Afganistanis toetasime 2008. aastal rahvaloenduse korraldamist ning 2009. aastal kohalike provintsijuhtide ja presidendivalimiste korraldamist.<\/p>\n

    Allikas: Inim\u00f5iguste Keskus<\/a> ja \u201c<\/a>Maailmaparandaja teejuht<\/a>\u201d<\/a> (2010)<\/p>\n<\/div>\n

    Vaata ka:<\/h4>\n

    www.humanrights.ee<\/a> (Inim\u00f5iguste Keskus)<\/p>\n

    www.maailmakool.ee<\/a> (\u00f5ppematerjalid)<\/p>\n

    http:\/\/www.vm.ee\/?q=node\/9111<\/a> (V\u00e4lisministeerium, inim\u00f5igused ja Eesti)
    \n