{"id":7062,"date":"2016-09-23T14:25:37","date_gmt":"2016-09-23T11:25:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?page_id=7062"},"modified":"2018-08-13T10:10:56","modified_gmt":"2018-08-13T07:10:56","slug":"2-eesmark-kaotada-nalg-ja-kindlustada-koik-inimesed-toiduga-tagada-parem-toitumus-ning-edendada-saastvat-pollumajandust","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/kestliku-arengu-eesmargid\/2-eesmark-kaotada-nalg-ja-kindlustada-koik-inimesed-toiduga-tagada-parem-toitumus-ning-edendada-saastvat-pollumajandust\/","title":{"rendered":"Toidu kasvatamine ja tarbimine"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-medium wp-image-7063 alignright\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/10644982_10152876608338586_855979234732158044_n-e1422546562612-300x159.jpg\" alt=\"10644982_10152876608338586_855979234732158044_n-e1422546562612\" width=\"300\" height=\"159\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/10644982_10152876608338586_855979234732158044_n-e1422546562612-300x159.jpg 300w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/10644982_10152876608338586_855979234732158044_n-e1422546562612.jpg 750w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/>On aeg \u00fcmber m\u00f5testada, kuidas me toitu kasvatame, jagame ja tarbime.<\/p>\n<p>\u00d5ige majandamise korral varustaksid p\u00f5llumajandus, metsamajandus ja kalap\u00fc\u00fck k\u00f5iki tervisliku toiduga ja looksid inimv\u00e4\u00e4rse sissetuleku. See toetaks ka inimkeskset maaelu arengut ja kaitseks keskkonda.<\/p>\n<p>Praegu on mullastiku, magevee, ookeanide, metsade ja liigirikkuse olukord kiiresti halvenemas. Kliimamuutused avaldavad \u00fcha suuremat survet loodusvaradele, suurendades katastroofide, nagu p\u00f5udade ja \u00fcleujutustega seotud riske. Paljud maapiirkondades elavad inimesed ei tule enam ots-otsaga kokku, nad on sunnitud linna kolima ja sealt elatist otsima.<\/p>\n<p>\u00dclemaailmne toidu- ja p\u00f5llumajanduss\u00fcsteem vajab kardinaalseid muutusi, kui soovime \u00e4ra toita 795 miljonit t\u00e4na, pluss hinnanguliselt 2050ndaks aastaks lisanduvat kahte miljardit n\u00e4lga kannatavat inimest. Kusjuures, probleem ei ole niiv\u00f5rd toidu puuduses, vaid selle tootmise ja jaotamise s\u00fcsteemis &#8211; samal ajal, kui maailmas valitseb suur probleem alatoitumise ja n\u00e4ljaga, visatakse tootmise, transpordi ja m\u00fc\u00fcgi k\u00e4igus ning kodudes\u00a0 \u00e4ra umbes pool maailmas toodetud toidust.<\/p>\n<p>Toidu- ja p\u00f5llumajandussektor m\u00e4ngib n\u00e4lja ja vaesuse leevendamises keskset rolli.<\/p>\n<h3>N\u00e4ljah\u00e4da:<\/h3>\n<ul>\n<li>Maailmas on alatoitunud iga \u00fcheksas inimene (795 miljonit).<\/li>\n<li>Enamus n\u00e4lga kannatavatest inimestest elab arengumaades, kus 12,9% elanikkonnast on alatoitunud.<\/li>\n<li>Aasias elab n\u00e4lga taluvaid inimesi k\u00f5ige rohkem \u2013 kaks kolmandikku kogu rahvast. L\u00f5una-Aasias on see osakaal viimastel aastatel langenud, L\u00e4\u00e4ne-Aasias veidi kasvanud.<\/li>\n<li>Aasia l\u00f5unaosa seisab silmitsi suurima n\u00e4ljah\u00e4daga, seal elab 281 miljonit alatoitumuses inimest. Sahara-taguses Aafrikas oli alatoitunud inimesi 2014\u20132016 aastatel hinnanguliselt 23%.<\/li>\n<li>Halb toitumus p\u00f5hjustab alla 5-aastaste laste surmadest pea poole (45%) &#8211; igal aastal 3,1 miljonit last.<\/li>\n<li>Iga neljanda lapse kasv maailmas on k\u00e4ngu j\u00e4\u00e4nud. Arengumaades v\u00f5ib see n\u00e4itaja t\u00f5usta iga kolmanda lapseni.<\/li>\n<li>66 miljonit arengumaade algkooliealist last k\u00e4ib tundides t\u00fchja k\u00f5huga, neist ainu\u00fcksi Aafrikas 23 miljonit.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Toidujulgeolek:<\/h3>\n<ul>\n<li>P\u00f5llumajandus on maailma suurim t\u00f6\u00f6andja, pakkudes elatist 40% t\u00e4nasest rahvastikust. See on vaeste maamajapidamiste suurim t\u00f6\u00f6- ja sissetulekuallikas.<\/li>\n<li>500 miljonit v\u00e4ikefarmi kogu maailmas toodab kuni 80% kogu toidust, mida suures osas arengumaadest tarbitakse. Enamus nendest farmidest s\u00f5ltuvad vihmaveest. V\u00e4ikep\u00f5llumajanduse toetamine on oluline viis toidujulgeoleku suurendamiseks ja k\u00f5ige vaesemate toitmiseks.<\/li>\n<li>1990ndatest aastatest saati on talupidajate p\u00f5ldudelt kadunud ligi 75% p\u00f5llukultuuridest. Parem p\u00f5llumajanduskultuuride mitmekesisus toetaks toitaineterikkamat toitumist, suuremat elatist p\u00f5llupidajatele ning vastupidavamat ja j\u00e4tkusuutlikumat p\u00f5llumajanduss\u00fcsteemi.<\/li>\n<li>Kui naisp\u00f5llupidajatel oleks samad v\u00f5imalused kui meestel, v\u00e4heneks maailmas n\u00e4lga kannatavate inimeste arv kuni 150 miljoni v\u00f5rra.<\/li>\n<li>\u00dcle maailma puudub juurdep\u00e4\u00e4s elektrile 1,4 miljardil inimesel, kellest enamus elab arengumaade maapiirkondades. See on p\u00f5him\u00f5tteline takistus n\u00e4lja leevendamisel.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Eesm\u00e4rgid:<\/h3>\n<ul>\n<li>Kaotada 2030. aastaks n\u00e4lg ja tagada aastaringselt ohutu, toitev ja piisav toit k\u00f5ikidele inimestele, eelk\u00f5ige vaestele, imikutele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele.<\/li>\n<li>Kaotada 2030. aastaks alatoitumus. Saavutada 2025. aastaks eesm\u00e4rk kaotada alla 5-aastaste laste k\u00e4ngumine ja kurnatus ning rahuldada murdeeas t\u00fctarlaste, rasedate ja imetavate naiste ning eakate toitumisalased vajadused.<\/li>\n<li>Kahekordistada 2030. aastaks p\u00f5llumajanduse tootlikkust ja v\u00e4ikeste toidutootjate, eelk\u00f5ige naiste, p\u00f5lisrahvaste, perefarmide, karjakasvatajate ja kalurite sissetulekuid. Tagada turvaline ja v\u00f5rdne juurdep\u00e4\u00e4s maale, teistele tootmisvahenditele ja -materjalidele, teadmistele, finantsteenustele, turgudele ning v\u00f5imalus lisav\u00e4\u00e4rtuse loomiseks ja t\u00f6\u00f6h\u00f5iveks mujal kui p\u00f5llumajanduses.<\/li>\n<li>Tagada 2030. aastaks s\u00e4\u00e4stvad toidutootmiss\u00fcsteemid. Kasutada paindlikke p\u00f5llumajandustootmise tavasid, mis suurendavad viljakust ja tootlikkust, aitavad s\u00e4ilitada \u00f6kos\u00fcsteeme, aitavad kohaneda kliimamuutuste, \u00e4\u00e4rmuslike ilmastikun\u00e4htuste, p\u00f5ua, \u00fcleujutuste ja muude loodus\u00f5nnetustega ning parandavad j\u00e4rk-j\u00e4rgult maa ja pinnase kvaliteeti.<\/li>\n<li>S\u00e4ilitada 2020. aastaks seemnete, p\u00f5llukultuuride, p\u00f5llumajandus- ja koduloomade ning nende metsikute sugulasliikide geneetiline mitmekesisus. Toetada geneetilistest varudest ja nendega seotud traditsioonilistest teadmistest tuleneva kasu \u00f5iglast ja v\u00f5rdset jagamist vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.<\/li>\n<li>Suurendada investeeringuid maapiirkondade taristutesse, p\u00f5llumajandust k\u00e4sitletavatesse teadusuuringutesse ja teabeleviteenustesse, tehnika arengusse ning taimede ja karja genofondi, et t\u00f5sta p\u00f5llumajanduse tootlikkust arenguriikides.<\/li>\n<li>Koosk\u00f5las Doha arengukava \u00fcle peetavate l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste vooruga k\u00f5rvaldada ja v\u00e4ltida kaubanduspiiranguid ja -moonutusi maailma p\u00f5llumajandusturgudel. Samaaegselt k\u00f5rvaldada p\u00f5llumajandustoodangu ekspordisubsiidiumid ja k\u00f5ik samav\u00e4\u00e4rse m\u00f5juga ekspordimeetmed.<\/li>\n<li>Tagada toidukaupade ja nendest valmistatud toodete turgude n\u00f5uetekohane toimimine. Soodustada \u00f5igeaegset juurdep\u00e4\u00e4su turuteabele, sealhulgas toiduvarusid k\u00e4sitlevale teabele ja v\u00e4ltida toidu hindade \u00e4\u00e4rmuslikku k\u00f5ikumist.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Lingid:<\/h3>\n<p><a href=\"http:\/\/www.ifad.org\/\">International Fund for Agricultural Development<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fao.org\/\">Food and Agriculture Organization<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.wfp.org\/\">World Food Programme<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unicef.org\/nutrition\/\">UNICEF \u2013 Nutrition<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.un.org\/en\/zerohunger\/#&amp;panel1-1\">Zero Hunger Challenge<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.thinkeatsave.org\/\">Think.Eat.Save.<\/a>\u00a0<a href=\"http:\/\/www.thinkeatsave.org\/\">Reduce your foodprint.\u00a0<\/a><\/p>\n<p><em>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.un.org\/sustainabledevelopment\/hunger\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">UN.org<\/a><\/em><\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" title=\"Miljon eestlast saavad muuta maailma\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/nvKdA3P2DyI?feature=oembed\" frameborder=\"0\" allow=\"accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share\" referrerpolicy=\"strict-origin-when-cross-origin\" allowfullscreen><\/iframe><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>On aeg \u00fcmber m\u00f5testada, kuidas me toitu kasvatame, jagame ja tarbime. \u00d5ige majandamise korral varustaksid p\u00f5llumajandus, metsamajandus ja kalap\u00fc\u00fck k\u00f5iki&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"parent":6040,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"template-kc-article.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[41],"class_list":["post-7062","page","type-page","status-publish","hentry","category-teabekeskus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7062","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7062"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7062\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9757,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7062\/revisions\/9757"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6040"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7062"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7062"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}