Eks ole tervise hoidmise ja terviseteenustele juurdep\u00e4\u00e4suga probleeme igal pool. Inimesed surevad liiga vara v\u00f5i kannatavad haiguste k\u00e4es ka arenenud riikides, sealhulgas siinsamas Eestis. Arengumaades aga surevad inimesed ikka veel haigustesse, mis meil on ammu v\u00e4lja juuritud ja vaevlevad h\u00e4dade k\u00e4es, mida meil saaks h\u00f5lpsalt ravida, kontrolli all hoida v\u00f5i ennetada. See on traagika vaestele inimestele, sest vaesus rikub nende tervist.<\/p>\n
Vaesus seondub muu hulgas kesiste elamis- ja t\u00f6\u00f6tingimuste, toidunappuse ja juurdep\u00e4\u00e4su puudumisega terviseteenustele. Samas ei lase kehv tervis neil oma heaolu parandada, sest enda v\u00f5i pereliikme haigus t\u00e4hendab lisav\u00e4ljaminekuid ja v\u00e4iksemat produktiivsust. Kehv tervis t\u00e4hendab ka iseenesest madalamat elukvaliteeti. See on ka probleem arenguriikides tervikuna, sest kui nende t\u00f6\u00f6ealine elanikkond vaevleb t\u00f5bede k\u00e4es (sest riik ei suuda adekvaatset tervishoiuteenust pakkuda) ega saa t\u00e4ielikult oma potentsiaali teostada, kannatab majandus.<\/p>\n
HIV\/AIDS, malaaria ja tuberkuloos tapavad \u00fcle nelja miljoni inimese aastas, proportsionaalselt enim arengumaades. K\u00f5ige t\u00f5sisem haigus, millega maailm praegu silmitsi seisab, mis vaesuse v\u00e4hendamist takistab ja mida on \u00dcRO 2005. aasta inimarengu aruandes nimetatud l\u00e4hiajaloo suurimaks inimarengu tagasip\u00f6\u00f6rdumise p\u00f5hjustajaks, on HIV\/AIDS. Alates sellest, kui HIVi 1981. aastal esmakordselt kirjeldati, on sellega seotud p\u00f5hjustel kogu maailmas surnud \u00fcle 25 miljoni inimese. 2007. aastal elas maailmas ligikaudu 33 miljonit HIViga\u00a0inimest, uusi nakatumisi oli 2,7 miljonit (7400 p\u00e4evas!) ja HIVga seotud surmajuhtumeid umbes 2 miljonit (5500 inimest p\u00e4evas!). 370 000 uutest nakatunutest olid alla 15-aastased lapsed, viies HIVga elavate laste arvu 2007. aastal 2 miljonini.<\/p>\n
HIV\/AIDS<\/strong> ei tunne sotsiaalmajanduslikke piire, see v\u00f5ib muuta iga\u00fche, nii vaese kui ka rikka elu ja kindlasti ei saa me siin Eestis lahterdada teemat arengumaade probleemi kategooriasse. Valdav osa HIV-kandjatest elab aga arengumaades ja k\u00f5ige rohkem koormab viirus just maailma vaeseimat piirkonda \u2013 Sahara-tagust Aafrikat. See regioon on koduks vaid 10%-le maailma elanikkonnast, kuid seal elab 2\/3 k\u00f5igist maailma HIV-kandjatest, seal leiab aset 3\/4 HIVga seotud surmajuhtumitest (sealhulgas 90% alla 15-aastaste laste surmadest) ja seal toimub \u00fcle 70% uutest nakatumistest. Kui see haigus on kahtlemata traagika iga\u00fchele, siis laastavaim on see vaesuse tingimustes. Perede ja kogukondade laastamise k\u00f5rval takistab HIV\/AIDS ka tervete riikide pikaaegset arengut. Kuigi viimastel aastatel on probleemi lahendamisega v\u00e4ga aktiivselt tegeletud, j\u00f5uab ravi endiselt vaid kolmandikuni nendest, kes seda vajavad.<\/p>\n Malaaria<\/strong> on nakkushaigus, mis levib inimestele s\u00e4\u00e4sehammustuse kaudu. WHO andmetel ohustab malaaria ligi poolt maailma elanikkonnast, ent k\u00f5rge riskiga piirkondades elab ligikaudu 1,2 miljardit inimest, neist valdav osa Aafrikas ja Kagu-Aasias. Aastas arvatakse esinevat keskmiselt 250 miljonit malaariajuhtu, surmaga l\u00f5ppevaid ligi miljon, neist 90% Aafrikas (arvuliselt k\u00f5ige rohkem Nigeerias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Etioopias, Tansaanias ja Keenias). Eelk\u00f5ige surevad malaariasse alla viieaastased lapsed (85% k\u00f5igist surmajuhtudest) ja v\u00e4ga haavatavad on ka rasedad naised. Surmad pole aga ainuke draama \u2013 haiguse l\u00e4bip\u00f5dejate tervis ja edasine areng v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4davalt kahjustada saada. Lapsi ohustab n\u00e4iteks aneemia v\u00f5i n\u00e4rvis\u00fcsteemi kahjustused ja haigust p\u00f5denud rasedad naised v\u00f5ivad s\u00fcnnitada alakaalulise v\u00f5i surnud lapse.<\/p>\n Tuberkuloos<\/strong> on nakkushaigus, mis on teinud\u00a0v\u00f5imsa tagasituleku \u00a0alates 1960ndatest, kui see arvati v\u00e4lja juuritud olevat. Tuberkuloosi p\u00f5hjustava bakteriga nakatub igal sekundil keegi ja kokkuv\u00f5ttes on nakatunud ligi kolmandik maailma elanikkonnast. Kui enamusel ei kujune aktiivset haigust v\u00e4lja mitte kunagi, siis paljudel siiski \u2013 2007. aastal oli maailmas ligikaudu 9,3 miljonit uut tuberkuloosijuhtumit (neist 55% Aasias ja 31% Aafrikas) ja haigusesse suri 1,7 miljonit inimest (sealhulgas 456 000 HIV-positiivset, kes arvatakse ametlikus statistikas HIV\/AIDSiga seotud surmade alla), neist valdav osa arengumaades.<\/p>\n Nendele kolmele nakkushaigusele on rahvusvaheline \u00fcldsus, sh doonorid ja arengumaade valitsused viimastel aastatel t\u00f5sist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud. T\u00e4helepanu ja sellega kaasnev rahastamine on kahtlemata vajalik. M\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega on aga see, et edaspidi toetaks nende kolme haiguse vastane v\u00f5itlus arengumaade tervishoidu tervikuna<\/strong>, mitte ei moodustaks paralleels\u00fcsteeme, mis keskenduvad vaid neile haigustele ning r\u00f6\u00f6vivad raha ja inimressurssi \u00fcldisest tervishoius\u00fcsteemist. J\u00f5upingutuste suunamine \u00fcldisele tervishoiu parandamisele arengumaades aitaks v\u00f5idelda nii nende kolme \u201ek\u00f5rgetasemelise\u201d haiguse kui ka teiste arengumaid laastavate terviseh\u00e4dadega.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n www.who.int<\/a>\u00a0(Maailma Terviseorganisatsioon)Vaata ka:<\/h4>\n
\nwww.unfpa.org<\/a>\u00a0(\u00dcRO Rahvastikufond)
\nwww.theglobalfund.org<\/a>\u00a0(Globaalne AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga v\u00f5itlemise fond)
\nwww.unaids.org<\/a>\u00a0(\u00dcRO HIV\/AIDSi \u00fchisprogramm)
\nwww.genderandaids.org<\/a>\u00a0(UNIFEMi portaal HIV\/AIDSi ja sook\u00fcsimustes)
\nwww.rollbackmalaria.org<\/a>\u00a0(Rahvusvaheline v\u00f5rgustik Global Malaria Partnership)
\nwww.stoptb.org<\/a>\u00a0(Rahvusvaheline v\u00f5rgustik Stop TB Partnership)
\nwww.gatesfoundation.org<\/a>\u00a0(The Bill & Melinda Gates Foundation, suur tervishoiuprogramme edendav ja rahastav erafond)
\nwww.everywomaneverychild.org<\/a>\u00a0(Globaalne programm, mis koondab \u00dcRO asutusi, valitsusi, vaba\u00fchendusi, tervishoiut\u00f6\u00f6tajaid ja filantroope et saavutada naiste ja laste tervisega p\u00fcstitatud eesm\u00e4rke)<\/p>\n