{"id":5987,"date":"2015-09-30T12:28:56","date_gmt":"2015-09-30T12:28:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?page_id=5987"},"modified":"2015-09-30T12:28:56","modified_gmt":"2015-09-30T12:28:56","slug":"maade-hoivamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/arengukoostoo\/poliitikate-sidusus\/maade-hoivamine\/","title":{"rendered":"Maade h\u00f5ivamine"},"content":{"rendered":"<p><strong>Probleem: Suurkorporatsioonid v\u00f5tavad kohalikelt inimestelt \u00e4ra maa, millest s\u00f5ltub nende elatis ning elementaarne toit. Seega annab Euroopa Liit arenguriikidele abi vaesuse ja n\u00e4lja v\u00e4hendamiseks, kuid samal ajal takistab maade h\u00f5ivamise kaudu nende igap\u00e4evast hakkamasaamist.<\/strong><\/p>\n<p>ELi toidu tootmise all on hetkel v\u00e4ljaspool Euroopat 35 miljonit hektarit maad, mida on sama palju kui terve Saksamaa territoorium. Lisaks kiirendab v\u00e4lisriikide maa kasutusele v\u00f5tmist ELi n\u00f5udlus biok\u00fctuste j\u00e4rele.<\/p>\n<p>Paljud suured maaostud on toormaterjali jaoks, mida kasutatakse meie toidu, aga ka biok\u00fctuste tootmiseks: suhkur, soja ja palmi\u00f5li. Suhkru kasvatamine n\u00f5uab palju maad, kuid see on toiduainet\u00f6\u00f6stuses oluline komponent \u2013 \u00fcle poole toodetud suhkrust kasutatakse t\u00f6\u00f6deldud toiduainetes nagu karastusjoogid, kondiitritooted, pagaritooted ja j\u00e4\u00e4tis. Palmi\u00f5li tootmine v\u00f5tab poole v\u00e4hem maad kui suhkru tootmine, kuid selle kasvatamiseks h\u00e4vitatakse sageli vihmametsi.<\/p>\n<p>Suhkru tootmisel on palju laiem m\u00f5ju kui maaga seotud konfliktidel. See h\u00f5lmab ka veekasutust (mis v\u00f5ib kurnata p\u00f5hjavett), v\u00e4etiste ja pestitsiidide kasutamist ning heitvete laskmist j\u00f5gedesse. Suurtootmine m\u00f5jub halvasti nii kogukondade tervisele kui joogiveele ning p\u00f5hjustab kalade surma; kohalike inimeste toit ja elatis aga s\u00f5ltub neist kaladest.<\/p>\n<p>Kasutades p\u00f5llumaad v\u00e4ljaspool Euroopat, rikub Euroopa Liit tihti kohalike inimeste inim\u00f5igusi v\u00f5i v\u00f5tab neilt v\u00f5imaluse harida maad. N\u00e4iteks Keenias Dakatcha metsades rikutakse biok\u00fctuste kasvatamise kavaga \u00fcle 20 000 p\u00f5liselaniku inim\u00f5igusi. Kambod\u017eas aetakse oma kodudest, p\u00f5llumaadelt, metsadest ja kalakasvandustest minema sadu tuhandeid inimesi, samas kui riigi juhtiv eliit ja v\u00e4lisinvestorid arengu sildi all maa isikliku kasu saamiseks paljaks riisuvad.<\/p>\n<p>Oxfami arvutuste j\u00e4rgi oleks aastatel 2000\u20132010 h\u00f5ivatud maa suutnud \u00e4ra toita miljard inimest \u2013 sama palju kui praegu igal \u00f5htul n\u00e4ljasena magama l\u00e4heb. Kurb t\u00f5siasi on aga see, et neist maainvesteeringutest ei ole mingit kasu kohalikele inimestele v\u00f5i n\u00e4lja vastu v\u00f5itlemisel. Kaks kolmandikku v\u00e4lisinvestorite tehingutest toimub riikides, kus on suur n\u00e4ljaprobleem. Veidral kombel kasutatakse sellest maast imev\u00e4he kohalike elanike toitmiseks.<\/p>\n<p><strong>T\u00f5lgitud ja kohandatud j\u00e4rgmistest allikatest:<\/strong><br \/>\nOxfam (10\/2013) <a href=\"http:\/\/policy-practice.oxfam.org.uk\/publications\/sugar-rush-land-rights-and-the-supply-chains-of-the-biggest-food-and-beverage-c-302505\" target=\"_blank\">\u201cSugar Rush: Land rights and the supply chains of the biggest food and beverage companies\u201d<\/a><br \/>\nOxfam (10\/2012) <a href=\"http:\/\/policy-practice.oxfam.org.uk\/publications\/our-land-our-lives-time-out-on-the-global-land-rush-246731\" target=\"_blank\">\u201c\u2018Our Land, Our Lives\u2019: Time out on the global land rush\u201d<\/a><br \/>\nCONCORD (2011) <a href=\"http:\/\/issuu.com\/terveilm\/docs\/pcd2011\" target=\"_blank\">\u201cEuroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesm\u00e4rkidega 2011\u201c<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Probleem: Suurkorporatsioonid v\u00f5tavad kohalikelt inimestelt \u00e4ra maa, millest s\u00f5ltub nende elatis ning elementaarne toit. Seega annab Euroopa Liit arenguriikidele abi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":38,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[],"class_list":["post-5987","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5987","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5987"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5987\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5988,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5987\/revisions\/5988"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5987"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5987"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}