{"id":7114,"date":"2016-09-26T12:38:05","date_gmt":"2016-09-26T09:38:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?page_id=7114"},"modified":"2018-04-17T10:59:16","modified_gmt":"2018-04-17T07:59:16","slug":"tarbimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/kestliku-arengu-eesmargid\/tarbimine\/","title":{"rendered":"Tarbimine ja tootmine"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal12.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignright size-medium wp-image-7115\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal12-300x185.jpg\" alt=\"EU Supermarkets and Kenya Food Waste\" width=\"300\" height=\"185\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal12-300x185.jpg 300w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal12.jpg 720w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Kestlik tarbimine ja tootmine taotleb \u201ev\u00e4hemaga rohkema tegemist\u201c. See h\u00f5lmab erinevaid asjaosalisi, mh ettev\u00f5tteid, tarbijaid, poliitikakujundajaid, teadlasi, jaem\u00fc\u00fcjaid, meediat ja arengukoost\u00f6\u00f6 asutusi.<\/p>\n<p>Lisaks eeldab see s\u00fcsteemset l\u00e4henemist ja koost\u00f6\u00f6d tarneahela osaliste vahel alates tootjast kuni l\u00f5ppkliendini v\u00e4lja. See t\u00e4hendab tarbijate kaasamist teavituskampaaniate ja \u00f5petuse kaudu s\u00e4\u00e4stva tarbimise ja elustiili kohta.<\/p>\n<h3>Faktid:<\/h3>\n<ul>\n<li>Igal aastal l\u00f5petab pr\u00fcgikastides v\u00f5i l\u00e4heb raisku hinnanguliselt kolmandik kogu toodetud toidust, mis vastab 1,3 miljardile tonnile toidule 1 triljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses<\/li>\n<li>Kui \u00fcle maailma l\u00e4heksid inimesed \u00fcle energias\u00e4\u00e4stlike lambipirnide kasutamisele, s\u00e4\u00e4staks see aastas 120 miljardit USA dollarit<\/li>\n<li>Kui maailma rahvaarv j\u00f5uab 2050ndaks aastaks 9,6 miljardini, l\u00e4heb praeguste elustiilide \u00fclalhoidmiseks vaja peaaegu kolme planeedi jagu loodusvarasid<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Vesi<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Alla 3% maailma veest on magevesi (joodav), millest 2,5% paikneb j\u00e4\u00e4tunud kujul Antarktikas, Arktikas ja liustikes. Seep\u00e4rast s\u00f5ltub inimkond \u00f6kos\u00fcsteemi ja joogivee vajaduste katmisel 0,5% olemasolevatest veevarudest.<\/li>\n<li>Inimesed saastavad vett kiiremini kui loodus suudab seda ringlusse v\u00f5tta ja vett j\u00f5gedes ja j\u00e4rvedes puhastada.<\/li>\n<li>Enam kui miljardil inimesel puudub ligip\u00e4\u00e4s joogiveele<\/li>\n<li>Liigne veekasutus toob kaasa \u00fclemaailmse veepuuduse<\/li>\n<li>Vesi on looduse poolt tasuta, aga selle kohaletoimetamiseks vaja minev taristu on kulukas<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Energia<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Vaatamata plaanidele energiat s\u00e4\u00e4sta, kasvab energiatarve OECD riikides 2020ndaks aastaks veel 35% v\u00f5rra<\/li>\n<li>Kaubanduslik ja majapidamistes kasutatav energia on teine k\u00f5ige kiiremini kasvav \u00fclemaailmne energiakasutuse valdkond p\u00e4rast transporti<\/li>\n<li>2002. aastal koosnes OECD riikide autobaas 550 miljonist s\u00f5idukist (75% neist on eraautod). 2020ndaks aastaks prognoositakse eras\u00f5idukite osakaalu t\u00f5usu 32% v\u00f5rra. Arvatakse, et mootors\u00f5idukite l\u00e4bis\u00f5it kasvab 40% v\u00f5rra, lennureiside hulk kolm korda.<\/li>\n<li>Majapidamised tarbivad 29% maailmas toodetavast energiast ja toodavad seega 21% tekkivast CO2 heitest<\/li>\n<li>Viiendik 2013. aastal l\u00f5pptarbijani j\u00f5udnud energiast toodeti taastuvenergiaallikatest<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Toit<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Igal aastal l\u00e4heb raisku 1,3 miljardit tonni toitu, samas kui miljard inimest on alatoitunud ja veel miljard n\u00e4ljas<\/li>\n<li>Toidu \u00fcletarbimine on meie tervisele ja keskkonnale otsustava t\u00e4htsusega<\/li>\n<li>\u00dcle maailma on 2 miljardit inimest \u00fclekaalulised v\u00f5i rasvunud<\/li>\n<li>Pinnasekahjustused, mullaviljakuse v\u00e4henemine, mittes\u00e4\u00e4stlik veekasutus, \u00fclekalastamine ja merede reostamine v\u00e4hendavad loodusvarade v\u00f5imet varustada inimesi toiduga<\/li>\n<li>Toidusektor v\u00f5tab enda alla ligikaudu 30% maailma energiatarbest ja vastutab 22% kasvuhoonegaaside heite eest<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Eesm\u00e4rgid:<\/h3>\n<ul>\n<li>Rakendada s\u00e4\u00e4stva tarbimise ja tootmise programmide k\u00fcmneaastane raamistik &#8211; tegutsema peavad k\u00f5ik riigid eesotsas arenenud riikidega, v\u00f5ttes arvesse arenguriikide arengutaset ja v\u00f5imekust.<\/li>\n<li>Saavutada 2030. aastaks loodusvarade s\u00e4\u00e4stev majandamine ja t\u00f5hus kasutamine.<\/li>\n<li>V\u00e4hendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toiduj\u00e4\u00e4tmeid poole v\u00f5rra elaniku kohta. V\u00e4hendada toidu kadu tootmis- ja tarneahelas, kaasa arvatud saagikoristusj\u00e4rgsed kaod.<\/li>\n<li>\u00a0Saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja k\u00f5ikide j\u00e4\u00e4tmete keskkonnaohutu k\u00e4itlemine kogu nende eluts\u00fckli jooksul. V\u00e4hendada oluliselt nende sattumist \u00f5hku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne m\u00f5ju inimtervisele ja keskkonnale.<\/li>\n<li>V\u00e4hendada 2030. aastaks j\u00e4\u00e4tmete teket pr\u00fcgi tekke v\u00e4hendamise, ringlussev\u00f5tu ja taaskasutamisega.<\/li>\n<li>Stimuleerida ettev\u00f5tteid (eelk\u00f5ige suurettev\u00f5tteid ja rahvusvahelisi kontserne) tegutsema s\u00e4\u00e4stvalt ning lisama s\u00e4\u00e4stmist k\u00e4sitlev teave oma aruannetesse.<\/li>\n<li>Toetada s\u00e4\u00e4stvaid riigihankeid koosk\u00f5las riikide tegevuspoliitikate ja prioriteetidega.<\/li>\n<li>Tagada 2030. aastaks, et k\u00f5ik inimesed on informeeritud ja teadlikud s\u00e4\u00e4stvast arengust ning loodusega koosk\u00f5las olevast eluviisist.<\/li>\n<li>Toetada arenguriike, et nad saaksid suurendada oma teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, et minna \u00fcle s\u00e4\u00e4stvale tarbimisele ja tootmisele.<\/li>\n<li>T\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja ja rakendada vahendid, mille abil m\u00f5\u00f5ta s\u00e4\u00e4stva arengu m\u00f5ju s\u00e4\u00e4stvale turismile, mis loob t\u00f6\u00f6kohti ja propageerib kohalikku kultuuri ja tooteid.<\/li>\n<li>Kaotada raiskavat tarbimist soodustavad ebat\u00f5husad fossiilsete k\u00fctuste toetused, k\u00f5rvaldades turumoonutused vastavalt kohalikule olukorrale, kaasa arvatud maksustamise \u00fcmberkorraldamine ja olemasolevatest kahjulikest toetustest j\u00e4rk-j\u00e4rguline loobumine vastavalt nende kahjulikule keskkonnam\u00f5jule, v\u00f5ttes t\u00e4ielikult arvesse arenguriikide spetsiifilisi vajadusi ja tingimusi ning viies v\u00f5imalik negatiivne m\u00f5ju nende arengule miinimumini viisil, mis k\u00f5ige v\u00e4hem kahjustab vaeseid ja m\u00f5jutatavaid kogukondi.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Lingid:<\/h3>\n<p><a href=\"http:\/\/unep.org\/10yfp\/\">The 10-Year Framework of Programmes on Sustainable Consumption and Production<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unep.org\/resourceefficiency\/\">UN Environment Programme \u2013 Resource efficiency<\/a><\/p>\n<p><em>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.un.org\/sustainabledevelopment\/sustainable-consumption-production\/\">UN.org<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kestlik tarbimine ja tootmine taotleb \u201ev\u00e4hemaga rohkema tegemist\u201c. See h\u00f5lmab erinevaid asjaosalisi, mh ettev\u00f5tteid, tarbijaid, poliitikakujundajaid, teadlasi, jaem\u00fc\u00fcjaid, meediat ja&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"parent":6040,"menu_order":15,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"template-kc-article.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[41],"class_list":["post-7114","page","type-page","status-publish","hentry","category-teabekeskus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7114"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7114\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9237,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7114\/revisions\/9237"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6040"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}