{"id":5918,"date":"2015-09-30T10:53:28","date_gmt":"2015-09-30T10:53:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?page_id=5918"},"modified":"2015-10-01T17:37:29","modified_gmt":"2015-10-01T17:37:29","slug":"kliimamuutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/keskkond\/kliimamuutused\/","title":{"rendered":"Kliimamuutused"},"content":{"rendered":"<p>Kliimamuutus on \u00fclemaailmne keskkonnaprobleem. Kui sellele kiiresti ei reageerita, ohustab see k\u00f5ikjal maailmas majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna arengut ning l\u00f5puks ka inimeste turvalisust.<\/p>\n<p>Kliimamuutuse peatamine eeldab seda, et v\u00f5rreldes 1990. aasta tasemega tuleb heitgaaside arvu m\u00e4rgatavalt v\u00e4hendada \u2013 aastaks 2050 poole v\u00f5rra ja aastaks 2100 kolmandikuni. See t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6stusriigid peaksid aastaks 2050 v\u00e4hendama hetigaase lausa 80% v\u00f5rra.<\/p>\n<p>Maailma ja Eesti heitgaaside v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgid aastani 2012 on p\u00fcstitatud Kyoto protokolli alusel. 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud kliimakonverentsil uuendasid maailma riigid oma kokkuleppeid kliimamuutuste vastu v\u00f5itlemiseks, kuid konkreetseid ja suuri lubadusi anti v\u00e4he. Euroopa Liidul on oma tegevuskava aastani 2020.<\/p>\n<p><strong>FAKTE<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>k\u00f5ige v\u00e4hem arenenud riikides elavad pool miljardit inimest tekitavad kokku v\u00e4hem kui 0,5% maailma heitgaasidest;<\/li>\n<li>t\u00f6\u00f6stusriigid toodavad \u00fcle poole atmosf\u00e4\u00e4risaastest. Neis elab viiendik maailma elanikkonnast;<\/li>\n<li>s\u00fcsihappegaas p\u00f5hjustab \u00fcle 60 protsendi kasvuhooneefekti tugevnemisest ja metaan peaaegu 20 protsenti. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kasvuhoonegaasid on muuhulgas CFC-\u00fchendid ja dil\u00e4mmastikdioksiid. Nendega sarnaselt m\u00f5juvad ka veeaur ja osoon;<\/li>\n<li>maakera keskmise temperatuuri t\u00f5usmine isegi poole kraadi v\u00f5rra v\u00f5ib lisaks praegusele viia n\u00e4ljariski 50 miljonit, malaaria riski 200 miljonit ja veepuuduse riski 2 miljardit inimest.<\/li>\n<\/ul>\n<p><iframe loading=\"lazy\" id=\"player_1\" src=\"http:\/\/player.vimeo.com\/video\/19185041?api=1&amp;player_id=player_1&amp;wmode=opaque\" width=\"400\" height=\"300\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<h4 data-fontsize=\"14\" data-lineheight=\"20\">Vaata ka:<\/h4>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unfccc.int\/\" target=\"_blank\">www.unfccc.int<\/a> (\u00dcRO kliimamuutuste raamkonventsioon)<br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.ipcc.ch\/\" target=\"_blank\">www.ipcc.ch<\/a> (\u00dcRO valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertr\u00fchm)<br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.undp.org\/climatechange\/\" target=\"_blank\">www.undp.org\/climatechange<\/a> (\u00dcRO Arenguprogrammi veebileht kliimamuutuste ja arengu teemal)<br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.unep.org\/climatechange\/\" target=\"_blank\">www.unep.org\/climatechange<\/a> (\u00dcRO Keskkonnaprogrammi kliimamuutuste teemaline veebileht)<br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.worldbank.org\/climatechange\/\" target=\"_blank\">www.worldbank.org\/climatechange<\/a> (Maailmapanga veebileht kliimamuutuste ja arengumaade kohta)<br \/>\n<a href=\"http:\/\/ec.europa.eu\/climateaction\/index_et.htm\" target=\"_blank\">http:\/\/ec.europa.eu\/climateaction\/<\/a> (Euroopa Komisjoni kliimameetmed)<\/p>\n<p>Allikad: <a href=\"http:\/\/maailmakool.ee\/index.php?id=10655\" target=\"_blank\">Maailmakool<\/a> (11.01.2010), <a href=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/maailmaparandaja_teejuht1.pdf\">\u201cMaailmaparandaja teejuht\u201d<\/a>\u00a0(2010)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliimamuutus on \u00fclemaailmne keskkonnaprobleem. Kui sellele kiiresti ei reageerita, ohustab see k\u00f5ikjal maailmas majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna arengut ning l\u00f5puks&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":5915,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[],"class_list":["post-5918","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5918","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5918"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5918\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6306,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5918\/revisions\/6306"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5915"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5918"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5918"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}