{"id":7079,"date":"2016-09-26T11:49:44","date_gmt":"2016-09-26T08:49:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?page_id=7079"},"modified":"2018-08-13T10:15:34","modified_gmt":"2018-08-13T07:15:34","slug":"tervis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/kestliku-arengu-eesmargid\/tervis\/","title":{"rendered":"Tervis"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-medium wp-image-7081 alignright\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal-3-300x163.jpg\" alt=\"goal-3\" width=\"300\" height=\"163\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal-3-300x163.jpg 300w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal-3.jpg 850w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/>Tervisliku elu ja heaolu edendamine on kestliku arengu saavutamiseks esmat\u00e4htis. Oodatava eluea pikendamiseks ning laste ja emade suremuse v\u00e4hendamiseks on tehtud tubli t\u00f6\u00f6d. J\u00e4rjest rohkematel inimestel on ligip\u00e4\u00e4s puhtale veele ja kanalisatsioonile, on v\u00e4hendatud malaariat, tuberkuloosi ja lastehalvatust ning HIV\/AIDSi levikut. Sellegipoolest tuleb veel palju t\u00f6\u00f6d teha, et inimesed saaksid tervena ja h\u00e4sti elada.<\/p>\n<h3>Laste tervis<\/h3>\n<ul>\n<li>Igal aastal sureb enne 15-aastaseks saamist \u00fcle kuue miljoni lapse.<\/li>\n<li>Laste suremus on oluliselt v\u00e4henenud &#8211; iga p\u00e4ev sureb 17 000 last v\u00e4hem kui 1990. aastal.<\/li>\n<li>Alates 2000. aastast on leetrite vaktsiin \u00e4ra hoidnud ligi 15,6 miljonit surmajuhtumit<\/li>\n<li>Hoolimata stabiilsest \u00fcleilmsest edust on laste suremus Sahara-taguses Aafrikas ja L\u00f5una-Aasias kasvamas. Neli igast viiest alla 5-aastaste laste surmajuhtumist leiab aset just nendes piirkondades.<\/li>\n<li>Vaesusesse s\u00fcndinud lastel on pea kaks korda suurem t\u00f5en\u00e4osus surra enne viieaastaseks saamist kui j\u00f5ukamate perede lastel.<\/li>\n<li>Haritud emade lapsed \u2013 isegi kui emal on vaid algharidus \u2013 j\u00e4\u00e4vad suurema t\u00f5en\u00e4osusega ellu kui hariduseta emade lapsed.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Emade tervis<\/h3>\n<ul>\n<li>Emade suremus on alates 1990. aastast peaaegu 50% v\u00f5rra langenud.<\/li>\n<li>Ida-Aasias, P\u00f5hja-Aafrikas ja L\u00f5una-Aasias on emade suremus langenud ligi kahe kolmandiku v\u00f5rra.<\/li>\n<li>S\u00fcnnitusel surevate emade osakaal on arengumaades endiselt 14 korda k\u00f5rgem kui arenenud piirkondades.<\/li>\n<li>\u00dcha rohkem naisi saab s\u00fcnnituseelset hoolt. Arengumaades on s\u00fcnnituseelne hooldus kasvanud 65 protsendilt 1990ndal aastal 83 protsendini 2012. aastal.<\/li>\n<li>Vaid pooled arengumaade naised saavad soovituslikus ulatuses vajalikku arstiabi.<\/li>\n<li>Enamikes arenenud piirkondades saavad v\u00e4hemad teismelised lapsi, aga selles osas on areng aeglustunud. Suur 1990. aastate kasv rasestumisvastaste vahendite kasutuses ei j\u00e4tkunud 2000ndatel samal kursil.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>HIV\/AIDS, malaaria ja muud haigused:<\/h3>\n<ul>\n<li>2014. aasta l\u00f5pus sai retroviirusevastast ravi 13,6 miljonit inimest.<\/li>\n<li>2013. aastal oli hinnanguline uute HIV-ga nakatumise juhtumite arv 2,1 miljonit, mis on 38% v\u00e4hem kui 2001. aastal.<\/li>\n<li>2013. aasta l\u00f5pus p\u00f5des HIV-d 35 miljonit inimest.<\/li>\n<li>2013. aasta l\u00f5puks oli esmane HIV diagnoos antud 240 000 lapsele.<\/li>\n<li>HIV-ga nakatumise arv on laste seas alates 2001. aastast langenud 58%.<\/li>\n<li>\u00dcle maailma kannatavad teismelised t\u00fcdrukud ja neiud soolise ebav\u00f5rdsuse, t\u00f5rjutuse, diskrimineerimise ja v\u00e4givalla all, mis suurendab HIV-ga nakatumise riski.<\/li>\n<li>HIV on k\u00f5ikjal maailmas s\u00fcnnituseas naiste peamine surmap\u00f5hjus.<\/li>\n<li>HIV-d p\u00f5devate inimeste tuberkuloosist tingitud surmajuhtumite arv on alates 2004. aastast langenud 36% v\u00f5rra.<\/li>\n<li>2013. aastal nakatus HIV-sse 250 000 teismelist, kellest kaks kolmandikku moodustasid teismelised t\u00fcdrukud.<\/li>\n<li>Praegu on Aafrika teismeliste (vanuses 10\u201319) peamine surmap\u00f5hjus AIDS ja \u00fcle maailma on see teine levinuim teismeliste surmap\u00f5hjus.<\/li>\n<li>Paljudes paikades ei austata teismeliste t\u00fctarlaste \u00f5igust privaatsusele ja kehalisele s\u00f5ltumatusele ning paljud on tunnistanud esimese vahekorra pealesurumist.<\/li>\n<li>Perioodil 2000\u20132015 on Sahara-taguses Aafrikas \u00e4ra hoitud \u00fcle 6,2 miljoni alla 5-aastase lapse malaariasurm. \u00dclemaailmne malaaria esinemissagedus on hinnanguliselt langenud 37% ja suremuse m\u00e4\u00e4r 58% v\u00f5rra.<\/li>\n<li>Ajavahemikus 2000\u20132013 p\u00e4\u00e4stis tuberkuloosiennetus, diagnoosimine ja ravimine arvatavalt 37 miljoni inimese elu. Vahemikus 1990\u20132013 on tuberkuloosi suremus langenud 45% ja levimus 41% v\u00f5rra.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Eesm\u00e4rgid:<\/h3>\n<ul>\n<li>Viia 2030. aastaks kogu maailmas emade suremus alla 70 juhtumi iga 100 000 eluss\u00fcnni kohta.<\/li>\n<li>Kaotada 2030. aastaks vasts\u00fcndinute ja alla 5-aastaste laste v\u00e4lditavad surmad. K\u00f5ik riigid peaksid v\u00e4hendama vasts\u00fcndinute suremust v\u00e4hemalt 12 juhtumini 1000 eluss\u00fcnni kohta ja alla 5 aastaste laste suremust v\u00e4hemalt 25 juhtumini 1000 eluss\u00fcnni kohta.<\/li>\n<li>Kaotada 2030. aastaks AIDSi, tuberkuloosi, malaaria ja ravimata j\u00e4\u00e4nud troopiliste haiguste epideemiad. V\u00f5idelda hepatiidi, vee kaudu levivate haiguste ja muude nakkushaigustega.<\/li>\n<li>V\u00e4hendada ennetustegevuse ja ravimise abil 2030. aastaks kolmandiku v\u00f5rra mittenakkavatest haigustest tingitud enneaegsete surmade arvu ning edendada vaimset tervist ja heaolu.<\/li>\n<li>Tugevdada kahjulike s\u00f5ltuvuste, sealhulgas narkootikumide kuritarvitamise ja suitsetamise ennetamist ja ravi.<\/li>\n<li>V\u00e4hendada 2020. aastaks poole v\u00f5rra liiklus\u00f5nnetustes hukkunute ja vigastatute arvu.<\/li>\n<li>Tagada 2030. aastaks seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste \u00fcldine k\u00e4ttesaadavus ning reproduktiivtervise lisamine riiklikesse tegevuskavadesse.<\/li>\n<li>Tagada k\u00f5ikidele inimestele \u00fcldine arstiabi. See t\u00e4hendab ka kaitset finantsriskide eest, juurdep\u00e4\u00e4su kvaliteetsetele elementaarsetele tervishoiuteenustele ning ohututele, t\u00f5husatele, kvaliteetsetele ja taskukohastele ravimitele ja vaktsiinidele.<\/li>\n<li>V\u00e4hendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning saastunud \u00f5hust, veest ja pinnasest p\u00f5hjustatud surmade ja haigestumiste arvu.<\/li>\n<li>Tugevdada Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramise raamkonventsiooni rakendamist k\u00f5ikides riikides vastavalt vajadusele.<\/li>\n<li>Toetada peamiselt arengumaades levivate nakkushaiguste ja mittenakkavate haiguste vaktsiinide ja ravimite alaseid uuringuid ja nende v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist. Tagada taskukohaste h\u00e4davajalike ravimite ja vaktsiinide k\u00e4ttesaadavus koosk\u00f5las kaubandusaspektide lepingutega (TRIP-leping) ja tervisekaitset k\u00e4sitleva Doha deklaratsiooniga, milles kinnitatakse arenguriikide \u00f5igust kasutada intellektuaalomandi \u00f5iguste kaubandusaspektide lepingu paindlikkust k\u00e4sitlevaid s\u00e4tteid, et kaitsta rahva tervist ja tagada, et ravimid on k\u00f5ikidele k\u00e4ttesaadavad.<\/li>\n<li>Suurendada oluliselt tervishoiu rahastamist ja tervishoiut\u00f6\u00f6tajate v\u00e4rbamist, arendamist, koolitust ja t\u00f6\u00f6lhoidmist arenguriikides.<\/li>\n<li>Suurendada k\u00f5ikide riikide suutlikkust luua varase hoiatamise s\u00fcsteemid, v\u00e4hendada riske ning v\u00f5idelda kohalike ja \u00fclemaailmsete terviseriskidega.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Lingid:<\/h3>\n<p><a href=\"http:\/\/who.int\/en\/\">World Health Organization<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unicef.org\/\">UN Children\u2019s Fund<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.undp.org\/\">UN Development Programme<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unaids.org\/\">UNAIDS<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.rollbackmalaria.org\/\">Roll Back Malaria<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unfpa.org\/maternal-health\">UN Population Fund<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unwomen.org\/\">UN Women<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/unwater.org\/\">UN Water<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/opendefecation.org\/\">End Open Defecation<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.stoptb.org\/\">Stop Tuberculosis Partnership<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unfpa.org\/hiv-aids\">UNFPA HIV &amp; AIDS<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unfpa.org\/sexual-reproductive-health\">UNFPA Sexual &amp; reproductive health<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unfpa.org\/obstetric-fistula\">UNFPA Obstetric fistula<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unfpa.org\/midwifery\">UNFPA Midwifery\u00a0<\/a><\/p>\n<p><em>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.un.org\/sustainabledevelopment\/health\/\">UN.org<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tervisliku elu ja heaolu edendamine on kestliku arengu saavutamiseks esmat\u00e4htis. Oodatava eluea pikendamiseks ning laste ja emade suremuse v\u00e4hendamiseks on&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"parent":6040,"menu_order":6,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"template-kc-article.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[41],"class_list":["post-7079","page","type-page","status-publish","hentry","category-teabekeskus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7079","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7079"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7079\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9758,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7079\/revisions\/9758"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6040"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7079"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7079"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}