{"id":7120,"date":"2016-09-26T12:45:41","date_gmt":"2016-09-26T09:45:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?page_id=7120"},"modified":"2018-04-17T10:58:53","modified_gmt":"2018-04-17T07:58:53","slug":"ookeanide-ja-merede-kaitse","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/teabekeskuse-teemad\/kestliku-arengu-eesmargid\/ookeanide-ja-merede-kaitse\/","title":{"rendered":"Ookeanide ja merede kaitse"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignright size-medium wp-image-7121\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal14-300x154.jpg\" alt=\"goal14\" width=\"300\" height=\"154\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal14-300x154.jpg 300w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2016\/09\/goal14.jpg 850w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/>Maa on inimestele elamisk\u00f5lblik keskkond ainult t\u00e4nu maailma ookeanidele. Meri toodab ja reguleerib vihmavett, joogivett, ilmaolusid, kliimat, rannajoont, suurt osa toidust ja isegi hapnikku \u00f5hus. L\u00e4bi ajaloo on ookeanid ja mered olnud olulised kaubandus- ja transpordikanalid.<br \/>\nMerede hoolikast majandamisest s\u00f5ltub meie tulevik.<\/p>\n<h3>Faktid:<\/h3>\n<ul>\n<li>Ookeanid katavad kolmveerand Maa pinnast, sisaldavad 97% Maa veevarudest ja moodustavad oma mahult 99% planeedi eluruumist<\/li>\n<li>\u00dcle kolme miljardi inimese s\u00f5ltub elatise saamiseks mere ja rannikualade liigirikkusest<\/li>\n<li>\u00dcle maailma on meres ja rannikualadel leiduvate ressursside ja nende t\u00f6\u00f6stuste turuv\u00e4\u00e4rtus hinnanguliselt 3 triljonit dollarit aastas ehk ligikaudu 5% maailma SKT-st<\/li>\n<li>Ookeanid sisaldavad ligi 200 000 teadaolevat liiki, nende tegelik arv v\u00f5ib ulatuda miljoniteni<\/li>\n<li>Ookeanid omastavad u 30% inimeste toodetud s\u00fcsinikdioksiidist, leevendades \u00fcleilmse soojenemise m\u00f5jusid<\/li>\n<li>Ookeanid on maailma suurim valguallikas, sellest s\u00f5ltub \u00fcle 3 miljardi inimese<\/li>\n<li>Merekalanduse valdkonnas t\u00f6\u00f6tab otseselt v\u00f5i kaudselt enam kui 200 miljonit inimest<\/li>\n<li>Kalap\u00fc\u00fcgi toetused aitavad kaasa paljude kalaliikide kiirele kadumisele ja takistavad kalavarude s\u00e4ilitamist. Selle t\u00f5ttu teenitakse ookeanikalandusest igal aastal v\u00f5imalikust summast 50 miljardit dollarit v\u00e4hem<\/li>\n<li>Inimtegevus, sh saaste, otsal\u00f5ppenud kalavarud ja rannikuelupaikade kadumine, kahjustab r\u00e4ngalt lausa 40% maailma ookeanidest<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Eesm\u00e4rgid:<\/h3>\n<ul>\n<li>V\u00e4ltida ja oluliselt v\u00e4hendada 2025. aastaks mere saastamist mis tahes vormis, eelk\u00f5ige maal toimuva tegevuse tagaj\u00e4rjel, kaasa arvatud mereprahi ja toitainetega saastamine.<\/li>\n<li>Saavutada 2020. aastaks mere- ja ranniku\u00f6kos\u00fcsteemide s\u00e4\u00e4stev haldamine ja kaitse, et v\u00e4ltida t\u00f5sist kahjulikku m\u00f5ju, tugevdades muu hulgas nende \u00f6kos\u00fcsteemide vastupidavust ja v\u00f5ttes meetmeid nende taastamiseks, et ookeanid oleksid heas seisundis ja viljakad.<\/li>\n<li>V\u00e4hendada ookeani hapestumise m\u00f5ju, sealhulgas tugevama teadusliku koost\u00f6\u00f6 abil k\u00f5ikidel tasanditel.<\/li>\n<li>Saavutada 2020. aastaks mereressursside kasutamise t\u00f5hus reguleerimine. Teha l\u00f5pp \u00fclep\u00fc\u00fcgile, ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalap\u00fc\u00fcgile ning h\u00e4vitavatele p\u00fc\u00fcgitavadele. Rakendada teaduslikult p\u00f5hjendatud halduskavasid kalavarude taastamiseks v\u00f5imalikult kiire aja jooksul v\u00e4hemalt tasemele, kus kalap\u00fc\u00fck toimub maksimaalse j\u00e4tkusuutliku saagikuse piires vastavalt liikide bioloogilistele omadustele.<\/li>\n<li>V\u00f5tta 2020. aastaks kaitse alla v\u00e4hemalt 10% ranniku- ja merealadest.<\/li>\n<li>Keelata 2020. aastaks teatud kalandustoetused, mis soodustavad tootmise \u00fclev\u00f5imsust ja \u00fclep\u00fc\u00fcki. Kaotada toetused, mis soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalap\u00fc\u00fcki. Hoiduda uute toetuste kasutuselev\u00f5tust, m\u00f5istes, et arenguriikide ja v\u00e4him arenenud riikide asjakohane ja t\u00f5hus sooduskohtlemine peaks moodustama Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetusi k\u00e4sitlevate l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste lahutamatu osa.<\/li>\n<li>Suurendada 2030. aastaks majanduslikku kasu, mida v\u00e4ikesed arenevad saareriigid ja v\u00e4him arenenud riigid saavad mereressursside s\u00e4\u00e4stvast kasutamisest, sealhulgas s\u00e4\u00e4stvast kalandusest, vesiviljelusest ja turismist.<\/li>\n<li>S\u00fcvendada teaduslikult p\u00f5hjendatud teadmisi, arendada teadusuuringute suutlikkust ja jagada meretehnoloogiat vastavalt valitsustevahelise okeanograafikomisjoni meretehnoloogia siiret k\u00e4sitlevatele suunistele, selleks et parandada ookeanide seisundit ja suurendada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse panust arenguriikide.<\/li>\n<li>Tagada v\u00e4ikestele k\u00e4sit\u00f6\u00f6nduslikele kaluritele juurdep\u00e4\u00e4s mereressurssidele ja turgudele.<\/li>\n<li>Tugevdada ookeanide ja nendes leiduvate ressursside kaitset ja s\u00e4\u00e4stvat kasutamist \u00dcRO mere\u00f5iguse konventsiooni j\u00e4rgi.<\/li>\n<\/ul>\n<h3>Lingid:<\/h3>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fao.org\/fishery\/en\">FAO Fisheries and Aquaculture<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unep.org\/ecosystemmanagement\/\">UNEP Ecosystem Management<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.cbd.int\/\">Convention on Biological Diversity<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unoceans.org\/Index.htm\">UN-OCEANS<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.unesco.org\/new\/en\/natural-sciences\/ioc-oceans\/\">UNESCO Intergovernmental Oceanographic Commission<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.undp.org\/water\/\">UNDP Water and Ocean governance<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.imo.org\/Pages\/home.aspx\">IMO<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.un.org\/depts\/los\/index.htm\">UN Division for Ocean Affairs and Law of the Sea<\/a><\/p>\n<p><em>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.un.org\/sustainabledevelopment\/oceans\/\">UN.org<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maa on inimestele elamisk\u00f5lblik keskkond ainult t\u00e4nu maailma ookeanidele. Meri toodab ja reguleerib vihmavett, joogivett, ilmaolusid, kliimat, rannajoont, suurt osa&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"parent":6040,"menu_order":17,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"template-kc-article.php","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[41],"class_list":["post-7120","page","type-page","status-publish","hentry","category-teabekeskus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7120","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7120"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7120\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9236,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7120\/revisions\/9236"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6040"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7120"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7120"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}