{"id":6034,"date":"2015-09-30T13:08:46","date_gmt":"2015-09-30T13:08:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?page_id=6034"},"modified":"2015-09-30T13:11:44","modified_gmt":"2015-09-30T13:11:44","slug":"toit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/toit\/","title":{"rendered":"Toit"},"content":{"rendered":"<p>N\u00fc\u00fcdisaja maailmas, kus k\u00f5ik on \u00fcha rohkem vastastikuses s\u00f5ltuvuses, on Euroopa Liidul \u00fclioluline m\u00f5ju kindlustamaks k\u00f5igile maailma inimestele piisavalt toitu. Praegu toodetakse maailmas k\u00f5igi jaoks t\u00e4iesti piisavalt toitu. Ometi l\u00e4heb <strong>iga seitsmes inimene maailmas igal \u00f5htul n\u00e4ljasena magama<\/strong>. Seevastu kolmandik inimestele toodetud toidust l\u00e4heb kaduma v\u00f5i raisku. N\u00e4lga p\u00f5hjustab<strong> toidu ebav\u00f5rdne jaotamine<\/strong> ja see, kui inimesed on j\u00e4etud ilma \u00f5igusest p\u00e4\u00e4seda juurde enda inimv\u00e4\u00e4rikaks toitmiseks vajalikele<strong> loodus-, rahalistele ja tehnoloogilistele ressurssidele<\/strong> ning kontrollist nende \u00fcle. Toiduainete <strong>hinnat\u00f5usu<\/strong> t\u00f5ttu pidi n\u00e4iteks 2008. aastal 100 miljonit inimest n\u00e4lga kannatama ning 2010. aastal t\u00f5ugati samal p\u00f5hjusel 44 miljonit inimest \u00e4\u00e4rmisesse vaesusesse.<\/p>\n<div class=\"fusion-video fusion-youtube\">\n<div class=\"video-shortcode\">\n<div class=\"fluid-width-video-wrapper\"><iframe loading=\"lazy\" id=\"player_1\" title=\"YouTube video player\" src=\"http:\/\/www.youtube.com\/embed\/nvKdA3P2DyI?autoplay=0&amp;enablejsapi=1&amp;wmode=opaque\" width=\"300\" height=\"150\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"review male\">\n<blockquote><p><q><strong>\u00d5igus piisavale toidule<\/strong>\u00a0on k\u00f5ikide inimeste \u00f5igus omada korrap\u00e4rast, alalist ja piiranguteta juurdep\u00e4\u00e4su kas vahetult v\u00f5i rahaliste ostude kaudu kvantiteedi ja kvaliteedi poolest piisavale toidule. Toit peab vastama selle rahva kultuurilistele traditsioonidele ja tagama f\u00fc\u00fcsilise, vaimse, individuaalse ja kollektiivse rahulduse ning v\u00e4\u00e4rika ja hirmuvaba elu. (<a href=\"http:\/\/www.unhchr.ch\/tbs\/doc.nsf\/0\/3d02758c707031d58025677f003b73b9\" target=\"_blank\">\u00dcRO majandus ja sotsiaalkomisjon (ECOSOC), 1999<\/a>)<\/q><\/p><\/blockquote>\n<\/div>\n<h4 data-fontsize=\"14\" data-lineheight=\"20\">P\u00f5llumajandustootmise roll<\/h4>\n<p>K\u00f5ikide inimeste \u00f5igust toidule saab kindlustada vaid\u00a0<strong>j\u00e4tkusuutliku p\u00f5llumajandustootmisega<\/strong>\u00a0igas maailma piirkonnas, keskendudes eelk\u00f5ige\u00a0<strong>v\u00e4iketalupidamistele<\/strong>.\u00a0<a href=\"http:\/\/www.fao.org\/\" target=\"_blank\">\u00dcRO Toidu- ja P\u00f5llumajandusorganisatsioon (FAO)<\/a>\u00a0j\u00e4reldab oma raportis, et ainus j\u00e4tkusuutlik lahendus n\u00e4ljaprobleemile peitub vaeste ja toiduga kindlustamata riikide\u00a0<strong>tootlikkuse suurendamises<\/strong>. Kusjuures tootlikkuse t\u00f5stmises m\u00e4ngivad\u00a0<strong>keskset rolli naised<\/strong>, sest kui anda neile meestega sama juurdep\u00e4\u00e4s p\u00f5llumajandusressurssidele, v\u00f5ib see v\u00e4hendada n\u00e4lga kannatavate inimeste arvu maailmas 12\u201317% v\u00f5rra. Kuigi EL tunnistab, et v\u00e4iketalunike toetamine arengumaades on oluline, kahjustavad teised ELi poliitikad seda eesm\u00e4rki.<\/p>\n<div class=\"fusion-video fusion-youtube\">\n<div class=\"video-shortcode\">\n<div class=\"fluid-width-video-wrapper\"><iframe loading=\"lazy\" id=\"player_2\" title=\"YouTube video player\" src=\"http:\/\/www.youtube.com\/embed\/QRQyhSgKzAA?autoplay=0&amp;enablejsapi=1&amp;wmode=opaque\" width=\"300\" height=\"150\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<h4 data-fontsize=\"14\" data-lineheight=\"20\">ELi toiduga kindlustatuse poliitika ja rahvusvaheline tegevuskava<\/h4>\n<p>FAO hinnang, et \u00fclemaailmne p\u00f5llumajandustootmine peaks suurenema 70%, et toita maailma kasvavat elanikkonda 2050. aastal, on andnud palju k\u00f5neainet p\u00f5llumajandusse taasinvesteerimise kohta. Siiski on p\u00f5llumajandusele suunatud rahvusvahelise abi osakaal aastate jooksul v\u00e4henenud: 17%-st 1980. aastate alguses 6%-ni 2009. aastal.<\/p>\n<p>Mitmed MT\u00dcd ja v\u00e4iketalupidajate liidud on esitanud\u00a0<strong>ettepanekuid radikaalseteks muudatusteks \u00fclemaailmses toidus\u00fcsteemis<\/strong>. Ettepanekutes, mis on leidnud toetust ka m\u00f5nes ELi ja \u00dcRO ametkondades, keskendutakse tungivale vajadusele paigutada \u00fcmber toidus\u00fcsteemid, l\u00f5petada arenguriikide s\u00f5ltuvus rahvusvahelistest turgudest ja anda vaeseimatele inimestele tagasi kontroll nende elatusvahendeid m\u00f5jutavate tegurite \u00fcle. Need p\u00f5him\u00f5tted sisalduvad toiduga isevarustamise raamistikus, mille on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud talupidajatest p\u00f5llumajandustootjad ja pereettev\u00f5tete sotsiaalsed liikumised ning teised v\u00e4ikeettev\u00f5tjaist toiduainetetootjad.<\/p>\n<p>Euroopa l\u00e4henemisviisi osas n\u00e4itab 2010. aastal vastu v\u00f5etud\u00a0<strong><a href=\"http:\/\/eur-lex.europa.eu\/LexUriServ\/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0127:FIN:ET:HTML\" target=\"_blank\">ELi toiduga kindlustamise poliitiline raamistik<\/a><\/strong>\u00a0\u00fcliolulisi edusamme. Poliitika tunnustab \u00f5igust toidule ja keskendub soodsa keskkonna loomisele v\u00e4iketootjate jaoks, kes on k\u00f5ige t\u00f5husamad toidu tagajad\u00a0arenguriikides. ELi raamistiku \u00fclioluline aspekt on ka tunnistamine, et poliitika tuleb s\u00f5nastada nende kohalike sidusr\u00fchmade osalusel.<\/p>\n<h4 data-fontsize=\"14\" data-lineheight=\"20\">Hinnavolatiilsus ja spekulatsioon<\/h4>\n<p>P\u00e4rast 2008. aastat on maailmas n\u00e4htud toidukauba hinna \u00e4\u00e4rmuslikke k\u00f5ikumisi, mis on viinud ulatuslike n\u00e4ljakriisideni. Dereguleeritud finantsturgudel toiduainetel p\u00f5hinevate tuletisv\u00e4\u00e4rtpaberitega liigne spekuleerimine on aidanud kaasa\u00a0<strong>toidu hinna dramaatilisele kallinemisele ja volatiilsusele<\/strong>, mille tunnistajaks oli maailm aastal 2008. ja uuesti p\u00e4rast 2010. aastat.<\/p>\n<p>Euroopa Liidul tuleb kehtestada ranged regulatiivsed meetmed\u00a0<strong>suurendades finantstehingute l\u00e4bipaistvust<\/strong>\u00a0ning piirates liigset spekuleerimist\u00a0<strong>kauplejate positsioonide piiramise<\/strong>\u00a0kaudu. Samuti tuleb \u00fcleilmse juhtimiss\u00fcsteemi kaudu\u00a0<strong>piirata \u00e4\u00e4rmuslikku hinnavolatiilsust<\/strong>\u00a0ja\u00a0<strong>luua toiduvarusid<\/strong>. Toiduarusid saab luua ostes kokku teravilja kui turul on tekkinud \u00fclej\u00e4\u00e4k ning vabastada see raskematel aegadel m\u00f5\u00f5duka hinna eest.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h3 data-fontsize=\"16\" data-lineheight=\"27\">Toiduga kindlustatus on seotud ka teiste poliitikatega:<\/h3>\n<p>Allikas:\u00a0<em>\u201c<a href=\"http:\/\/issuu.com\/terveilm\/docs\/pcd2011\" target=\"_blank\">Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesm\u00e4rkidega 2011<\/a>\u201c<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>N\u00fc\u00fcdisaja maailmas, kus k\u00f5ik on \u00fcha rohkem vastastikuses s\u00f5ltuvuses, on Euroopa Liidul \u00fclioluline m\u00f5ju kindlustamaks k\u00f5igile maailma inimestele piisavalt toitu&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":8,"menu_order":2,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[],"class_list":["post-6034","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6034","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6034"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6034\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6039,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6034\/revisions\/6039"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6034"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6034"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}