{"id":5951,"date":"2015-09-30T12:09:25","date_gmt":"2015-09-30T12:09:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?page_id=5951"},"modified":"2015-10-03T20:36:15","modified_gmt":"2015-10-03T17:36:15","slug":"naised-ja-areng","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/naised-ja-areng\/","title":{"rendered":"Naised ja areng"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/gender-symbol.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft wp-image-5952 size-full\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/gender-symbol.jpg\" alt=\"gender-symbol\" width=\"300\" height=\"299\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/gender-symbol.jpg 300w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/gender-symbol-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Naised moodustavad maailma elanikkonnast poole. Naiste ja t\u00fcdrukute diskrimineerimine m\u00f5jutab negatiivselt k\u00f5iki \u00fchiskonna liikmeid ja riikide \u00fcldist majanduslikku arengut. Riigid, kus naistel ja meestel on v\u00f5rdsemad \u00f5igused ja v\u00f5imalused (ning kus nende saavutamiseks tehakse teadlikke pingutusi), on rikkamad: nende majandus areneb kiiremini ja neil on paremad valitsemiss\u00fcsteemid (n\u00e4iteks P\u00f5hjamaad). \u00dchiskondades, kus hoolitsetakse v\u00f5rdselt meeste, naiste ja laste heaolu eest, on vaestel inimestel lihtsam vaesusest v\u00e4lja tulla ja oma elatustaset parandada.<\/p>\n<p>Sugupoolte v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse saavutamine ja edendamine on \u00fchelt poolt vahend arengu kiirendamiseks. Kuid teisalt on see oluline eesm\u00e4rk omaette, et saavutada nii naiste kui meeste inim\u00f5iguste j\u00e4rgimist: K\u00d5IKIDEL inimestel peaksid olema v\u00f5rdsed v\u00f5imalused elada inimv\u00e4\u00e4rset elu ning ennast ja oma \u00fchiskonda arendada.<\/p>\n<p>Arenguteema seotust sugupoolte v\u00f5rdsuse k\u00fcsimusega sobib h\u00e4sti illustreerima j\u00e4rgnev fakt: naised teevad \u00e4ra kaks kolmandikku maailma t\u00f6\u00f6tundidest, toodavad poole maailma toidust, kuid teenivad ainult 10% maailma sissetulekutest ja omavad v\u00e4hem kui 1% maailma varast (Allikas: World Development Indicators, 1997, Womankind Worldwide). See ei t\u00e4henda vaid seda, et naistel on madalamad sissetulekud ja nad on v\u00e4hem j\u00f5ukad \u2013\u00a0 laiemas t\u00e4henduses koosneb vaesus naiste poliitilise v\u00f5imu puudumisest ja ebav\u00f5rdsest juurdep\u00e4\u00e4sust p\u00f5hilistele inim\u00f5igustele, t\u00f6\u00f6turule, informatsioonile, sotsiaalsetele teenustele, infrastruktuurile ja loodusvaradele.<\/p>\n<div>\n<p><strong>Sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus ja naiste \u00f5igused on otseselt seotud mitmete globaalsete arenguprobleemidega ning valdkondadega, millega esmapilgul tihti seost ei m\u00e4rgata, n\u00e4iteks keskkond, tervishoid ja s\u00f5jalised konfliktid:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Looduskatastroofides ning h\u00e4daolukordades saavad arengumaade naised tihti v\u00e4hem infot abi kohta kui mehed. N\u00e4iteks Bangladeshis kannatasid 1991 ts\u00fckloni ja \u00fcleujutuse t\u00f5ttu eelk\u00f5ige naised. 20-44aastaste naiste seas oli suremus 71 inimest 1000 kohta, samal ajal kui samas vanuses meeste hulgas oli see n\u00e4itaja 15 inimest 1000 kohta. P\u00f5hjused peitusid suuresti selles, et hoiatusinfot anti edasi meestelt meestele avalikus ruumis ning tihti ei j\u00f5udnud see \u00fclej\u00e4\u00e4nud perekonnaliikmeteni. Kuna paljudel naistel ei olnud kultuuriliste piirangute t\u00f5ttu v\u00f5imalik ilma meessoost sugulaseta majast lahkuda, said paljud naised surma, oodates kodus meessoost saatjat, et koos temaga turvalisse kohta minna.<\/li>\n<li>Riikides ja piirkondades, kus naistel ei ole meestega v\u00f5rdset \u00fchiskondlikku ja kultuurilist staatust ega majanduslikku iseseisvust, on naistel palju suurem risk nakatuda HIV\/AIDSi ja teistesse sugulisel teel levivatesse haigustesse. Naistel ei ole piisavalt s\u00f5na\u00f5igust, et vahekorrast kas keelduda v\u00f5i n\u00f5uda kondoomi kasutamist.<\/li>\n<li>T\u00e4nap\u00e4eva konfliktide puhul on enamik ohvreid tsiviilisikud, eriti naised. Paljudes konfliktides on naistest saanud lausa omaette strateegiline sihtm\u00e4rk. Nende kaudu \u2013 n\u00e4iteks s\u00fcstemaatilise v\u00e4gistamise ja etnilise puhastusega \u2013 p\u00fc\u00fctakse \u00fchiskonda niit-niidilt puruks rebida. Rahvusvaheline \u00fcldsus on j\u00f5udnud arusaamisele, et j\u00e4tkusuutlik rahu ei ole v\u00f5imalik ilma naiste osaluseta ning naisi on vaja k\u00e4sitleda mitte abitute ohvritena konfliktides, vaid ka rahutegijatena. Sellest teadmisest l\u00e4htudes v\u00f5ttis \u00dcRO julgeolekun\u00f5ukogu 2000. aastal vastu resolutsiooni teemal \u201eNaised, rahu ja julgeolek\u201d. Sellega kohustuvad \u00dcRO liikmesriigid arvestama naiste erilist haavatavust s\u00f5jaolukorras ning ka suurendama igal tasandil naiste osakaalu konfliktide lahendamisel (Riina Kionka:\u00a0<a href=\"http:\/\/www.epl.ee\/artikkel\/479795\">Resolutsioon number 1325: naised konfliktides<\/a>).<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Naised moodustavad maailma elanikkonnast poole. Naiste ja t\u00fcdrukute diskrimineerimine m\u00f5jutab negatiivselt k\u00f5iki \u00fchiskonna liikmeid ja riikide \u00fcldist majanduslikku arengut. Riigid,&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":8,"menu_order":2,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[],"class_list":["post-5951","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5951","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5951"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5951\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6376,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5951\/revisions\/6376"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5951"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5951"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}