{"id":5975,"date":"2015-09-30T12:25:31","date_gmt":"2015-09-30T12:25:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?page_id=5975"},"modified":"2015-09-30T12:25:31","modified_gmt":"2015-09-30T12:25:31","slug":"julgeolek","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/arengukoostoo\/poliitikate-sidusus\/julgeolek\/","title":{"rendered":"Julgeolek"},"content":{"rendered":"

Probleem: Iga neljas inimene maailmas elab konfliktipiirkonnas ja suur osa nendest inimestest elavad ka vaesuses. EL \u00fcritab erinevate poliitikate kaudu v\u00e4hendada nii konflikte kui parandada inimeste eluj\u00e4rge. Pahatihti tuuakse aga h\u00e4das olevate riikide elanike huvid ohvriks Euroopa riikide endi kasule. Seega, \u00fche k\u00e4ega annab EL arenguriikidele abi vaesuse v\u00e4hendamiseks, kuid samas takistavad julgeolekupoliitika ja relvakaubandus v\u00f5imalust luua rahulik elukeskkond ja v\u00e4hendada vaesust.<\/strong><\/p>\n

Julgeolek ja areng on omavahel tugevalt seotud. \u00dcle 1,5 miljardi inimese elab ebakindlates oludes ja keset konflikte. Aastaks 2015 elab sellistes oludes \u00fcle kolmandiku maailma vaestest inimestest.<\/p>\n

ELil on julgeolekule terviklik l\u00e4henemine, stabiilsuse eeltingimusena n\u00e4hakse kolme elementi: julgeolek, areng ja demokraatia<\/a>. Siiski on Euroopa Komisjon ise tunnistanud, et arenguprobleemide sidumine julgeolekuotsustega ja vastupidi ei ole iseenesestm\u00f5istetav ega lihtne.<\/p>\n

Nii v\u00f5ivad konflikti lahendama toodud osapooltel olla oma t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00f5ttu t\u00e4iesti erinevad n\u00e4gemused lahenduste kohta \u2013 n\u00e4iteks s\u00f5jav\u00e4gi keskendub baasturvalisuse loomisele ja surmajuhtumite v\u00e4hendamisele, vaba\u00fchendused v\u00f5i arendust\u00f6\u00f6tajad aga konflikti algp\u00f5hjuste (vaesus, k\u00f5rvalej\u00e4etus, halb juhtimine) lahendamisele. Afganistani julgeolekut uurides leidsid Hollandi uurijad, et julgeolekut\u00f6\u00f6tajad ja arengukoost\u00f6\u00f6 inimesed vaatavad riigi probleeme t\u00e4iesti erinevate nurkade alt. Arengukoost\u00f6\u00f6ga tegelevad inimesed soovisid raha selleks, et praegu rahus elavad piirkonnad nii j\u00e4tkaksid. S\u00f5jav\u00e4e vaatenurgast oli oluline teha v\u00e4ljaminekud aga ebastabiilsetesse piirkondadesse.<\/p>\n

Rikkad riigid r\u00e4\u00e4givad j\u00e4rjest enam, et ametlik arenguabi ei peaks mitte ainult vaesust leevendama, vaid see tuleks l\u00f5imida ka liikmesriikide v\u00e4lispoliitika ja vahel ka kaitsepoliitikaga. Ametlikku arenguabi kasutakse s\u00f5jaliste eesm\u00e4rkide toetuseks n\u00e4iteks Afganistanis. Uuringud n\u00e4itavad, et arenguabi selline kasutamine on kulukas, suurendab konfliktiohtu ja ei aita kaasa Afganistani arengule.<\/p>\n

Vastuolud tekivad ka siis, kui inimeste kaitsmise asemel tegeletakse riigi turvalisusega v\u00f5i p\u00fc\u00fctakse kindlustada ELi investeeringuid ja juurdep\u00e4\u00e4su toorainetele. Saheli piirkonna ja Aafrika Sarve julgeolekustrateegiates nimetatakse sekkumise p\u00f5hjusena geostrateegilisi huvisid. ELi sekkumise eesm\u00e4rgi v\u00f5ib muidugi k\u00fcsimuse alla seada. \u00c4kki tegutseb EL Somaalias hoopis selleks, et kaitsta Euroopa merelaevu v\u00f5i ennetada rahutusi, mis viivad v\u00e4ljar\u00e4ndajate ja p\u00f5genike tulvani Euroopasse?<\/p>\n

ELil on olemas k\u00f5ik vajalikud vahendid selleks, et olukorda Somaalias muuta \u2013 ta saab pakkuda humanitaar- ja arenguabi ning poliitilist ja s\u00f5jalist abi. Kahjuks on ELi peamine eesm\u00e4rk v\u00f5idelda piraatlusega Somaalia rannikuvetes, mis ei lahenda piraatluse ega Somaalia ebastabiilsuse p\u00f5hjuseid. Osa piraatluse vastu v\u00f5itlemisele kuluvatest vahenditest saaks kasutada rannal valitsevate probleemide lahendamiseks (nt p\u00f5llumajanduse arendamiseks) v\u00f5i pikemaajalise v\u00f5imekuse toetamiseks (nt politseinike v\u00e4lja\u00f5ppeks).<\/p>\n

T\u00f5lgitud ja kohandatud j\u00e4rgmistest allikatest
\nFoundation Max van der Stoel, 2014, \u201eSecurity and development: Coordination or conflict\u201c<\/a>
\nCONCORD, 2011, \u201eSpotlight on Policy Coherence 2011\u201c<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Probleem: Iga neljas inimene maailmas elab konfliktipiirkonnas ja suur osa nendest inimestest elavad ka vaesuses. EL \u00fcritab erinevate poliitikate kaudu…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":38,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[],"class_list":["post-5975","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5975","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5975"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5975\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5976,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5975\/revisions\/5976"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5975"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5975"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}