{"id":7108,"date":"2016-09-26T12:29:55","date_gmt":"2016-09-26T09:29:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?page_id=7108"},"modified":"2018-04-17T11:01:59","modified_gmt":"2018-04-17T08:01:59","slug":"ebavordsus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/kestliku-arengu-eesmargid\/ebavordsus\/","title":{"rendered":"Ebav\u00f5rdsus riikides ja riikide vahel"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignright size-medium wp-image-7109\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal10-300x160.jpg\" alt=\"goal10\" width=\"300\" height=\"160\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal10-300x160.jpg 300w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal10.jpg 850w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/>Rahvusvaheline kogukond on teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid j\u00f5upingutusi inimeste v\u00e4lja aitamiseks vaesusest. Kuid ebav\u00f5rdsus p\u00fcsib, eriti juurdep\u00e4\u00e4sus tervishoiu- ja haridusteenustele, aga ka muudele v\u00f5imalustele. K\u00f5ige haavatavamad on v\u00e4himarenenud riigid, raskesti ligip\u00e4\u00e4setavad arengumaad ja v\u00e4ikesed arenevad saareriigid.<\/p>\n<p>Kuigi erinevust riikide sissetulekute vahel on v\u00e4hendatud, on riigisisene ebav\u00f5rdsus kasvanud. Ollakse \u00fcha suuremal \u00fcksmeelel, et majanduskasvust ei piisa vaesuse v\u00e4hendamiseks, kui see ei h\u00f5lma j\u00e4tkusuutliku arengu kolme tahku \u2013 majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku arengut.<\/p>\n<p>Ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamiseks peaksid poliitikad p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu ebasoodsamas olukorras ja marginaliseeritud elanikkonnale.<\/p>\n<h3>Faktid:<\/h3>\n<ul>\n<li>Arvestades rahvastiku suurust, kasvas aastatel 1990\u20132010 arengumaades sissetulekute ebav\u00f5rdsus 11%<\/li>\n<li>75% arengumaade leibkondadest elab t\u00e4na \u00fchiskondades, kus sissetulek on jaotunud eba\u00fchtlasemalt kui 1990ndatel.<\/li>\n<li>Andmed n\u00e4itavad, et teatud tasemest edasi takistab ebav\u00f5rdsus vaesuse v\u00e4henemist ning inimeste saavutuskogemust ja enesev\u00e4\u00e4rikust<\/li>\n<li>Sissetulekute ebav\u00f5rdsuse s\u00fcvenemises pole midagi v\u00e4ltimatut. Mitmed riigid on suutnud sissetulekute ebav\u00f5rdsusele piiri panna v\u00f5i seda v\u00e4hendada ning saavutada seejuures tugevad kasvun\u00e4itajad<\/li>\n<li>Sissetulekute ebav\u00f5rdsust pole v\u00f5imalikseljatada, kui ei lahendata p\u00f5hjuseid ehk v\u00f5imalused j\u00e4\u00e4vad ebav\u00f5rdseteks<\/li>\n<li>\u00dcRO Arenguprogrammi korraldatud \u00fclemaailmses uurimuses tunnistasid poliitikakujundajad kogu maailmast, et nende riikides esinev ebav\u00f5rdsus on \u00fcldiselt k\u00f5rge ja v\u00f5ib takistada pikaajalist sotsiaalset ja majanduslikku arengut<\/li>\n<li>Arengumaade andmed n\u00e4itavad, et k\u00f5ige vaesema viiendiku hulka kuuluvad lapsed surevad endiselt kolm korda suurema t\u00f5en\u00e4osusega enne viieaastaseks saamist kui rikkaima viiendikku eakaaslased<\/li>\n<li>Sotsiaalkaitse on \u00fcle maailma m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt laienenud, kuid puudega inimestel on keskmisest kuni viis korda suurem t\u00f5en\u00e4osus kanda meeletult k\u00f5rgeid ravikulusid<\/li>\n<li>Vaatamata emade suremuse langusele enamikes arengumaades, on maapiirkondades elavatel naistel endiselt kuni kolm korda suurem t\u00f5en\u00e4osus s\u00fcnnituse ajal surra kui linnas elavatel naistel<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Eesm\u00e4rgid:<\/h3>\n<ul>\n<li>Saavutada 2030. aastaks j\u00e4rk-j\u00e4rgult sissetulekute skaalal alumise 40% elanikkonna sissetulekute suurenemine riigi keskmisest kiiremini ning s\u00e4ilitada see kasv.<\/li>\n<li>Suurendada 2030. aastaks k\u00f5ikide inimeste m\u00f5juv\u00f5imu, s\u00f5ltumata nende vanusest, soost, puudest, rassist, rahvusest, p\u00e4ritolust, usutunnistusest ja majanduslikust v\u00f5i muust seisundist. Toetada nende sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist.<\/li>\n<li>Tagada v\u00f5rdsed v\u00f5imalused ja v\u00e4hendada sissetulekute ebav\u00f5rdsust, t\u00fchistades muuhulgas diskrimineerivad seadused, tegevuspoliitikad ja tavad ning toetades sobivaid \u00f5igusakte, tegevusp\u00f5him\u00f5tteid ja meetmeid.<\/li>\n<li>V\u00f5tta vastu tegevuspoliitikad (eelk\u00f5ige maksustamist, t\u00f6\u00f6tasu ja sotsiaalkaitset k\u00e4sitlevad) ning saavutada j\u00e4rk-j\u00e4rgult suurem v\u00f5rdsus.<\/li>\n<li>T\u00e4iustada \u00fclemaailmsete finantsturgude ja finantseerimisasutuste reguleerimist ja kontrolli nende \u00fcle.<\/li>\n<li>Tagada arengumaade suurem esindatus ja m\u00f5juv\u00f5im \u00fclemaailmsete rahvusvaheliste majandus- ja finantseerimisasutuste otsustusprotsessis, et muuta nende asutuste tegevus t\u00f5husamaks, usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks, vastutustundlikumaks ja p\u00f5hjendatumaks.<\/li>\n<li>Toetada inimeste distsiplineeritud, ohutut, korrap\u00e4rast ja vastutustundlikku r\u00e4nnet ja liikuvust, sealhulgas planeeritud ja h\u00e4sti hallatud r\u00e4ndep\u00f5him\u00f5tete rakendamise abil.<\/li>\n<li>Kohaldada koosk\u00f5las Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkulepetega arenguriikide, eelk\u00f5ige v\u00e4him arenenud riikide suhtes eri- ja sooduskohtlemist.<\/li>\n<li>Stimuleerida ametlikku arenguabi ja rahavooge, sealhulgas v\u00e4lismaiseid otseinvesteeringuid neid k\u00f5ige enam vajavatesse riikidesse, koosk\u00f5las nende riikide arengukavade ja \u2013programmidega.<\/li>\n<li>V\u00e4hendada 2030. aastaks sisser\u00e4ndajate poolt kodumaale saadetava raha \u00fclekande maksumust alla 3% ja kaotada kanalid, kus \u00fclekande maksumus on k\u00f5rgem kui 5%.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Lingid:<\/h3>\n<p><a href=\"http:\/\/www.un.org\/en\/development\/desa\/index.html\">United Nations Department of Economic and Social Affairs<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.undp.org\/content\/undp\/en\/home.html\">UNDP<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unicef.org\/\">UNICEF<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/unohrlls.org\/\">United Nations Office of the High Representative for the Least Developed Countries, Landlocked Developing Countries and Small Island Developing States (UNOHRLLS)<\/a><\/p>\n<p><em>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.un.org\/sustainabledevelopment\/inequality\/\">UN.org<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvusvaheline kogukond on teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid j\u00f5upingutusi inimeste v\u00e4lja aitamiseks vaesusest. Kuid ebav\u00f5rdsus p\u00fcsib, eriti juurdep\u00e4\u00e4sus tervishoiu- ja haridusteenustele, aga ka&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"parent":6040,"menu_order":13,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"template-kc-article.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[41],"class_list":["post-7108","page","type-page","status-publish","hentry","category-teabekeskus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7108","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7108"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7108\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9244,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7108\/revisions\/9244"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6040"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7108"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7108"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}