{"id":7117,"date":"2016-09-26T12:42:13","date_gmt":"2016-09-26T09:42:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?page_id=7117"},"modified":"2018-04-17T12:43:34","modified_gmt":"2018-04-17T09:43:34","slug":"kliimamuutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/kestliku-arengu-eesmargid\/kliimamuutused\/","title":{"rendered":"Kliimamuutused"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignright size-medium wp-image-7118\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal13-300x174.jpg\" alt=\"goal13\" width=\"300\" height=\"174\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal13-300x174.jpg 300w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal13.jpg 766w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/>Hetkel kahjustavad kliimamuutused k\u00f5iki riike k\u00f5ikidel kontinentidel. See h\u00e4irib riikide majandust ja m\u00f5jutab elusid, minnes rahvale, kogukondadele ja riikidele juba praegu kalliks maksma, aga tulevikus veelgi rohkem.<\/p>\n<p>Inimesed kogevad kliimamuutuste t\u00f5siseid tagaj\u00e4rgi \u2013 ilmastik muutub, meretase t\u00f5useb ja ekstreemseid ilmastikun\u00e4htuseid on j\u00e4rjest enam.<\/p>\n<p>Inimtegevusest p\u00f5hjustatud kasvuhoonegaaside heitkogused j\u00e4rjest suurenevad ja s\u00fcvendavad seel\u00e4bi kliimamuutusi. N\u00fc\u00fcd on need j\u00f5udnud ajaloo k\u00f5rgeimale tasemele. Kui midagi ette ei v\u00f5eta, prognoositakse 21. sajandi jooksul maailma keskmise pinnatemperatuuri kasvu enam kui 3 \u00b0C v\u00f5rra. K\u00f5ige vaesemad ja haavatavamad inimesed kannatavad selle p\u00e4rast k\u00f5ige rohkem.<\/p>\n<p>Kliimamuutused on \u00fclemaailmne v\u00e4ljakutse, mis ei tunnista riigipiire. Atmosf\u00e4\u00e4ri heidetud saaste m\u00f5jutab k\u00f5ikjal elavaid inimesi. See probleem n\u00f5uab lahendusi, mis tuleb koosk\u00f5lastada rahvusvahelisel tasandil ning arengumaade abistamine eeldab rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d. Kliimamuutustega v\u00f5itlemiseks kiitsid riigid heaks Pariisi kokkuleppe. <a href=\"http:\/\/www.un.org\/sustainabledevelopment\/climatechange\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Lugege selle kohta l\u00e4hemalt.<\/a><\/p>\n<h3>T\u00e4nu valitsusvahelisele kliimamuutuste r\u00fchmale teame me j\u00e4rgmist:<\/h3>\n<ul>\n<li><strong>Perioodil 1880\u20132012 t\u00f5usis maailma keskmine temperatuur 0,85 \u00b0C v\u00f5rra.<\/strong> Selle aitab perspektiivi panna t\u00f5siasi, et iga kraadi kohta, mis temperatuur t\u00f5useb, v\u00e4heneb teraviljasaak 5% v\u00f5rra. Mais, nisu ja teised peamiste p\u00f5llukultuuride saagikus on perioodil 1981\u20132002 soojema kliima t\u00f5ttu k\u00f5ikjal maailmas langenud 40 megatonni aastas<\/li>\n<li><strong>Ookeanid on soojenenud, lume ja j\u00e4\u00e4 kogus langenud ja merepind t\u00f5usnud.<\/strong> Kuna kliima on soojenenud ja j\u00e4\u00e4 sulanud, on merepind vahemikus 1901\u20132010 t\u00f5usnud 19 cm v\u00f5rra. Arktika merej\u00e4\u00e4 hulk on alates 1979. aastast v\u00e4henenud, mil igal k\u00fcmnendil on kadunud 1,07 miljonit km\u00b2 j\u00e4\u00e4d<\/li>\n<li><strong>Arvestades kasvuhoonegaaside praegusi koguseid ja j\u00e4tkuvat heidet, on pea k\u00f5igi stsenaariumite korral t\u00f5en\u00e4oline, et v\u00f5rreldes aastatega 1850\u20131900 \u00fcletab gloobaalne temperatuurit\u00f5us k\u00e4esoleva sajandi l\u00f5puks 1,5 \u00b0C.<\/strong> Maailma ookeanid soojenevad ja j\u00e4\u00e4 sulamine j\u00e4tkub. Prognoosi kohaselt t\u00f5useb keskmine meretase aastaks 2065 24\u201330 cm ja aastaks 2100 40\u201363 cm. Enamus kliimamuutuste m\u00f5judest p\u00fcsivad sajandeid, isegi kui saastamine l\u00f5peks.<\/li>\n<li>\u00dclemaailmsed s\u00fcsinikdioksiidi (CO2) heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud pea 50%<\/li>\n<li>Heitkogused kasvasid perioodil 2000\u20132010 kiiremini kui eelnenud kolmek\u00fcmne aasta jooksul kokku<\/li>\n<li>Paljude tehnoloogiliste meetmete ja k\u00e4itumise muutumise abil on endiselt v\u00f5imalik seada globaalse keskmise temperatuuri t\u00f5us v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stusajastu eelse tasemega kahe kraadi juurde Celsiuse j\u00e4rgi<\/li>\n<li>Suured institutsioonilised ja tehnoloogilised muutused annavad enam kui 50% v\u00f5imaluse, et globaalne soojenemine seda piiri ei \u00fcleta<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Eesm\u00e4rgid:<\/h3>\n<ul>\n<li>Suurendada k\u00f5ikide riikide vastupidavust kliimaga seotud ohtudele ja loodus\u00f5nnetustele ning nende suutlikkust kohaneda kliimamuutustega.<\/li>\n<li>L\u00fclitada kliimamuutustega v\u00f5itlemise meetmed riiklikesse tegevuspoliitikatesse, tegevuskavadesse ja planeerimisse.<\/li>\n<li>T\u00e4iustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende m\u00f5jude v\u00e4hendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas.<\/li>\n<li>T\u00e4ita \u00dcRO kliimamuutuste raamkonventsiooni arenenud osalisriikide lubadus kaasata 2020. aastaks igal aastal erinevatest allikatest kokku 100 miljardit USA dollarit arenguriikide vajaduste rahuldamiseks seoses leevendusmeetmetega ja tegevuskava rakendamise l\u00e4bipaistvuse tagamisega ning k\u00e4ivitada v\u00f5imalikult kiire kapitaliseerimisega t\u00e4ismahus roheline kliimafond.<\/li>\n<li>Toetada kliimamuutustega seotud t\u00f5husa planeerimise ja juhtimise suutlikkuse suurendamise mehhanisme v\u00e4him arenenud riikides ja v\u00e4ikestes arenevates saareriikides, keskendudes muu hulgas naistele, noortele ning kohalikele ja t\u00f5rjutud kogukondadele.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Lingid:<\/h3>\n<p><a href=\"http:\/\/www.un.org\/climatechange\">UN and climate change site<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/unfccc.int\/\">UN Framework on the Convention on Climate Change<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/wmo.int\/\">World Meteorological Organization<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unfpa.org\/climate-change\">UN Population Fund<\/a><\/p>\n<p><em>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.un.org\/sustainabledevelopment\/climate-change-2\/\">UN.org<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hetkel kahjustavad kliimamuutused k\u00f5iki riike k\u00f5ikidel kontinentidel. See h\u00e4irib riikide majandust ja m\u00f5jutab elusid, minnes rahvale, kogukondadele ja riikidele juba&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"parent":6040,"menu_order":16,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"template-kc-article.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[41],"class_list":["post-7117","page","type-page","status-publish","hentry","category-teabekeskus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7117","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7117"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7117\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9263,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7117\/revisions\/9263"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6040"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7117"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7117"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}